Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
5. september 2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

Konkursi korraldavad juba 31. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Sel aastal valitakse parimaid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Tänavu osaleb konkursil 12 talu, millest 5 väljavalitut külastatakse 5. ja 6. septembril. Konkursi eesmärk on esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmises, maaelu jätkusuutlikkuses ning mitmekesisuse edendamisel. Komisjon hindab silmapaistvamaid talusid üle Eesti. Võitjad kuulutatakse välja neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik ja üldvõitja “Parim talu 2024”.

Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

Esimesel päeval külastatakse:

Paevälja talu (Kõrkküla, Ida-Virumaa): Noortalunik Teele Eskori juhitud piimatootmise talu, mille eripäraks on modernne lüpsilaut ja aktiivne osalemine noortalunike liikumises.

Patmari Talu OÜ (Kiikla küla, Ida-Virumaa): Noortalunik Andri Rego juhitav talu, spetsialiseerunud teravilja ja haljasmassi kasvatamisele, millest suur osa läheb ekspordiks.

Kunglamäe talu (Võru vald, Võrumaa): Merike ja Andres Jaaska juhitud talu keskendub kartulikasvatusele ning on aktiivselt seotud kohaliku külaelu ja taluliidu tegevustega.

Teise päeva jooksul külastatakse:

Lauri-Jaani talu/Jahu-Jaan OÜ (Kiviküla, Läänemaa): Tiit Mansbergi juhitud talu, üks Eesti esimesi maheviljakasvatajaid, spetsialiseerudes speltanisu ja kvaliteetsete mahejahude tootmisele.

OÜ Juurimaa Tall (Märjamaa vald, Raplamaa): Talu tegeleb hobusekasvatuse ja sporditegevusega ning on pikaajaliste traditsioonidega kogukonnaelu edendaja.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Meelis Annus, Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido, Postimees Maa Elu esindaja Kadri Suurmägi, Maalehe esindaja Marju Reitsaks, Taluliidu nõukogu liige Marika Parv, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Eike Lepmets ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

“Parim Talu 2024” konkursi võitjad kuulutatakse välja sügise teises pooles. Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Lisainfo:

Kerli Ats

Tegevjuht, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tel: +372 5647 5660

E-mail: kerli@taluliit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit

MES-i põllumajandusmaa kaptalirendi meede on avatud, põllumeeste abistamiseks on vahendeid 20 miljonit eurot

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 5. juulil vastu otsuse, millega kinnitas põllumajandusmaa kapitalirendi meetme tingimused ning esmatootjad võivad alates tänasest, 10. juulist esitada taotlusi.

Põllumajandusmaa kapitalirent on finantsmeede, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel ning annab põllumajandusettevõtjale võimaluse müüa MES-ile oma põllumaa ning seejärel see MES-ilt rendilepinguga kasutusse võtta, ettevõtjale jääb kohustus maa müügi hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega.

„Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on aidata ettevõtjatel lahendada viimaste aastate keerulistes majandusoludes tekkinud raha puudujääki ehk likviidsusprobleemi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et MES-i põllumajandusmaa kapitalirenti kasutades säilib ettevõtjal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaks tal oma vara hiljem tagasi osta.

Kapitalirendi summa on 25 000 – 1 000 000 eurot, tähtaeg kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust), täpsed tingimused on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse veebilehel www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/pollumaa-kapitalirent.

Tänavu aprillikuus otsustas Vabariigi Valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. 20. juunil andis Vabariigi Valitsus regionaalministrile korralduse suunata 20 miljonit eurot taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse.

Seotud teade: https://www.mes.ee/uudised/valitsus-andis-volituse-suunata-20-miljonit-eurot-pollumajandusmaa-kapitalirendi-meetmesse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuli 2024

Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024

 

Algab üleeuroopaline toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU

Eestis esmakordselt toimuva kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest ja ELi toiduohutussüsteemist.

Eelmisel aastal viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös uuringufirmaga IPSOS läbi uuringu, mille tulemused näitasid, et ligi 70% eurooplastest tunneb huvi toiduohutuse vastu, kuid umbes 60% peab toiduohutusalast teavet liiga tehniliseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu keskendub sel aastal kampaania toiduga seotud teadusliku info lihtsale ja arusaadavale selgitamisele. Eesmärk on aidata inimestel teha teadlikke otsuseid toidu valimisel.

Eestis käsitleb kampaania nelja teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidupakendi märgistus ja lisaained. „Nendel teemadel oleme ka varem Eestis teavitustegevusi teinud, ent oluline on olla sealjuures järjepidev. Näiteks inimeste teadlikkus sellest, mis vahe on „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusel, kipub ajaga meelest ära minema,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Euroopa Toiduohutusamet on 2002. aastal loodud Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on olla erapooletu teadusliku nõustamise allikas riskijuhtidele ning jagada infot toiduahelaga seotud riskidest. EFSA teeb koostööd erinevate huvitatud osapooltega, et edendada ELi teadusalaste nõuannete sidusust ning loob teadusliku aluse seadustele ja määrustele, et kaitsta Euroopa tarbijaid toiduga seotud riskide eest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
5.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Üheksandat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Tänavune konkurss toob kaasa ka olulise muudatuse, alates sellest aastast ei saa konkursile esitada tooteid, mis on varem võitnud Parim Talutoit konkursil mis tahes tiitli.

“Parima Talutoidu konkurss on suurepärane võimalus talunikele oma toodete esiletõstmiseks ja tuntuse suurendamiseks. Selle aasta hindamiskomisjon erineb eelnevatest ja pakub talunikele head võimalust oma toodetega veelgi rohkem silma paista. Parima Talutoidu valimisega tunnustame Eesti talunikke ja nendetoodangut, motiveerides neid tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele põnevamaid ja maitsvamaid tooteid,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas.

Parima Talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid. Hindamiskomisjoni esimehe Rain Kuldjärve sõnul on eesmärk tunnustada ja esile tõsta parimaid talutooteid, mis pakuvad Eesti tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat toiduelamust. “Ootame huviga tänavusi kandidaate,” julgustab Kuldjärv. Sel aastal koosneb žürii toiduajakirjanikest, peakokkadest ja toiduekspertidest, sealhulgas Enn Tobreluts ja Joel Ostrat, ning RIMI ostudirektorist Maris Rannusest, kes igapäevaselt tegeleb talutoodete turustamisega laiaskaubandusvõrgustikus. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder ning toiduentusiastist ja sommeljeest koosnev paar sisuloojaid Riin Rehemaa ja Sander Kink – Instagramis tuntud kui Thekinkstagram.

“Parima Talutoidu valimise konkurss annab osalejale väga väärtusliku turundusvõimaluse. Talunikel on võimalus tutvustada oma tooteid valdkonna ekspertidele, jaemüüjatele ja olla paremini nähtaval, see annab omakorda kaasa suurema müügikasvu ja hea tagasiside,” sõnab Gelis Pihelgas.

“Eesti toidutootjad on väga tublid uute ja ülimaitsvate toodete loomisel, aga turundustegevusteks napib tihti nii aega, raha kui oskuseid. Seega nägime meie antud konkursis võimalust oma ägedaid tooteid laiemale üldsusele tutvustada,” jagab oma kogemust eelmise aasta parima maiuse ja parima lisandiga tituleeritud Meemeistrite esindaja Kristi Terep.

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 1. juulini 2024 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlastituleb tutvuda ka konkursil osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu saab tooteid esitada, on järgmised: Parim lihatoode, Parim kalatoode, Parim maius, Parim juust, Parim piimatoode, Parim alkoholivaba jook, Parim alkoholiga jook, Parim pagaritoode, Parim lisand ja Parim tervisetoode.

Parima Talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.

Konkurss Parim Talutoit toimub “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus” raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-post: gelis@taluliit.ee
Tel: +372 553 1571

Foto: Rene Riisalu

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2024

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

 Müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Munad märgistatakse nende tootmiskohas ja esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahekanu ei peeta puurides ja suur rõhk on lindude heaolu tagamisel. Kanad saavad võimalikult liigiomaselt käituda, pääsevad vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast ja söövad mahepõllumajanduses lubatud sööta.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – Euroopa Liidus (EL) on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, kus loomade heaolustandardid võivad, aga ei pruugi olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

Pressiteade
26. märts 2024

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1469 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 15. aprillini.

Ka sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

25. märtsi seisuga on PRIAle laekunud 426 piimalehma, 706 ammlehma ning 337 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2024“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Tuletame meelde, et loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal tuleb mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks palume eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehekaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2024. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2024. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2025.