Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Valmis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valminud on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava koostamise siht oli luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulge- olekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konku- rentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevus- suuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus.

Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava ees- märkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tipp- kohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tutvu Põka 2030 kokkuvõttega SIIN

Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

Euroopa liigub põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamise suunas

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
16.04.2021.a.
PRESSITEADE

 

Eile, 15.04, arutleti Euroopa Parlamendis põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamise keelustamist.  Euroopa talunikke esindas arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Ühine avalik arutelu korraldati Euroopa kodanikualgatuse „End the Cage Age“ (eesti keeles „Lõpetage puuriajastu“) raames, mis algatati 2018. aastal ning mille käigus koguti 1,4 miljonit allkirja. Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles lõpetama põllumajandusloomade puurides pidamine ja tegema ettepanekuid õigusaktide kohta, mis keelaksid nende kasutamise.

Eilse arutelu teema oli Atsi sõnul kahtlemata aktuaalne ja vajalik. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on juba aastaid nõudnud terviklikku Euroopa toidupoliitikat, mis võimaldaks üleminekut säästvamatele toidusüsteemidele. Tervis ja loomade heaolu on selle visiooni põhikomponentideks.“ Muutused ei saa tema sõnul toimuda aga üleöö. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et COVID-19 valguses on vaja kiiresti toetada põllumajandustootjaid üleminekul jätkusuutlikumale loomakasvatussektorile, mis vastaks paremini tarbijate ootustele ja samas säilitaks  toiduohutus ning loomade tervise ja heaolu kõrged standardid. Sektoril peab olema mõistlikult aega ja tuge ümberkorraldamiseks.“

Ats märkis, et Euroopas on võetud selge suund põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamisele ja kui sellekohased otsused langetatakse, siis saavad need oluliselt mõjutama ka Eesti põllumajandust. Seega tuleks juba praegu Eestis alustada vastavate diskussioonidega ja suurendada investeeringuid loomade heaolu parendamiseks.

Selleks, et soovitud muutused saaksid laialdaselt toimuda on Atsi sõnul vaja tagada õiglased toiduainete hinnad, mis kajastaksid säästva tootmise tegelikke kulusid ja annaksid tootjate investeeringutele piisava tasuvuse, samuti peab Euroopa Liit garanteerima Euroopa põllumajandustootjatele ausa konkurentsi. See oli ka üks Atsi eilsel arutelul väljaöeldud seisukohtadest. „Karmistuvate nõuete ja suure investeeringuvajaduse tulemusena ei pruugi paljud talunikud üle Euroopa suuta ilma piisava aja ja  toetuseta kohaneda kõrgemate loomade heaolustandarditega. Kui rangemate nõuete ja suurte investeeringuvajaduste tõttu ei suuda põllumajandustootjad tootmisega jätkata, soodustab see veel rohkem maade kontsentreerumist ja suurte tootmisüksuste tekkimist. Kõige haavatavamad on paraku väiketootjad ja me peame tegema kõik endast oleneva, et põllumajandusmaade kontsentreerumist mitte süvendada. Seda enam, et see oleks selges vastuolus ka Euroopa Liidu roheleppe ja „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega,“ sõnas Ats.

„Heameel on aga tõdeda, et juba täna on Euroopa Liidus aasta-aastalt vähenenud põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamine. See näitab selgelt seda, et põllumajandustootjad ise muudavad oma tootmissuundi vastavalt tarbijate ootustele, turunõudlusele ja ka loomade heaolule. See on väga positiive ja oluline näitaja, sest Rohelist Euroopat ei saa ehitada ainult käskude ja keeldudega, vaid inimesed, sealhulgas loomakasvatajad, peavad selle vajadust mõistma,“ ütleb Ats ning rõhutab, et seda vajadust peavad mõistma kõik toiduahela osad, sealhulgas ka tarbijad ja Euroopa Liidu institutsioonid.

Atsi sõnul tuleb teadvustada ka seda, et Euroopa Liidus on juba praegu maailma kõige kõrgemad loomade heaolu standardid.  Selleks aga et Euroopa Liidu põllumajandus standardid saaksid veelgi kõrgemale tõusta, kutsub Ats ülesse inimesi oma ostudega põllumajandustavade poolt hääletama.  „See, kuidas meie toitu kasvatatakse, mõjutab keskkonda ja loomade heaolu ning iga ost, mille me tarbijana teeme, on hääletus põllumajandustavade poolt, mida me soovime toetada.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee esitab oma arvamusi Euroopa Liidu küsimustes Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, olles seega sillaks ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

 

Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/ 


05.04.2021-26.04.2021 –  Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

 

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

 

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

 

 

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
31. märts 2021

 

Täna, 31. märtsil algas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine e-PRIAs. Eeltäitmine kestab 6. aprillini. Taotlusi saab esitada 7.-14. aprillini ainult elektroonselt e-PRIAkeskkonna kaudu.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Käesoleva aasta eelarve on 3 miljonit eurot, mis on 500 000 eurot enam kui eelmisel aastal. See tähendab, et eelarvesse mahub rohkem taotlejaid. Lisaks muutus sel aastal määrus tulevikku suunatud kohustuste osas. Kui varasemalt pidi taotlemisele järgnevaks teiseks majandusaastaks saavutama 10% põllumajandusliku müügitulu tõusu, siis täna enam sellist nõuet ei ole.“

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25.06.2021. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu on võimalik küsida samuti MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta täpsemat infot leiab siit.

Euroopa roheline kokkulepe: Euroopa Komisjon tutvustab meetmeid mahepõllumajandusliku tootmise edendamiseks

Euroopa Komisjon
Pressiteade

 

Täna tutvustas komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu.

Mahepõllumajanduslik tootmine toob mitmesugust olulist kasu: mahepõldudel esineb ligikaudu 30% rohkem bioloogilist mitmekesisust, mahepõllumajandusloomade heaolu on kõrgel tasemel ja neile tuleb anda vähem antibiootikume, mahepõllumajandustootjatel on suurem sissetulek ja nad on vastupanuvõimelisemad ning tänu ELi mahetoote logole teavad tarbijad täpselt, millist toodet nad ostavad. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.

Tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.

Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning neis on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest meetmetest.

Tarbimise edendamine

Mahepõllumajanduslike toodete üha suurenev tarbimine on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlust, säilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete õhutada kasutama mahetooteid avalikes sööklates ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete levikut ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusi, suurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust. Ka erasektor võib mängida olulist rolli, näiteks premeerida töötajaid nn mahevautšeritega, mida viimased saavad kasutada mahetoidu ostmiseks.

Tootmise suurendamine

Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.

Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimist; teadusuuringuid ja innovatsiooni; plokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.

Selleks et suurendada teadlikkust mahepõllumajanduslikust tootmisest, hakkab komisjon korraldama iga-aastast ELi mahepäeva ja andma välja auhindu mahetoiduahelates, et tunnustada tipptaset mahepõllumajandusliku toiduahela igas etapis. Komisjon julgustab ka maheturismi võrgustike arendamist näiteks mahepiirkondade abil. Mahepiirkond on ala, kus põllumajandustootjad, kodanikud, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused teevad koostööd kohalike ressursside kestliku majandamise nimel, tuginedes mahepõllumajanduslikele põhimõtetele ja tavadele.

Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.

Kestlikkuse tõhustamine

Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamisele, maheseemnete kättesaadavuse tagamisele, sektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.

Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.

Komisjon jälgib edusamme tähelepanelikult. Ta teeb koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega iga-aastast järelevalvet ning analüüsib kahe aasta tagant esitatavaid eduaruandeid ja vahekokkuvõtteid.

Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Põllumajandus on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on suur oht põllumajandusele. Me peame kiiremas korras taastama tasakaalu oma suhetes loodusega. See ei puuduta üksnes põllumajandustootjaid, see hõlmab kogu toiduahelat. Käesoleva tegevuskava eesmärk on suurendada nõudlust mahepõllumajanduse järele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja toetada Euroopa põllumajandustootjaid nende üleminekul. Mida rohkem maad me mahepõllumajandusele pühendame, seda parem on kaitsta bioloogilist mitmekesisust sellel maal ja seda ümbritsevatel aladel.“

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski lisas sellega seoses: „Tunnustame mahepõllumajanduslikku sektorit kestlike tavade ja ressursikasutuse eest ning asetame selle rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kesksele kohale. Selleks et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini, peame tagama, et nõudlus hoogustaks sektori kasvu, kuid võtma samal ajal arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide mahepõllumajandussektorite vahel. Mahepõllumajanduse tegevuskavas on ette nähtud vahendid ja ideed sektori tasakaalustatud kasvu toetamiseks. Seda arengut toetavad ka ühine põllumajanduspoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning tihe koostöö peamiste osalejatega ELi, riigi ja kohalikul tasandil.“

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis omalt poolt: „Mahepõllumajandus toob keskkonnale palju kasu – see aitab kaasa mulla hea seisundi saavutamisele, vähendab õhu- ja veereostust ning parandab bioloogilist mitmekesisust. Samal ajal on nõudlus kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui tootmine ning mahepõllumajandussektor toob oma osalistele majanduslikku kasu. Uus mahepõllumajanduse tegevuskava on otsustava tähtsusega vahend, mille abil saavutada eesmärk, et 25% põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslik, ning suurendada oluliselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu, mis on sätestatud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust toidulauani“. Lisaks sellele edendatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust uutes strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks, mille komisjon peagi vastu võtab.“

Taustteave

Tegevuskavas on võetud arvesse 2020. aasta septembrist novembrini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi, mille käigus saadi sidusrühmadelt ja kodanikelt kokku 840 vastust.

See algatus kuulutati välja 2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. Need kaks strateegiat esitati Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikele toidusüsteemidele ja tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.

2020. aasta detsembris avaldatud soovitustes liikmesriikidele seoses nende ÜPP strateegiakavadega lisas komisjon eesmärgi, et 2030. aastaks peaks ELi mahepõllumajandusliku viljelusala pindala olema 25% praegusest põllumajandusalast. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma ÜPP kavades selle eesmärgi riiklikud väärtused. Liikmesriigid selgitavad, kuidas nad kavatsevad selle eesmärgi ÜPP vahendite abil saavutada lähtuvalt oma kohalikest tingimustest ja vajadustest.

Komisjon esitas oma ettepanekud ÜPP reformi kohta 2018. aastal, kui ta pakkus võtta kasutusele paindlikuma, tulemuslikkusel ja tulemustel põhineva lähenemisviisi, milles oli võetud arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning suurendatud samas kestlikkuseesmärke ELi tasandil. Uus ÜPP põhineb üheksal eesmärgil, millest peaksid ka ELi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavade koostamisel lähtuma.

Euroopa Komisjon andis põllumajanduse erakorralise toetuse maksmiseks rohelise tule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust. 

„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega ka sel aastal 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2021

 

Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmete rakendamist ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning nende senine rakendamine on olnud edukas, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Toetuste taotlemine märtsikuus

02.03.2021-22.03.2021 – Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetused 2021

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

 

03.03.2021 – 10.03.2021 – Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus 2021

Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liik.

Antud toetuse eesmärgiks on põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.

Toetust võib taotleda Euroopa Liidu siseturul toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamisega seotud tegevuse elluviimiseks.

Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus) ning toetatava tegevuse plaan. Juhul kui taotleja tegutseb seltsingu vormis, esitatakse ka seltsingulepingu ärakiri.

Taotlusi võetakse vastu 3. märtsist kuni 10. märtsini 2021. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

 

15.03.2021 – 22.03.2021 Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja taotlemine (info täpsustamisel)

Erakorraliseks toetuseks on kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

 

17.03.2021-31.03.2021 – Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2021

Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1. 

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. 2021.a vooru eelarve on kinnitamisel.

Toetust saavad taotled mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13. märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“.

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Kui taotluse esitamise ajal on 2020. a majandusaasta aruanded  äriregistrile esitatud, võetakse aluseks 2019. ja 2020. aasta andmed. Kui eelmise aasta aruanne on veel esitamata, võetakse aluseks 2018. ja 2019. aasta aruanded.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.

Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.

Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.

„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.

Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.