Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

PRESSITEADE

16.02.2024

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Noortalunikud

 

Eesti põllumajandustootjad: seisame silmitsi sügavaima kriisiga alates Euroopa Liiduga liitumisest 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid pöördusid Valitsuse poole kiireks tegutsemiseks.

Eesti põllumajandussektor on sügavaimas kriisis alates Euroopa Liiduga liitumisest. Majanduskeskkonna ebastabiilsus, kliimamuutused, rohe eesmärkide elluviimine, toodangu omahinna tõus, sissetulekute langus – need koostöös on pannud toidutootmise ja maaettevõtlus keerulisse olukorda. Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on teinud valitsusele üleskutse kiireteks ja otsustavateks tegevusteks.

Esindusorganisatsioonid toovad ühispöördumises välja, et Eesti põllumajandustootjad on langenud sügavasse kriisi, 2023. aasta tulemused näitavad sektori ettevõttetulu langust -72 miljoni euroni ja võlgnevusi tarnijatele 60-70 miljoni euro ulatuses, mis on halvim näitaja alates EL-iga liitumisest.

Nende kriitiliste asjaolude valguses  kutsuvad pöördumisega Eesti põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid Eesti Vabariigi Valitsust üles tegema kiireid ja otsustavaid samme, et:

  1. Parandada sektori likviidsust, kasutades MES-i põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi.
  2. Ümber hinnata Kliimaseadusest tulenevad eesmärgid, tagades nende realistlikkuse ja saavutatavuse.
  3. Rakendada majanduspoliitikat, mis toetab põllumajandussektori stabiilsust ja arengut praeguses kriisiolukorras.

Põllumajandustootjad puutuvad kliimamuutuste mõjudega kokku igapäevaselt, elavad ise samas keskkonnas kus nad majandavad ja on seega väga hästi kursis ja huvitatud negatiivsete kliimamõjude leevendamisest ja keskkonnahoiust. Toidutootmine on Eesti majanduse ja maaelu selgroog, tagades tuhandetele peredele maapiirkonnas toimetuleku ja meie kõigi toidulaua varustuskindluse. On ülioluline, et sektori väljakutsetele leitakse üheskoos lahendused.

Meie üleskutse väljendab tõsist muret ja on kutse kiirele tegutsemisele. Me ei otsi lahendusi üksnes praegustele probleemidele, vaid püüdleme põllumajandussektori tulevikukindluse poole. Me palume ja ootame valitsuselt toetavat hoiakut ja koostööd, et üheskoos Eesti põllumajandust tugevdada. On hädavajalik kaitsta meie toidutootjaid, tagamaks, et puhas ja kodumaine toit jääks meile kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Noortalunikud kutsuvad valitsust üles toetama esitatud ettepanekuid ja aktiivselt tegutsema Eesti põllumajandussektori toetuseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, tagamaks toidutootmise jätkusuutlikkus ja maapiirkondade elujõulisus.

ENT_EPKK_ETKL_pöördumine VV_15.02.2024.docx2

Kontaktisikud: 

Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, +372 507 3971, ants.noot@epkk.ee

Ragnar Viikoja, Eesti Noortalunikud, +372 5344 8478, ragnar@epkk.ee

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, +372 5647 5660, kerli@taluliit.ee

Taluliit pöördus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole seoses noorte põllumajandustootja ümberjaotatava toetusega

Taluliit esitas 19. jaanuaril pöördumise regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele, käsitlemaks olulist küsimust, mis puudutab noorte põllumajandustootjate toetusi.

Pöördumises tõi Taluliit välja, et 2023. aastal on mitmed noored põllumajandustootjad jäänud ilma pindalapõhisest ümberjaotatavast toetusest uue määruse kitsendava sätte tõttu. See säte takistab toetuse saamist neile, kes omavad osalust või on liikmed teistes põllumajandusettevõtetes, näiteks põllumajandusühistutes.

Taluliit juhib tähelepanu sellele, et selline muudatus mõjutab noorte ettevõtjate jätkusuutlikkust põllumajandussektoris. Paljud noored on seotud põllumajandusega osaliselt või passiivselt, kuid nende väike osalus või liikmelisus teistes ettevõtetes ei pruugi kajastada nende aktiivset rolli põllumajandustootmises.

Liit rõhutab pöördumises noorte põllumajandustootjate olulisust põllumajandussektori arengus ja innovatsioonis, ning vajadust säilitada toetuste süsteemi läbipaistvus ja õiglus.

Taluliit teeb ettepaneku rakendada individuaalset lähenemist toetuste määramisel, arvestades iga taotleja konkreetset olukorda ja tegelikku rolli teistes ettevõtetes. Samuti soovitatakse tugevdada koostööd PRIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide vahel, et tagada toetusmeetmete efektiivne rakendamine vastavalt põllumajandustootjate vajadustele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit jätkab aktiivselt oma liikmete huvide eest seismist ja põllumajandussektori arengu toetamist.

Küsimused: 
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
25.10.2023
Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks, mis on suunatud kohalike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks või sotsiaalse taristu ajakohastamisele. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
„Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi, et aastal 2050 me ei paiska kasvuhoonegaase õhku rohkem, kui loodus siduda jõuab. Üleminek keskkonnasõbralikumale majandusele avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Üks suurimaid muutusi saab olema fossiilsete kütuste, näiteks põlevkivi, kasutamise vähendamine. Sellel on oluline mõju ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning selleks vajab piirkond täiendavaid investeeringuid, et tulla paremini toime eesseisvate tööturu- ja sotsiaalmajanduslike muutustega.“
Seetõttu on Eesti Õiglase Ülemineku fondi kavas välja toodud, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise tõttu tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Toetust saab taotleda investeeringuteks avalike hoonete energiatõhususe parandamiseks või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid. Samuti saab taotleda toetust investeeringuteks koolituskeskuste, lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste taristusse.
Toetusskeemi esimeses etapis koostatakse kohalike omavalitsuste projektiettepanekutest investeeringute kava. Voor investeeringute kavasse projektiettepanekute esitamiseks plaanitakse avada hiljemalt 6. novembriks 2023. Ettepanekute esitamise vooru avamisest ja selle tähtajast teavitab Riigi tugiteenuste Keskus.
Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

OLULINE INFO TALUNIKELE: Mullaproovide võtmise aeg on kätte jõudnud!

Oluline teave toetuste taotlejatele ja mullaproovide võtmise nõuetest:

  1.  Mullaproovi tulemused kehtivad viis aastat. Palume kõigil vaadata üle oma olemasolevad mullaproovide vastused.
  2.  2023. aasta nõuded:
    • KSM toetuse taotlejad (sh mahetootjad): Vajalik on 1 mullaproov iga 5 ha kohta. Vaadake oma taotluse KSM pinda, jagage see 5-ga ning võrrelge seda oma kehtivate mullaproovide arvuga. 2023. aastal on võimalik saada KSM toetust teatud tingimustel ka püsirohumaale.
    • Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus: Vaadake üle, mitu proovi peate võtma vastavalt oma toetuse hektararvule.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.
    • Põhjavee kaitse toetus: Taotluselt leiate nõutava ha arvu.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.


Koolitusnõuded: Sel aastal peavad kõik KSM taotlejad koolituse läbima. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse ning Põhjavee kaitse toetuste taotlejad peavad koolituse läbima hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks. Jälgige koolituste kuupäevi PIKK portaalis (www.pikk.ee)

OLULINE! Mahetootjad, kes ei taotle KSM-i, ei pea mullaproove võtma.

 

 

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee