Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2022

 

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

8. novembrist detsembri keskpaigani tutvustatakse järgmisest aastast käivituva uue perioodi ÜPP peamisi eesmärke, sekkumisi ja ajakava 12 kohas üle Eesti.

Tasuta infopäevadel annavad kõigile soovijatele ÜPP strateegiakavast ülevaate maaeluministeeriumist kantsler Marko Gorban ning mitmed osakonnajuhatajad. Ettekandjatele saab kohapeal esitada küsimusi. „Strateegiakava on väga mahukas, peaaegu 700 leheküljeline dokument. Selleks, et pakkuda alternatiivi selle läbitöötamisele ja aidata huvilisi kõigi uue perioodi toetuste mõistmisel, käime üle Eesti dokumenti tutvustamas. Julgustan kõiki huvilisi kohale tulema, see on võimalus saada kogu informatsioon järgmisest aastast avanevatest ÜPP toetusvõimalustest põllumeestele, toiduainesektorile, maaettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

„Oleme ÜPP strateegiakava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning käib siseriiklike õigusaktide ettevalmistamine selleks, et järgmisest aastast uue perioodi toetused käivituksid. Järgmise viie aasta jooksul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel põllumajandusse ja maaelu arengusse läbi ÜPP kavas suunata enam kui 1,6 miljardit eurot. ÜPP-l on oluline roll, et meie põllumajandus-, toiduainesektori- ja muud maaettevõtted on edukad, keskkond on hoitud ning kohalikud kogukonnad ja maapiirkonnad on elujõulised,“ lisas maaeluminister Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab otsetoetusi ning maaelu arengu toetusi. Rohkem infot strateegiakavast, tutvustamise üritustest ja nendele registreerimisest leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

Toimumised:

T, 8.11 – Läänemaa, Oru kultuurisaal

K, 9.11 – Raplamaa, Rapla kultuurikeskus

R, 11.11 – Viljandimaa, Viljandi, Sakala keskus

T, 15.11 – Pärnumaa, Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell

K, 16.11 – Lääne-Virumaa, Jäneda, PMK hoone suur saal

R, 18.11 – Jõgevamaa, Jõgeva kultuurikeskus

T, 29.11 – Saaremaa (koht täpsustamisel)

K, 30.11 – Hiiumaa, Kärdla kultuurikeskus

R, 2.12 – Ida-Virumaa, Jõhvi, Tammiku rahvamaja

T, 6.12 – Võrumaa, Võru, kultuurimaja “Kannel”

K, 7.12 – Viljandimaa, Karksi-Nuia kultuurimaja

R, 9.12 – Tartumaa, Elva kultuurimaja

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Nõupidamisel Brüsselis käsitletakse lisaks toidujulgeolekule veel taimekaitset ja ühist põllumajanduspoliitikat.

„Praegu on Euroopa Liidus toiduga kindlustatusega hästi, ent olukord võib muutuda. Tarneahelad liidusiseselt toimivad, ent mõtlema peab ülemaailmse olukorra peale kriisi ajal,“ kommenteeris minister Urmas Kruuse toidujulgeoleku seisu.

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on ministri sõnul printsiibis tervitatav, ent rakenduspõhimõtted vajavad kohendamist. „Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on oluline, ent välja pakutud lahendused ei arvesta meie hinnangul piisavalt liikmesriikide erisusi ja alternatiivsete taimekaitsevahendite kättesaadavust,“ selgitas minister praeguseid kitsaskohti.

„Ühise Põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud, ootame veel Euroopa Komisjoni lõplikku kinnitust. Loodetavasti saavad kõigil liikmesriikidel strateegiakavad kiirelt kinnitatud – läbi toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamise aitavad strateegiakavad kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,“ avas minister põllumajanduspoliitika mõjude tagamaid.

Muu hulgas plaanitakse kinnitada nõupidamisel EL-i järeldused vesiviljeluse kohta, mis on 2022. a II poolaasta eesistujariigi Tšehhi Vabariigi üks prioriteetsetest teemadest.

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2022

Põllumajandusettevõtted saavad toodete töötlemise ja turustamise toetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks.

Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses keerulises olukorras eriti oluline.

„Nende toetuste abil on võimalik ettevõtjatel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad kulusid vähendada, energiat säästa ning üldist töökorraldust tõhustada. Selle kõigega aitame kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele,“ ütles minister Kruuse.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmiperioodi jooksul. Toetus ühe taotleja kohta on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt kolm miljonit eurot. Toetuse määr on keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ja suurettevõtjatel kuni 20%. Septembris avatava taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist – 6. juulini!

Põllumajandussektori erakorralise toetuse taotlusi saab PRIAle esitada 29. juunist  – 6. juulini!

Pärast 6. juulit taotlusi esitada ei saa.

Erakorraline toetus jaguneb kaheks: kohandamistoetus ja riigiabi. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust. Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögiviljataime- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele või juriidilistele isikutele.

Palun tutvuge kindlasti toetuse saamise tingimustega PRIA kodulehel Toetused menüü all Põllud ja metsandus lehel Erakorraline toetus põllumajandussektorile 2022.

Põllumajandussektori erakorralist toetust saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA kaudu. e-PRIAssesisenemiseks on teil vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega või Mobiil-IDd. Siseneda saab ka TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) teenuse kaudu, kus lisavõimalusena saab sisse logida kasutades Smart-IDd.

Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, leiab portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Pärast e-PRIAsse sisselogimist valige, keda Te soovite edasistes toimingutes esindada.
Toetuse taotluse leiate e-PRIA avalehelt teenuses “Taotlemine” nupu “Esita toetustaotlus” alt. Avanevast rippmenüüst tuleb valida “Erakorraline toetus põllumajandussektorile”. Seejärel saate alustada toetustaotluse esitamist.

Kui Teie andmed PRIA kliendiregistris on muutunud, palume need üle vaadata, kasutades e-PRIAteenust “Kliendi andmed”. Kui Teie andmed vajavad e-PRIAsse sisse logimise järgselt kinnitust, palume kindlasti kinnitada andmete õigsust.

Volituste andmine kõigi e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub e-PRIA teenuses “Esindusõigused ja volitused”. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka PRIA poolt välja töötatud soovituslikul vormil “Volikiri asjaajamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga”. Kui soovitakse anda piirangutega volitus, siis tuleb täita lisaks ka “Volikirja vormi lisa 1. Osaliste ehk piirangutega volituste andmine”. Volikirja vormid ja lisainfo leiate kodulehelt Registrite menüü all asuvalt lehelt Esindusõigused ja volitused.

Euroopa Komisjon andis loa põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.06.2022

 

Eesti esitas 3. juunil Euroopa Komisjonile taotluse toetada riigiabi ajutise kriisiraamistiku alusel veiseliha-, linnukasvatus- ja aiandussektorit ning komisjon kiitis taotluse täna heaks. Riigiabina antava toetuse eelarve on 3,9 mln eurot.

Riigiabi ajutine raamistik näeb ette toetuse maksmise võimaluse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, keda on mõjutanud Venemaale Ukraina-vastase sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed.

„Maaeluministeerium seisab selle eest, et meie toidujulgeolek oleks tagatud. Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mis on tootjatele praegusel keerulisel ajal väga vajalik. Komisjoni otsusega on viimased formaalsused erakorralise toetuse maksmiseks läbitud ja saame lähiajal hakata toetuse taotlusi vastu võtma,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Riigiabi on osa põllumajandussektori erakorralisest toetusest, mille eelarve kokku on 11,7 mln eurot. Asjakohase määruse allkirjastas maaeluminister 10. juunil. Määruse kohaselt saab taotleda toetust põllumajandusliku esmatootmise tegevusvaldkondades, mida tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam on mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus; vutikasvatus.

Toetust saab taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Valitsus kiitis heaks ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.06.2022

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on valitsuse heakskiit oluliseks vahefinišiks ÜPP strateegiakava käivitamisel alates järgmisest aastast ning sellega antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning konkurentsivõimelise põllumajanduse ja elujõulise maapiirkonna saavutamisel. „Strateegiakava annab võimaluse valdkonna arengut senisest terviklikumalt planeerida ning see saab lähiaastatel olema peamine tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arengu toetamisel,“ ütles minister Kruuse.

Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP eesmärkide ning Eesti spetsiifiliste vajaduste vahel.  „Märkimisväärne osa strateegiakava eelarvest tuleb suunata keskkonna- ja kliimategevusteks ning samal ajal tuleb leida ka piisavalt raha põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ning seeläbi Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin väga hea tasakaalu leidnud,“ lausus Urmas Kruuse.

Strateegiakava raames rakendatakse kokku 55 toetusmeedet. Nende seas on erinevad põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnakavad. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, saaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Lisaks rakendatakse üldise maaettevõtluse arendamise toetusi, erinevaid pindala- ja loomapõhiseid keskkonnatoetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi.

Maaeluministeerium alustas koostöös kõigi asjakohaste majandus- ja sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava väljatöötamist 2019. aastal. Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli enam kui kolme aasta jooksul kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Strateegiakava esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2023. aasta esimeses pooles.

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

Alanud on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga toetuste vastuvõtt

2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu. Taotlema on oodata kuni 15 000 klienti. Taotluse esitamine toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Esimest aastat toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2022. aasta eelarves kokku üle 251 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ütleb: „Käesoleval aastal toimub pindalatoetuste taotluste esitamine esmakordselt uues värskelt valminud e-teenuses. Võrreldes varasemaga on tegemist oluliselt kaasaegsema ja kasutajamugavama teenusega, mille edasiarendamine toimub jätkuvalt. Loodame, et uue e-teenuse kasutuselevõtt sujub viperusteta ning taotlused saavad kiiresti ja mugavalt esitatud. Vigade või probleemide esinemisel palume julgelt PRIA klienditeenindusega ühendust võtta.“

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 17. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.

Milliseid toetusi saab käesoleval aastal taotleda?

Otsetoetused:

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused

  1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:
  1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
  2. Loomade heaolu toetus (LHT).
  3. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.02.2022

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused 

Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi  piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale. 

Põllumajandusministri määrusest „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ tulenevalt määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala. Sellest arvatakse maha maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks reguleerib nimetatud määrus ka nn 50 puu reeglistikku, mis tähendab, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.

Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.

Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.

Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.

Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.

Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.

Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.

 

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

„Roheline LEADER“ toob esile keskkonnasõbralikud projektid Eesti maapiirkondades

Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused

 

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril