Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt
2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu. Taotlema on oodata kuni 15 000 klienti. Taotluse esitamine toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Esimest aastat toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs.Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2022. aasta eelarves kokku üle 251 miljoni euro.
PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ütleb: „Käesoleval aastal toimub pindalatoetuste taotluste esitamine esmakordselt uues värskelt valminud e-teenuses. Võrreldes varasemaga on tegemist oluliselt kaasaegsema ja kasutajamugavama teenusega, mille edasiarendamine toimub jätkuvalt. Loodame, et uue e-teenuse kasutuselevõtt sujub viperusteta ning taotlused saavad kiiresti ja mugavalt esitatud. Vigade või probleemide esinemisel palume julgelt PRIA klienditeenindusega ühendust võtta.“
Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 17. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.
Milliseid toetusi saab käesoleval aastal taotleda?
Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.
Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.
Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.
Kui vilja- või silohoidla on hakanud vajuma, ei pea kohe alustama keerulise hüdraulilise tõste või mehhaanilise kaldesuuna muutmisega, nagu on siiani tehtud Pisa torni puhul. Teadaolevalt pole torni vajumise osas olnud tulemus püsiv. Seetõttu uuendab URETEK iga paari aasta tagant Pisa torni halduritele tehtud pakkumist, juhul kui asi peaks kriitiliseks muutuma – siis saab URETEK koheselt tegutseda.
Äravajunud põrandad ja praod laudas, viljakuivatis või silohoidlas on selge viide, et on viimane aeg üle kontrollida hoone aluspinnas ning lasta seda vajadusel tihendada. Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic, kes parandab pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri loomade rahu ega inimeste tööd. „Hoone vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, ehituse ajal tehtud kehvast tihendusest, liiga suurest koormusest põrandale, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnase ära. Põllumajandusettevõtetes tehakse tööd suurte masinatega, mis lisaks koormusele tekitavad ka vibratsiooni, mis omakorda võib põhjustada ehitiste või nende põrandate vajumisi. Pragu seinas või põrandas annab märku, et mingi liikumine toimub ning edasiste suuremate probleemide ärahoidmiseks on mõistlik kutsuda kohale spetsialist, kes hindab olukorda ning annab edasised soovitused,” räägib URETEK Baltic OÜ tehniline juht Jarmo Luht.
Põllumajandushoonete puhul on tema sõnul sageli probleemide algallikaks liigne koormus hoone põrandale, seda eriti viljatornide ja -hoidlate puhul. „Koormus ehitisele on meeletu, kui salved vilja täis pannakse. Samas on tegemist tornidega, mis tähendab, et rõhk ühele punktile on suur. Lisaks saab näiteks talivili ju valmis alati konkreetsel ajal ning selleks alustatakse ladude vundamendi ehitamist talvel külmunud pinnasele. Kui aga kevadel pinnas sulama hakkab, on oodata ka vajumist. Seda kõike saaks vältida.”
Ta lisab, et mured algavad tegelikult erinevatest situatsioonidest. „Näiteks on palju muresid silohoidlatega, kuna need lekivad – silo hape söövitab betooni ning lekib pinnasesse. Edasi tekib oht, et kahjulikud ained jõuavad põhjavette, jõkke või kõrvalasuva viljapõllu mulda. See probleem on keskkonnareostuse seisukohalt juba väga tõsine!” räägib Luht.
Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis
Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – renni liitekohtadest toimus happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK´i meetodil, injekteerides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Luht.
Samad murekohad on ka tapamajade ning lautade vundamentidega. Esimesel juhul kasutatakse ruumide pesuks suurt veesurvet, aga pidev veevool uhub pinnast minema ning tekivad vajumised, nagu juhtus Leedus ühes kanafarmis, kuhu URETEK´i meeskond appi kutsuti. Lautade ja farmide puhul kipub virtsavesi voolama sinnapoole, kuhu on põrand kaldu ehk sageli seina ja põranda vahele ning sealt edasi pinnasesse.
Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Eestis
Luht toob näiteks ka Vao Agro lüpsialal tehtud töö. Antud olukorras vajus ära betoonpõrand ning selle tõttu hakkasid loomade väljaheited ja pesuvesi jooksma äravoolu trappidest eemale. Objekti põrandad olid projekteeritud kahelt poolt keskele kaldu, et kogunevat virtsa põranda keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde. „Siinkohal suutsime URETEK´i tehnoloogia abil põrandaaluse pinna stabiliseerida. Selleks, et põrand loodi saada tõstsime seinaäärseid plaate geopolümeervaikudega 8-15 cm. Lisaks oli tööde teostamiseks ajaaken maksimaalselt 4 tundi. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt vähe ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,” nendib Luht.
Muul meetodil poleks probleemi nii valutult saanud lahendada, sest kui lehmade lüpsiaja vahe on vaid 4 tundi, siis selle ajaga ei jõua kuidagi põrandat üles võtta, pinnast tihendada ning uut põrandat valada. URETEK´i tehnikud saavad aga tööd teha etappide kaupa, kindlates ajaakendes või öösiti – nii, et ei teki tööseisakuid ega tootmises pause.
URETEK´i tehnoloogiaga ei kaasne tolmu ning geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud, seega on nende kasutamine põllumajanduses või toiduainetööstuses laialt levinud. Üheks heaks näiteks on ka Lätis asuv loomsete jäätmete töötlemise tehas, kus tuvastati drenaažitorude lekkimisest tingitud kandva konstruktsiooniposti vajumine koos vundamendiga. Selgus, et alloleva
pinnase kandevõime oli ebapiisav, kohati isegi kuni 4,2 meetrini. URETEK´i tehnoloogia abil stabiliseeriti posti aluspinnas, taastati kandevõime ning looditi post uuesti. Töö kestis vaid 6 tundi ning klient võitis nii ajas kui ka rahas.
Alavere viljasalve stabiliseerimine
Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu Põhja-Euroopa kõrgeima viljasalvega. Selleks, et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ja vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud – need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker omakorda 60 mm. Objekti õigessse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus oleks olnud viljasalve mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.
Põranda tõstmine toimub kiirelt ja tolmuvabalt
„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning seejärel põranda uuesti valamisele kuluks vähemalt kuu-poolteist. Meie meetod on aga oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi puuraukude põrandasse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie suureks eeliseks on, et igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid, loomi ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus,” selgitab Luht.
Soomes üle 45 aasta ning Eestis üle 6 aasta tegutsenud ettevõttena on URETEK Baltic´u meeskonnale äärmiselt oluline kvaliteet ning kliendi rahulolu. „Tahame alati saavutada maksimaalset tulemust,” tunnistab Luht. „Meie vaigud omavad
kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning oma materjalidele anname 10-aastase garantii.”URETEK on välja töötanud paarkümmend geopolümeeride segu, et pakkuda pinnase tihendamiseks püsivat lahendust nii põllumajandusrajatistele ning infrastruktuuridele kui ka eramajadele, korterelamutele, tööstustele, logistika- ja kaubanduskeskustele. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt 100 aastat, seega on tegemist kauakestva ning stabiilse lahendusega.
Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine. Mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobivad, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.
2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused
Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale.
Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.
Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.
Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.
Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.
Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.
Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.
Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.
Kevadine sademerohkus ja suhteliselt madal temperatuur prognoosis sügiseks head saaki, kuid suvine põud tõi ikalduse. Paljud põllumehed korjasid eelmise aastaga võrreldes saaki poole võrra vähem, selgub Talupidajate Keskliidu korraldatud küsitlusest.
Kuigi saagihinnad olid rekordtasemel,siis siiski tekitab muret sisendihindade kiire kasv, mis võib tuua kaasakäibevahendite nappuse ja suure äririski uueks hooajaks.„Paljudepõllumeeste hinnangul andis tänavune ikaldus rohkem tunda kui 2018. aasta põuaajal,kuumalained olid see suvi karmimad ja pikemad. Vähest saaki kahjukseikompenseeri ka kõrged maailmaturu hinnad, sest enamik talumehimüüb saagi kevadel ette ära,“ ütles Taluliidu juht Kerli Ats.
Tänavuse saagiga jäid valdavalt rahuleneed põllumehed, kes jõudsid selle varakult ära koristada. Suvivili jäidpaljudel põllumeestel põua kätte ja ikaldus. Mõnespiirkonnas jäi küsitluse tagasiside põhjal suviodra ja-nisu keskmine saagikus loodetust lausa neli korda väiksemaks: terad jäid pikapõua tõttu väikeseks ningküpsusaste väga erinevaks, mis omakorda tegikoristus- ja kuivatuskulud kõrgeks.
Pärnumaal asuva Oore AgroOÜ juhi Kalev Kiiski sõnul jäi suviviljade saak põua tõttu oluliselt väiksemaks. „Suviteraviljad andsid karmi põua tõttuvaid2,5 tonni hektarilt.Üldist seisu parandas talinisu ja taliraps.“
Talivilja jaoks oli tänavu olukordsoodsam ning saagiga jäädi pigem rahule.
Ida-Virumaal asuva Saareaugu taluperemees Kalmer Karask märkis, et kuigi tal müügiga käesoleval aastalprobleeme polnud ja viimaste aegade kõrgeim hindmõnevõrra kompenseeris väikestsaagikust, siis kulutused on müügituludest olnud oluliselt kõrgemad.
Eestimaa Talupidajate Keskliit on põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. Liitu kuulub 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget.
Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks Alpakafarm OÜ ning parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.
„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega abilisteta mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre peremees Urmas Laks.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Jõeääre talus peaauhinda üle andes, et peretalud on olulisel kohal maaelu edendamisel. „Kindlasti kõik konkursile esitatud talud on tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.
„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles Taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvedamisel on parimat talu valitud juba 28 aastat. Parimaid tunnustades soovib Taluliit juhtida tähelepanu talude olulisele rollile toidujulgeoleku tagamisel ning maaelu edendamisele.
Parima talu aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Alexela ja Maaleht.
Parim talu 2021 – Jõeääre talu
Jõeääre talu peavad Järvamaal peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud. Põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi peamiselt kahekesi, pojad käivad aeg-ajalt abiks. Peremees ja perenaine loodavad siiski, et üks poegadest võtab talu üle.
Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju nagu porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.
Uustla talu – Parim noortalunik 2021
Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja alla aastase pisipojaga.
Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veiseid, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma. Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis sel kevadel.
Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ei suuda väärindada, seega umbes pool läheb ühistule müügiks. Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Margit tegeleb peamisel on loomade ja juustuteoga, Siimu ampluaa on põllud, kõrvalmajas elav ema on noortel abiks.
Alpakafarm – Parim alternatiiv talu 2021
Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Kai Morten Ødegårdstuen ja Pärnust pärit Kaja Varmison ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, see mõte aga muutus kiiresti. Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais, tänaseks on talus kokku 140 looma, keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega, kitsede, minilammaaste, Vallais’ mustnina lammaste, merisigade, küülikute ja väikese Benneti känguruga. 2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – põhiline külastajate liikumine toimubki nüüd endistel naabertalu aladel. Õuel on suur talupood, kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.
Viinamärdi talu – Parim tootmistalu 2021
Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013. aastal, kui Denis Pretto ja Annemari Polikarpus soetasid Tartumaale vana taluhäärberi. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega. 2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed seda tõugu lambad Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist. Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid – jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu. Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.
Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside. Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:
Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad hakkavad oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude kütmise eest, maksma rohkem puhkuselendude eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret kõrgemate kulude pärast, mida kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid, mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.
Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:
Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.
Kiirenev elutempo on tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Söötmiskulutuste majandusliku optimeerimise mudeli selgeksõppimisel pakub Piimaklaster selleks välja 14 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.09.2021
Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. Kõiki asjaolusid arvestades pidas PTA vajalikuks antud juhtumi puhul tunnistada ASi Grüne Fee Eesti agronoomi taimekaitsetunnistus kehtetuks.
30. märtsil võttis PTA ametnik jaemüügis Luunja kurgist proovi. Labor tuvastas proovist pümetrosiini jäägi 0,016 mg/kg ning lisaks jäljed imidaklopriidi (Confidor WG 70) ja penkonasooli (Topas 100 EC) kasutamisest. Leitud jäägid olid tasemel, mis ei ohustanud inimeste tervist ega keskkonda.
Proovis tuvastatud toimeaine äratas kahtlust, et kasutatud on taimekaitsevahendeid, mis ei ole Eestis turule lubatud. „Järelevalve käigus tuvastasime, et AS Grüne Fee Eesti oli kasutanud vahendit Plenum 25 WG, mis oli ettevõtte esindaja selgituse kohaselt toodud neile proovimiseks ja katsetamiseks Soomest,“ selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind. „Ka Eestis oli turule lubatud pümetrosiini sisaldavaid vahendeid, kuid Eestis registreeritud preparaati Plenum oli lubatud kasutada vaid rapsil ja rüpsil ning seda võis Eestis kasutada kuni 30. jaanuarini 2020,“ jätkab ta ning möönab, et kasvuhoone kurgil kasutamine oli seega lubamatu.
Järelevalve käigus selgus, et ka preparaat Confidor WG 70 pärines Soomest ning seda poleks tohtinud sellisel kujul Eestisse tuua ega kasutada. „Eestis on registreeritud preparaat Confidor, mida on lubatud kasutada ka kasvuhoone kurgil ja seda oleks võinud ettevõte ka teha,“ sõnab Lind.
ASi Grüne Fee Eesti agronoomi selgituste järgi soovis ta katsetada eespool nimetatud toodete mõju kasvuhoonetes kasutatavale biotõrjele ning kemikaali mõju kahjurputukatele, kes kogunevad noorematele lehtedele ladvaosal. Selline tegevus aga ei ole kooskõlas taimekaitsevahendite kasutamise nõuetega ning seetõttu tuli kehtetuks tunnistada agronoomi taimekaitsetunnistus, mis annab õiguse taimekitsetöid teha.
„Keelatud taimekaitsevahendite kasutamine on tarbijate suhtes usalduse kuritarvitamine, eriti veel puhkudel, kui tegemist on ettevõttega, kes teavitab oma kanalites, et putukatõrjet tehakse bioloogiliselt ja keemiavabalt,“ kommenteerib Lind.
PTA tuletab taimekaitsevahendite soetamisel meelde, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Register on leitav siit. Registrisse kandmisel on hinnatud vahendi ohutust inimesele ja keskkonnale. Kuna keskkonnatingimused on meie naaberriikides erinevad, ei tohi seal müüdavaid taimekaitsevahendeid Eesti tingimustes kasutada.
Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021
Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.
Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.
„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“
Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.
LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.
Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“
Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused
Taustainfo
LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”
Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.
Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond meeri.maastik@pmk.agri.ee
PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril
Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb kolmapäeval, 14. juulil Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis toimuval XV piimapäeval, kus muu hulgas esitletakse ka värsket raamatut „Eesti piimandusmuuseum 45“.
„Kutsun kõiki inimesi piimapäevale, kuna piimal ja piima saamisel on iga rahvakillu elus oluline koht. Piima on peetud valgeks kullaks – seal, kus oli piima andev lehm, oli ka elu. Mälestust heinateost, magamist värsketel heintel peetakse täna osaks romantilisest maapuhkusest, kuid ainult paar aastakümmet tagasi tähendas see rasket tööd valge kulla saamise nimel, mis aitas hinge sees hoida ja lapsi koolitada,“ sõnas piimapäeva väisav Urmas Kruuse.
„See, et karjal on meie rahvakultuuris olnud oluline roll, näitab kasvõi karjaga seotud tähtpäevade rohkus eestlaste rahvakalendris. Innovatsioon piimanduses on lehmad taludest viinud farmidesse, aga mälestust käsitsi lüpsist, koorelahutamisest ja koore võiks kloppimisest aitab tallel hoida juba 45 aastaringi tegutsev piimandusmuuseum. Tänu innovatsioonile on meie piimatoodete letid kauplustes rikkalikumad kui kunagi varem. Piimandusmuuseum ja piimapäev lubavad kogu rikkast pärandist vahetult osa saada, seega ootan kõiki toredal piimapäeval pakutavatest ettevõtmistest osa saama,“ innustas Urmas Kruuse.
XV piimapäev avatakse piimandusmuuseumi pargis kolmapäeval, 14. juulil kell 12. Tegevust pakutakse kõigile, lastest vanavanemateni välja. Avatud on mitmesugused töötoad, toimuvad meeleolukad kontserdid ja etendused, valitakse parim maitsevõi ja tuntud kunstniku eestvedamisel valmib mälestuseks ühismaal.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
