2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.02.2022

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused 

Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi  piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale. 

Põllumajandusministri määrusest „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ tulenevalt määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala. Sellest arvatakse maha maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks reguleerib nimetatud määrus ka nn 50 puu reeglistikku, mis tähendab, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.

Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.

Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.

Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.

Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.

Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.

Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.

 

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

„Roheline LEADER“ toob esile keskkonnasõbralikud projektid Eesti maapiirkondades

Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused

 

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril

Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Valmis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valminud on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava koostamise siht oli luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulge- olekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konku- rentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevus- suuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus.

Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava ees- märkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tipp- kohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tutvu Põka 2030 kokkuvõttega SIIN

Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

Euroopa liigub põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamise suunas

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
16.04.2021.a.
PRESSITEADE

 

Eile, 15.04, arutleti Euroopa Parlamendis põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamise keelustamist.  Euroopa talunikke esindas arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Ühine avalik arutelu korraldati Euroopa kodanikualgatuse „End the Cage Age“ (eesti keeles „Lõpetage puuriajastu“) raames, mis algatati 2018. aastal ning mille käigus koguti 1,4 miljonit allkirja. Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles lõpetama põllumajandusloomade puurides pidamine ja tegema ettepanekuid õigusaktide kohta, mis keelaksid nende kasutamise.

Eilse arutelu teema oli Atsi sõnul kahtlemata aktuaalne ja vajalik. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on juba aastaid nõudnud terviklikku Euroopa toidupoliitikat, mis võimaldaks üleminekut säästvamatele toidusüsteemidele. Tervis ja loomade heaolu on selle visiooni põhikomponentideks.“ Muutused ei saa tema sõnul toimuda aga üleöö. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et COVID-19 valguses on vaja kiiresti toetada põllumajandustootjaid üleminekul jätkusuutlikumale loomakasvatussektorile, mis vastaks paremini tarbijate ootustele ja samas säilitaks  toiduohutus ning loomade tervise ja heaolu kõrged standardid. Sektoril peab olema mõistlikult aega ja tuge ümberkorraldamiseks.“

Ats märkis, et Euroopas on võetud selge suund põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamisele ja kui sellekohased otsused langetatakse, siis saavad need oluliselt mõjutama ka Eesti põllumajandust. Seega tuleks juba praegu Eestis alustada vastavate diskussioonidega ja suurendada investeeringuid loomade heaolu parendamiseks.

Selleks, et soovitud muutused saaksid laialdaselt toimuda on Atsi sõnul vaja tagada õiglased toiduainete hinnad, mis kajastaksid säästva tootmise tegelikke kulusid ja annaksid tootjate investeeringutele piisava tasuvuse, samuti peab Euroopa Liit garanteerima Euroopa põllumajandustootjatele ausa konkurentsi. See oli ka üks Atsi eilsel arutelul väljaöeldud seisukohtadest. „Karmistuvate nõuete ja suure investeeringuvajaduse tulemusena ei pruugi paljud talunikud üle Euroopa suuta ilma piisava aja ja  toetuseta kohaneda kõrgemate loomade heaolustandarditega. Kui rangemate nõuete ja suurte investeeringuvajaduste tõttu ei suuda põllumajandustootjad tootmisega jätkata, soodustab see veel rohkem maade kontsentreerumist ja suurte tootmisüksuste tekkimist. Kõige haavatavamad on paraku väiketootjad ja me peame tegema kõik endast oleneva, et põllumajandusmaade kontsentreerumist mitte süvendada. Seda enam, et see oleks selges vastuolus ka Euroopa Liidu roheleppe ja „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega,“ sõnas Ats.

„Heameel on aga tõdeda, et juba täna on Euroopa Liidus aasta-aastalt vähenenud põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamine. See näitab selgelt seda, et põllumajandustootjad ise muudavad oma tootmissuundi vastavalt tarbijate ootustele, turunõudlusele ja ka loomade heaolule. See on väga positiive ja oluline näitaja, sest Rohelist Euroopat ei saa ehitada ainult käskude ja keeldudega, vaid inimesed, sealhulgas loomakasvatajad, peavad selle vajadust mõistma,“ ütleb Ats ning rõhutab, et seda vajadust peavad mõistma kõik toiduahela osad, sealhulgas ka tarbijad ja Euroopa Liidu institutsioonid.

Atsi sõnul tuleb teadvustada ka seda, et Euroopa Liidus on juba praegu maailma kõige kõrgemad loomade heaolu standardid.  Selleks aga et Euroopa Liidu põllumajandus standardid saaksid veelgi kõrgemale tõusta, kutsub Ats ülesse inimesi oma ostudega põllumajandustavade poolt hääletama.  „See, kuidas meie toitu kasvatatakse, mõjutab keskkonda ja loomade heaolu ning iga ost, mille me tarbijana teeme, on hääletus põllumajandustavade poolt, mida me soovime toetada.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee esitab oma arvamusi Euroopa Liidu küsimustes Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, olles seega sillaks ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

 

Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/ 


05.04.2021-26.04.2021 –  Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

 

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

 

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

 

 

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
31. märts 2021

 

Täna, 31. märtsil algas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine e-PRIAs. Eeltäitmine kestab 6. aprillini. Taotlusi saab esitada 7.-14. aprillini ainult elektroonselt e-PRIAkeskkonna kaudu.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Käesoleva aasta eelarve on 3 miljonit eurot, mis on 500 000 eurot enam kui eelmisel aastal. See tähendab, et eelarvesse mahub rohkem taotlejaid. Lisaks muutus sel aastal määrus tulevikku suunatud kohustuste osas. Kui varasemalt pidi taotlemisele järgnevaks teiseks majandusaastaks saavutama 10% põllumajandusliku müügitulu tõusu, siis täna enam sellist nõuet ei ole.“

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25.06.2021. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu on võimalik küsida samuti MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta täpsemat infot leiab siit.

Euroopa roheline kokkulepe: Euroopa Komisjon tutvustab meetmeid mahepõllumajandusliku tootmise edendamiseks

Euroopa Komisjon
Pressiteade

 

Täna tutvustas komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu.

Mahepõllumajanduslik tootmine toob mitmesugust olulist kasu: mahepõldudel esineb ligikaudu 30% rohkem bioloogilist mitmekesisust, mahepõllumajandusloomade heaolu on kõrgel tasemel ja neile tuleb anda vähem antibiootikume, mahepõllumajandustootjatel on suurem sissetulek ja nad on vastupanuvõimelisemad ning tänu ELi mahetoote logole teavad tarbijad täpselt, millist toodet nad ostavad. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.

Tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.

Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning neis on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest meetmetest.

Tarbimise edendamine

Mahepõllumajanduslike toodete üha suurenev tarbimine on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlust, säilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete õhutada kasutama mahetooteid avalikes sööklates ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete levikut ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusi, suurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust. Ka erasektor võib mängida olulist rolli, näiteks premeerida töötajaid nn mahevautšeritega, mida viimased saavad kasutada mahetoidu ostmiseks.

Tootmise suurendamine

Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.

Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimist; teadusuuringuid ja innovatsiooni; plokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.

Selleks et suurendada teadlikkust mahepõllumajanduslikust tootmisest, hakkab komisjon korraldama iga-aastast ELi mahepäeva ja andma välja auhindu mahetoiduahelates, et tunnustada tipptaset mahepõllumajandusliku toiduahela igas etapis. Komisjon julgustab ka maheturismi võrgustike arendamist näiteks mahepiirkondade abil. Mahepiirkond on ala, kus põllumajandustootjad, kodanikud, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused teevad koostööd kohalike ressursside kestliku majandamise nimel, tuginedes mahepõllumajanduslikele põhimõtetele ja tavadele.

Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.

Kestlikkuse tõhustamine

Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamisele, maheseemnete kättesaadavuse tagamisele, sektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.

Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.

Komisjon jälgib edusamme tähelepanelikult. Ta teeb koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega iga-aastast järelevalvet ning analüüsib kahe aasta tagant esitatavaid eduaruandeid ja vahekokkuvõtteid.

Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Põllumajandus on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on suur oht põllumajandusele. Me peame kiiremas korras taastama tasakaalu oma suhetes loodusega. See ei puuduta üksnes põllumajandustootjaid, see hõlmab kogu toiduahelat. Käesoleva tegevuskava eesmärk on suurendada nõudlust mahepõllumajanduse järele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja toetada Euroopa põllumajandustootjaid nende üleminekul. Mida rohkem maad me mahepõllumajandusele pühendame, seda parem on kaitsta bioloogilist mitmekesisust sellel maal ja seda ümbritsevatel aladel.“

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski lisas sellega seoses: „Tunnustame mahepõllumajanduslikku sektorit kestlike tavade ja ressursikasutuse eest ning asetame selle rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kesksele kohale. Selleks et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini, peame tagama, et nõudlus hoogustaks sektori kasvu, kuid võtma samal ajal arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide mahepõllumajandussektorite vahel. Mahepõllumajanduse tegevuskavas on ette nähtud vahendid ja ideed sektori tasakaalustatud kasvu toetamiseks. Seda arengut toetavad ka ühine põllumajanduspoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning tihe koostöö peamiste osalejatega ELi, riigi ja kohalikul tasandil.“

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis omalt poolt: „Mahepõllumajandus toob keskkonnale palju kasu – see aitab kaasa mulla hea seisundi saavutamisele, vähendab õhu- ja veereostust ning parandab bioloogilist mitmekesisust. Samal ajal on nõudlus kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui tootmine ning mahepõllumajandussektor toob oma osalistele majanduslikku kasu. Uus mahepõllumajanduse tegevuskava on otsustava tähtsusega vahend, mille abil saavutada eesmärk, et 25% põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslik, ning suurendada oluliselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu, mis on sätestatud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust toidulauani“. Lisaks sellele edendatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust uutes strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks, mille komisjon peagi vastu võtab.“

Taustteave

Tegevuskavas on võetud arvesse 2020. aasta septembrist novembrini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi, mille käigus saadi sidusrühmadelt ja kodanikelt kokku 840 vastust.

See algatus kuulutati välja 2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. Need kaks strateegiat esitati Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikele toidusüsteemidele ja tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.

2020. aasta detsembris avaldatud soovitustes liikmesriikidele seoses nende ÜPP strateegiakavadega lisas komisjon eesmärgi, et 2030. aastaks peaks ELi mahepõllumajandusliku viljelusala pindala olema 25% praegusest põllumajandusalast. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma ÜPP kavades selle eesmärgi riiklikud väärtused. Liikmesriigid selgitavad, kuidas nad kavatsevad selle eesmärgi ÜPP vahendite abil saavutada lähtuvalt oma kohalikest tingimustest ja vajadustest.

Komisjon esitas oma ettepanekud ÜPP reformi kohta 2018. aastal, kui ta pakkus võtta kasutusele paindlikuma, tulemuslikkusel ja tulemustel põhineva lähenemisviisi, milles oli võetud arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning suurendatud samas kestlikkuseesmärke ELi tasandil. Uus ÜPP põhineb üheksal eesmärgil, millest peaksid ka ELi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavade koostamisel lähtuma.

Euroopa Komisjon andis põllumajanduse erakorralise toetuse maksmiseks rohelise tule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust. 

„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.