2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.
Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.
Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.
PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.
Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liik.
Antud toetuse eesmärgiks on põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.
Toetust võib taotleda Euroopa Liidu siseturul toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamisega seotud tegevuse elluviimiseks.
Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest.
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus) ning toetatava tegevuse plaan. Juhul kui taotleja tegutseb seltsingu vormis, esitatakse ka seltsingulepingu ärakiri.
Taotlusi võetakse vastu 3. märtsist kuni 10. märtsini 2021. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.
15.03.2021 – 22.03.2021 Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja taotlemine (info täpsustamisel)
Erakorraliseks toetuseks on kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.
Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus – 2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.
Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.
Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.
Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.
Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1.
Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. 2021.a vooru eelarve on kinnitamisel.
Toetust saavad taotled mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.
Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13. märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“.
Toetust saavad taotleda:
- mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
- mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.
Kui taotluse esitamise ajal on 2020. a majandusaasta aruanded äriregistrile esitatud, võetakse aluseks 2019. ja 2020. aasta andmed. Kui eelmise aasta aruanne on veel esitamata, võetakse aluseks 2018. ja 2019. aasta aruanded.
