Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2023

 

Maaelu arengukava kasutamata raha suunatakse käimasolevatesse meetmetesse

 Maaelu arengukava muudatus võimaldab suunata arengukava kasutamata eelarvest põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatele 11,5 miljonit eurot.

 Muudatusega suurenevad käimasolevate meetmete eelarved ja tagatud on arengukava võimaluste maksimaalne kasutamine. „Arengukava mitme meetme rakendamine on jõudnud lõpusirgele. Seetõttu on mõistlik suunata nendes kasutamata jäänud või eeldatavalt kasutamata jäävad vahendid toetustesse, mille andmiseks on veel tänavu kavas korraldada taotlusvoore ning mille puhul on taotlejate huvi toetuse saamise vastu püsivalt kõrge,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisaks tõusevad põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste maksimumsummad. „Lisaraha abil suurendame maksimumsummasid investeeringutoetustes, et vajalikud investeeringud ei jääks tõusnud hindade tõttu tegemata,“ sõnas minister Kruuse.

Lisaraha saavad nii põllumajandustootmise kui ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused (vastavalt 1,6 ja 2,7 miljonit), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise (6,5 miljonit), nõustamisteenuste osutamise (0,6 miljonit) ning kvaliteedikavade (100 000 eurot) toetused. Maaelu arengukava eelarve on 1,3 miljardit eurot, millest on toetuse saajatele välja makstud enam kui 1 miljard eurot (ligikaudu 80%), raha on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

Taluliidu tegevjuht osales ECVC kõrgetasemelisel üritusel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats osales 7. märtsil Brüsselis toimunud ECVC (European Coordination Via Campesina) kõrgetasemelisel kohtumisel “Rohkem põllumajandustootjaid kogu Euroopas: TEGEVUSKAVA EUROOPA TOIDUSÜSTEEMIDE TAASTERRITORIAALSEKS MUUTMISEKS”, kus osales ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski. 

Kõrgetasemelisel üritusel käsitletavate teemade põhifookuses oli Euroopa väiketalude elujõulisuse küsimus. Olulise teemana käsitleti põllumajandusmaa konsenteerumiset ning kõrgetasemelise kohtumise raames anti Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule üle ECVC koostatud dokument “Ettepanek võtta vastu ELi direktiiv põllumajandusmaa kohta”. ECVC avaldatud dokumendis kirjeldatakse, kuidas ELi institutsioonid saavad rakendada õiglast, demokraatlikku ja kestlikku maapoliitikat, et võidelda majandus-, ökoloogiliste ja kliimakriisidega ning tagada toiduainetega varustamise sõltumatus, kuna ilma maale juurdepääsuta ei saa põllumajandustootjad toota elanikkonnale kvaliteetset toitu. Dokumendiga saab tutvuda veebilehel www.eurovia.org

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht osales üritusel ettekandega, mille põhifookuses oli lühkieste tarneahelate arendamine ja jätkusuutlikud toidusüsteemid. Oma sõnavõtus rõhutas ta lisaks alljärgnevaid punkte:

  • Õiglasedtoiduhinnad (mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonnale ja ühiskonnale) on ainus viis kestlike toidusüsteemide saavutamiseks pikas perspektiivis. EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et tootjahinnad jääksid tootmiskuludest kõrgemale ja et tervislik toitumine muutuks kergemini kättesaadavaks.
  • Lühised tarneahelad suurendavad väikeste põllumajandusettevõtete lisandväärtust ja kasumlikkust, võimaldades neil müüa tarbijatele kindlaksmääratud tooteid, millel on “oma lugu rääkida“, ning luua maapiirkondades kogukondlikku aktiivsust ja sotsiaalseid sidemeid. Toiduainete tootmise kvaliteedi ja turustuskanalite parandamine paneb tarbijatele vastutuse seoses toidu väärtuse ja jäätmetega ning aitab seega vähendada toidu mõju kliimamuutustele.
  • On olemas hulgaliselt lühikese tarneahela algatusi, mis põhinevad sotsiaalsel, organisatsioonilisel ja piirkondlikul innovatsioonil ning mida alles luuakse. Paljud uuringud rõhutavad kohalikku mõõdet ja kollektiivset identiteeti kui pikaajalise jätkusuutlikkuse võtmetegureid. Seega on väljakutseks anda ettevõtjatele võimalus luua kohalikke toidusüsteeme, mis põhinevad neid ettevõtjaid esindaval kohalikul juhtimisel.

* ECVC on väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning põllumajandustöötajate ametiühingute ja organisatsioonide konföderatsioon Euroopas. Organisatsioon koosneb 31 riiklikust ja piirkondlikust  põllumajandustootjate organisatsioonist 21 Euroopa riigist. Loe lähemalt www.eurovia.org

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega riik toetab järgmise viie aasta jooksul mesindussektorit ligi 1,5 miljoni euroga. Toetuse eesmärk on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet.

„Eestis on puhas ja rikkalik loodus, mis tagab meie mee kõrge kvaliteedi, kuid selleks, et suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, tuleb inimestesse investeerida,“ rääkisUrmas Kruuse. „Oleme toetuse ette valmistanud koostöös mesindussektoriga, sest vaid koostööd tehes on võimalik saada parim tulemus.“

Maaeluminister lisas, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, tegevusi kahjurite ja mesilaste haigustega võitluseks, laborianalüüse, teaduse alast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ sõnas maaeluminister. Põllumajandusloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. aasta seisuga Eestis 2911 mesiniku poolt 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. „Mesilastel on tolmeldajatena oluline roll põllumajanduses, mesindussektori toetamisel jätkame sel aastal ka riikliku mesilaspere toetuse maksmist,“ selgitas minister Kruuse.

Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi 1 405 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses EL eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2023

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.

Tänasest saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole sel aastal hilinenud vastuvõtuperioodi.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Eile kohtus esimest korda maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine seirekomisjon. Istungil tutvustati maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatusettepanekuid ja arutati uue Leader-toetuse valikukriteeriume.

Järgneval kolmel aastal kasutame põllumajanduse ja maaelu arendamisel paralleelselt kahe programmiperioodi vahendeid, selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Maaelu arengukava ligi 1,3 miljardi euro suurusest kogueelarvest on toetusi määratud 90% ulatuses ning toetusi välja makstud ligikaudu 80% ulatuses. „Kuigi vahendite kasutamine läheb plaanipäraselt, siis näeme, et mitmetes investeeringumeetmetes võiks investeeringute elluviimine olla tulemuslikum. Kutsume ettevõtjaid määratud toetustesse suhtuma vastutustundlikult ning kui ettevõttel täna puudub võimekus investeeringu elluviimiseks, siis võiks sellest PRIAt teavitada, kes saab vahendid suunata järgnevates taotlusvoorudes sektori arendamiseks. Sellega tagame, et perioodi lõpus ei lähe vahendid meie sektori arendamiseks kaotsi,“ rõhutas maaeluminister. Maaelu arengukavas on sel eesmärgil olulisemate muudatustena kavas jagada raha toetuste vahel ümber ning tõsta toetuse maksimumsummat põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuses. „Lisaraha saavad põllumajandustootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetus,“ täpsustas Urmas Kruuse.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatustest olulisemad seisnevad mitme investeeringutoetuste rakendustingimuste lihtsustamises. „Strateegiakava kiitis Euroopa Komisjon heaks eelmise aasta novembris ja selle esimesed toetused avanevad märtsis. Teeme strateegiakavas mitmeid muudatusi, et toetused vastaksid paremini kujunenud majandusolukorrale, näiteks muudetakse abikõlblikuks kasutatud seadmete ostmine ning investeeringud energia varustuskindluse tagamiseks,“ selgitas kantsler Marko Gorban.

Seirekomisjoni üks ülesandeid on ka strateegiakava toetuste ehk sekkumiste raames toetatavate projektide väljavalimise metoodika ja hindamiskriteeriumite kohta oma arvamuse avaldamine. Sellest tulenevalt arutati seirekomisjonis, millised peaksid olema uute kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Uue strateegiakava maaelu arengusse suunatud rahast ligemale 10% antakse kohalike tegevusrühmade kaudu ja nende koostatud kohaliku arengu strateegiate alusel. Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusvoor on plaanis avada juunis.

Uus 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ning esitada oma arvamus nende muutmise kohta.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.02.2023

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Valmis maarahva valimiskompass

Pressiteade
15. veebruar

 

Valmis maarahva valimiskompass

Maarahvast ühendavad organisatsioonid  koostasid eelseisvate riigikogu valimiste eel maaelu puudutavate valimislubaduste seas orienteerumiseks oma valimiskompassi. Valimiskompassiga saab tutvuda aadressil www.maaelukompass.ee. 

“Maal elavad inimesed moodustavad olulise osa Eesti valijaskonnast, kuid Toompealt neid viimasel ajal ei nähta ega kuulda. Maapiirkonna elanikud on reeglina seotud Eesti jaoks traditsiooniliste tegevusvaldkondadega nagu põllumajandus, metsandus ja jahindus. Kuigi kohalik ressursikasutus on keskkonnasõbralikum kui toodete import, seab Eesti riik täna põllu- ja metsameeste kukile aina rohkem tegevuspiiranguid,“ iseloomustas maarahva valimiskompassi mõtet Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Selleks, et mitte lasta maarahval ennast poliitiliste loosungitega eksitada, lõime selge orientiiri poliitiliste valikute kujundamiseks. Nagu eelmiste valimiste kogemus tõestas, juhinduvad sellest kümned tuhanded inimesed,” hindas Aun.

Põhinedes nii erakondade vastustel kui valimisprogrammide analüüsil, ei anna kompass otseseid soovitusi hääletamiseks, vaid kõrvutab vastajate arvamuse  erakondade seisukohtadega. Lisaks  võrdleb kompass ka maaelu katusorganisatsioonide vaateid erakondade programmidega, järjestades parteid vastava reitingutega.

Maarahva reitingus on liidrikohtadel Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kelle programmid kaitsevad suuremal määral maal toimetavat inimest. Madalaimad punktid maarahva toetuse skaalal said  Eestimaa Rohelised ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valimiskompassi aluseks olev küsitlus koosnes 17 küsimusest, millele vastasid kõikide reitingus välja toodud erakondade esindajad. Kompass tugineb valimisprogrammide analüüsile, erakondade avalikele väljaütlemistele ning tegevustele ja erakondade intervjueerimisel kogutud informatsioonile. Reitingu aluseks olevate küsimuste  ja programmidega on võimalik tutvuda samal lehel.

“Põllu-, jahi-, talumehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks väljendada seda uuele valitsusele. Soovime rõhutada, et valimiskompass on tööriist, aga lõplik tõde selgub siiski valimistel ja Eestimaa maapiirkondade jaoks on äärmiselt tähtis, et maarahvas maksimaalselt valima läheks. Eesti vajab valitsust, kes tasakaalustatult riiki juhiks ja oma maaettevõtjaid mõistuspäraselt toetaks,” lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. 

“Loodame, et maarahva ühine signaal aitab hõlpsamini kujundada meie ühist tulevikku ja ühtlasi tagab Eesti inimesele nii keskkonnasõbraliku toasooja kui ka kohaliku värske toidu,” täiendas Kerli Ats.

Valimiskompassi koostasid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Valimiskompassi loojad innustavad ka teisi maal toimetavaid liite ja eestvedajaid levitama sõna valimiskompassi kohta. 

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Maaeluministeerium ootab põllumehi kaasa rääkima põllumajanduse tulevikust

Valmivad esimesed uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika meetmete toetustingimused Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu uue 2023-2027 programmiperioodi otsetoetuste toetustingimustega.

Määrusega kehtestatakse otsetoetuste, põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Uue perioodi otsetoetused aitavad kaasa põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ning põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. „Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele suuname suurima osa uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Oleme sel eesmärgil järgmiseks viieks aastaks ette näinud ligikaudu 740 miljonit eurot,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse peab tähtsaks koostööd sektori ja ministeeriumi vahel. „Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on eriti tähtis, et põllumees saaks oma tööga jätkata, talle on tagatud selleks vajalik sissetulek ning seeläbi säiliks toidujulgeolek,“ ütleb Urmas Kruuse.

Uue perioodi õigusaktide ja rakendamiseks vajalike süsteemide ettevalmistamine on ministri sõnul väljakutseks nii ministeeriumile kui PRIA-le. Samuti on uue perioodiga kaasnevad muudatused väljakutseks sektorile. „Selleks, et info uue perioodiga kaasnevate muudatuste kohta kõigi põllumeesteni jõuaks, korraldame hetkel üleriigilisi infopäevasid, kus kõigil põllumeestel on võimalik osaleda ja oma küsimustele vastused saada. Kutsun kõiki põllumehi üles aktiivselt seda võimalust kasutama,“ rõhutas maaeluminister.

Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava Eestile aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Rohkem informatsiooni määruse kohta leiab eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3278953f-4f9c-47fb-9c2a-8d30542ebd10

Info ÜPP strateegiakava kohta: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.11.2022