Tänasest saab PRIAst taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks – esimest korda on võimalik kasutada juhendamisteenust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
9. august 2023

 

Tänasest saab PRIAst taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks – esimest korda on võimalik kasutada juhendamisteenust

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemiseks saab e-PRIAstaotlusi esitada 9. augustist 6. septembrini. Taotlejatel on võimalik kasutada uue teenusena juhendamist, mis aitab kliente taotluse esitamisel ning toob nende võimalused paremini esile. Juhendamist saab kasutada terve taotlusperioodi jooksul.

Toetuse eesmärk on luua maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit. Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad, avaliku sektori põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusvaldkonna muuseumid.

PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski ütleb: „Käesolev taotlusvoor on meie jaoks eriline, sest esimest korda pakume oma klientidele juhendamist. Kuna PRIA töötajatel on pikaajaline kogemus ning teadmised kogu toetuse elukaarest, siis tahame seda maksimaalselt oma klientide heaks tööle panna. Juhendamisteenus muudab taotlemisprotsessi lihtsamini läbitavaks. Koos juhendajaga saab klient üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid. Lisapilk juba taotlemisprotsessi varastes sammudes on potentsiaalselt suureks abiks seatud eesmärkide ja tulemusteni jõudmisel. Huvilistel palume kindlasti vaadata meie kodulehte, kust leiab teenuse kohta täpsemat infot.“

Juhendamisele pöördumiseks tuleb esmalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu (teenuse valiku rippmenüüst tuleb valida „Mitmekesistamise toetuse taotluse täitmise juhendamine“) ning taotleja saab otsustada, kas soovib juhendamist

  • telefoni teel,
  • veebi teel Microsoft Teamsi kasutades või
  • silmast silma kohtumise käigus Pärnu või Tartu teenindusbüroos.

Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta Eesti maaelu arengukava programmperioodil on 200 000 eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 13. detsembril 2023.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida, helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678.

 

Valminud on saaste- ja lisaainete 2022. aasta aruanded

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

Valminud on saaste- ja lisaainete 2022. aasta aruanded

Mittevastavusi tuvastati peamiselt suitsutatud lihatoodetes, kus esines polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ületusi. Lisaainete puhul oli enim rikkumisi seotud märgistusega.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul teostab amet saaste- ja lisaainete seireid igal aastal. „Eelmisel aastal analüüsiti saasteainete seire raames 362 proovi ning lisaainete seire käigus 72 proovi. Mõlema seire raames tuvastati ka nõuetele mittevastavusi,“ kirjeldas Orgusaar.

Saasteainete kontrolliprogrammi puhul tuvastati enim nõuetele mittevastavusi tootmisprotsessi käigus tekkivate saasteainete, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ja akrüülamiidi, seast. „Probleemseks tootekategooriaks osutusid taas traditsiooniliselt suitsutatud lihatooted, kus 36-st proovist tuvastati rikkumisi lausa 14 proovis. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane,“ selgitas Orgusaar.„Samas on hea tõdeda, et raskemetallide, dioksiinide, mükotoksiinide ja nitraatide sisalduses mittevastavusi ei tuvastatud.“

Lisaainete kontrolliprogrammi käigus tuvastati kahel juhul tuunikalas liiga suures koguses askorbiinhapet ja askorbaate ning ühel juhul tuvastati lubamatu bensoehappe ja bensoaatide kasutamine granaatõunamahlas. Lisaks uuriti lisaainete ning lõhna- ja maitseeainete kasutamist ka toidukäitlejate juures plaaniliste kontrollide raames.

„Rikkumisi tuvastati vastavalt 13 ja kahel korral. Rikkumised olid seotud värvaine erütrosiin kasutamisega toidulisandites, kus selle kasutamine ei olnud lubatud, samuti lisaainete märgistuse ja säilivusega. Lõhna- ja maitseainete puhul tuvastati puudusi märgistuses. Ettevõtteid kohustati toodang turult tagasi kutsuma,“ täpsustas Orgusaar.

Põllumajandus- ja Toiduamet teostab saasteainete ja lisaainete seiret igal aastal. Eesmärgiks on kontrollida saaste- ja lisaainete esinemist toidus. Saasteainete puhul on fookuses keskkonna, põllumajanduslikud ja tööstuslikud saasteained. Lisaainete puhul analüüsitakse looduslikke, loodusidentseid ja sünteesi teel saadud lisaaineid. Saasteained mõjutavad toidu kvaliteeti ja võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. Lisaainete suuremates kogustes tarbimine võib tekitada allergiaid ning nõrgendada immuunsüsteemi.

Saasteainete aruanne on leitav siit ja lisaainete aruanne siit.

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

 

Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et Poola päritolu lahtine mugulsibul partiist numbriga 207265 tuvastati taimekaitsevahendi jääkide ületus. Coop on algatanud antud sibulate tagasikutsumise.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul tuvastati sibulas taimekaitsevahendi jääki koguses, mis on kõrgem Euroopa Liidus kehtestatud piirnormist. „Ettevõte on algatanud toote tagasikutsumise ja edastanud vajalikud dokumendid,“ selgitas Orgusaar.

Orgusaar lisas, et tarbijatel, kes on vahemikus 19.-28. juuli kõnealusest partiist Poola päritolu sibulaid  soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Lahtiselt müüdud Poola päritolu sibulast tuvastati kahe taimekaitsevahendi jäägi piirnormi ületused. „Taimekaitsevahendi Flupyrami sisaldus võib avaldada negatiivset toimet inimese tervisele. Kokku saabus Eestisse Leedu edasimüüa kaudu üle 16 tonni sibulaid, mis jaotati kõigi Coop toidupoodide vahel. Hetkel ei ole veel teada, kas sibulad võisid jõuda ka teiste Eesti ettevõteteni, kuid teeme kõik endast oleneva, et see välja selgitada“ lisas Orgusaar.

Kui toode, mis ei vasta toiduohutusnõuetele, on tarbijani jõudnud, siis on toidukäitleja seadusest tulenev kohustus anda tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta. Samuti toimetab toidukäitleja tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi. Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus korrakaitseseadusest tulenevalt avalikkust teavitada võimalikust ohust.

Regionaalminister suunab Eesti kalandusse üle 8,6 miljoni euro

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.08.2023

 

Regionaalminister suunab Eesti kalandusse üle 8,6 miljoni euro

Regionaalminister Madis Kallase allkirjastatud teadmussiirdetoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord aastateks 2023–2029 võimaldab toetada teadusasutusi ligemale 8,6 miljoni euroga, et need panustaksid koostöös ettevõtjatega Eesti kalanduse arengusse. Taotlusi saab hakata esitama alates septembrist.

Toetuse põhieesmärk on edendada koostööd kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja mittetulundusühingute ning teadus- ja arendusasutuste vahel. „Piltlikult öeldes ülikool analüüsib praegust olukorda ja pakub uusi lahendusi, et tõsta kalanduses saagikust, olla keskkonnasäästlikum ja tagada uute põlvede järelkasv. Loodame, et koostööst tekib palju häid ideid, mille tulemust näeme nii heades majandustulemustes, keskkonnajalajälje vähenemises kui ka kalanduse tõusvas maines,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Toetuse eelarve on 8 657 000 eurot, millest 3 121 000 eurot on ette nähtud kalapüügi teadmussiirdetoetuseks, 1 415 000 eurot vesiviljeluse teadmussiirdetoetuseks ja 4 121 000 eurot vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetuseks. „Lisaks on toetuse saajatel kohustus nii andmekogumiseks ja -analüüsiks, aga ka näiteks teavituskampaaniate korraldamiseks. Toetuse saamise tingimuseks on ka tihe koostöö ettevõtjate ja kalanduse kohalike tegevusrühmadega,“ rääkis kalamajanduse osakonna peaspetsialist Annika Teino.

Teadmussiirdetoetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma septembris ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA. Kõigi kolme toetuse saamiseks peab esitama kolm eraldi taotlust. Perioodi 2021–2027 teadmussiirdetoetuse meedet võib lugeda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antud teadlaste ja kalurite koostöötoetuse ning teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse jätkumeetmeks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib Ida-Virumaa esindajat    

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
4.08.2023

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib Ida-Virumaa esindajat         


Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas välja konkursi valitsuse Ida-Virumaa esindaja leidmiseks. Uut inimest ootab ees mitmekesine töölaud ja võimalus panustada olulise piirkonna arengusse. Kandideerimise tähtaeg on 18.08.2023.

„Ida-Virumaa on mitmekesise rahvastiku ja keskkonnaga piirkond, kus on suur potentsiaal ettevõtluse arenguks, oskuslik tööjõud ja head kõrghariduse omandamise võimalused.  Seal on suuremahuliste äride arendamiseks vajalik taristu ja transpordiühendused ning kõik eeldused rohepöörde eestvedajaks olemisel. Samas ei ole neid võimalusi piirkonna kasuks maksimaalselt tööle panna suudetud ning pikaajaline sotsiaalmajanduslik mahajäämus on viimastel aastatel kasvanud,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. Tema sõnul on just seetõttu piirkond olnud pikalt riigi tähelepanu all ning tuleb astuda reaalseid samme olukorra parandamiseks. „Vabariigi valitsuse piirkondliku esindaja institutsiooni loomise eesmärgiks on koalitsioonileppe järgi toetada Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra parandamist ning riigi kohaolu suurendamist kohapeal,“ lisas ta.

Minister Kallase sõnul on valitsusel ja Ida-Virumaa piirkonnal valitsuse esindajale suured ootused ning seetõttu on viimastel kuudel toimunud ridamisi arutelusid loodava ametikoha sisustamise teemadel, et see vastaks vajadustele ja kõigi osapoolte ootustele. „Esindaja ülesannete ja rollide üle arutamiseks on toimunud terve hulk kohtumisi nii Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide kui ka ministeeriumide esindajatega,“ selgitas ta ja lisas, et nüüdseks on olulisemad põhimõtted paika saanud ning esindaja kohale saab hakata inimest otsima.

Kandideerija peaks hästi tundma piirkonda ja selle eripärasid, olema paindlik ehk valmis tegema tööd nii pealinnas kui Ida-Virumaal ning suhtlema vabalt nii eesti- kui ka vene keeles.

„Loodame sobiva inimese välja valida hiljemalt oktoobri alguseks,“ sõnas Kallas.

Tutvu töökuulutusega SIIN.

Uuest õppeaastast muutub õppeasutustes puu- ja köögivilja, piima ning piimatoodete pakkumine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.07.2023

Uuest õppeaastast muutub õppeasutustes puu- ja köögivilja, piima ning piimatoodete pakkumine
Uus õppeaasta toob muudatusi koolikava toetuses. Puu- ja köögivilja, piima ning piimatoodete saajate vanuseline sihtrühm õppeasutustes muutub, suureneb piimatoodete valik ning toetusega eelistatakse pakkuda eelkõige kodumaiseid tooteid.

Koolikava toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse meede, millega toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkumist lastele. Toetusel on kolm peamist eesmärki: suurendada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, aidata kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.

Uus koolikava toetuse periood algab 1. augustil ning võrreldes eelmise perioodiga on toetuses tehtud mitu muudatust.

Euroopa Liidu üldiste soovituste kohaselt on koolikava eelarve määramise aluseks 6–10-aastaste laste arv riigis. Kui liikmesriik peab oluliseks rakendada kava laiemale sihtrühmale, siis puuduvad vahendid peab leidma riik ise.

„Võtsime soovitused arvesse, kuid leidsime, et tervishoiu seisukohalt peaksid piima ja piimatooteid saama siiski kõik põhikooli lapsed ning me leiame võimaluse neile nende toodete pakkumiseks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Muudatuste kohaselt saavad uuest õppeaastast piima- ja piimatooteid koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–9. klassi õpilased ning puu- ja köögivilju koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–6. klassi õpilased.
Varem said koolikava toetuse kaudu puu- ja köögivilju lapsed kuni 5. klassini ning piima ja piimatooteid kõik lapsed ja noored kuni 12. klassi lõpuni.

„Kõigi koolikava toetusega pakutavate toodete hind on viimaste aastate jooksul tõusnud. Peame aga püsima riigieelarve piirides ja vältima toetusest tingitud puudujäägi tekkimist. Seetõttu oli vaja sihtgrupid üle vaadata, kuid nagu öeldud, neile lastele, kes neid toiduaineid kõige enam vajavad, peame me seda võimaldame. Siin järeleandmisi teha ei saa,“ kommenteeris meetmes tehtavaid muudatusi regionaalminister Madis Kallas.

Üle vaadati ka koolikava raames pakutavate toodete valik. Jätkuvalt on abikõlbulikud tooted, millele ei ole lisatud suhkrut, soola, rasva, magusaineid ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Puu- ja köögiviljade valikul eelistatakse Eestis kasvatatavaid köögivilju, puuvilju ja marju sõltuvalt hooajalisusest ja kättesaadavusest. Piima ja piimatoodete valikul eelistatakse Eestis toodetavaid lisanditeta tooteid.

Eelneva perioodiga võrreldes laiendatakse abikõlblike piimatoodete valikut, et suurendada piimatoodete tarbimise osakaalu ning pakkuda laiemat valikut neile, kes eelistavad joogipiimale teisi piimatooteid.

Uue elemendina soovitakse võtta koolikava toetuses varasemast enam arvesse keskkonnahoidu ning sellest tulenevalt soositakse lühikesi tarneahelaid. Toetuse taotlemisel on lubatud pakkuda neid tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest kuni 300 km kaugusel. See muudatus jõustub 1. augustist 2024.

„Oluline on, et koolilasteni jõuaks kohalikku päritolu tooted ning juba koolides aidataks kaasa toidu tootmise ja tarbimise kliimamõju vähendamisele,“ lisasKallas.

Minister lisas, et põhjendatud juhtudel võib taotleja osta ka selliseid abikõlblikke tooteid, mille kasvatamis- või tootmiskoht asub haridusasutusest kaugemal kui 300 km. Näiteks juhul kui kohalike toodete valik on selles raadiuses ebapiisav või puudub sootuks.

Eestis hakati koolipiimatoetuse raames piima ja piimatoodete pakkumist rahaliselt toetama alates 2001. aastast ning Euroopa Liidu koolipiimakava rakendatakse alates 2004. aastast. Puu- ja köögivilja pakkumise toetus lisati turukorralduse meetmete hulka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika puu- ja köögivilja turukorralduse reformiga 2007. aastal ning seda on rakendatud alates 2009/10. õppeaastast.

Alates 2017/18. õppeaastast rakendatakse puu- ja köögivilja pakkumise toetuse ning koolipiimakava asemel ühist koolikava toetust.

Parim Talutoit 2023 raames selgitati välja võitjad

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
27. juuli 2023

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Kõige tihedam konkurents oli juba mitmendat aastat juustude kategoorias. Üllatusteks olid mitmed alkoholivabad joogid, fermenteeritud küüslauk ja lambapiimast tehtud jäätis.
Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii koosseisus Rain Kuldjärv, Silja Luide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Mari-Liis Ilover, Tuuli Mathisen, Kerli Nõges, Britt Rosen, Vladislav Djatsuk, Kenneth Karjane ja Teele Üprus nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid.

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)

Parim talutoit 2023 peavõitja kuulutatakse välja 2. septembril Tallinnas Põhjala Tehases toimuval suurel „Maa tuleb linna“ talutoidu laadal.

Parim Talutoit žürii esimees Rain Kuldjärv: “Tänavune Parima Talutoidu valimine oli meeldiv maitseterännak, kus olid esindatud tuttavad kodumaised maitsed nii puhtal kujul kui ka põnevates kooslustes. Koheselt tuleb meelde krehvtine fermenteeritud küüslauk, aga ka näiteks põnev kooslus juustu ja musta küüslaugu vahel. Kõige tihedam oligi konkurents juustude ning jookide, nii mitte-alkohoolsete kui alkohoolsete jookide, kategoorias. Lisaks leidus rohkelt ka põnevaid jäätiseid ja muud magusat, näiteks oli minu jaoks täiesti uus avastus „Astelpaju kaerakiisla“. Kindlasti tasub Eesti talutoodangul silma peal hoida, sest põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tooteid jagub igale maitsele!”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Atsi sõnul on Eesti talutoit peegeldus meie kohalikust toidutootmisest – kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Rekord: avatud taludesse tehti ligikaudu 280 000 külastust

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.07.2023

 

Rekord: avatud taludesse tehti ligikaudu 280 000 külastust

Möödunud nädalavahetusel oli kõigile huvilistele avatud 357 talu, kus käidi külas kokku ligi 280 000 korda. Enim tehti külastusi laupäeval. Tegu on üheksandat järjestikust korda toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

Kõige rohkem käidi taludes külas Tartumaal. Nagu juba tavaks saanud, osutus külastajate lemmikuks Andre Farm, kuhu tehti nädalavahetuse jooksul 6800 külastust. Väga populaarseks osutusid ka Nopri talu Võrumaal (5500 külastust) ja Saaremaale rajatud loomaaed Risto Ränk Farming 5000 külastusega.

„Tahan tänada kõiki talupidajaid, kes leidsid kiirel heina- ja põllutööde ajal võimaluse osalemiseks ning avasid oma südamed ja talude uksed. See panus oli väga suur ja toidutootmise järjepidevuse säilitamiseks äärmiselt vajalik,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

„Perede ja lastega talusid külastades on suur võimalus, et lapsed ja noored saavad sellest indu minna õppima maaelu ja põllumajandusega seotud erialasid. Nii on meil ka tulevikus olemas haritud spetsialistid, kes aitavad toidutootmist Eestis elus hoida. Seega tahame kindlasti avatud talude päevi ka edaspidi korraldada,“ lisasKallas.

Avatud talude päeva projektijuht Ingrid Piirsalu ütles, et vaatamata sellele, et möödunud nädalavahetusel oli palju konkureerivaid üritusi üle Eesti, leiti tee ka taludesse. „Sai kinnitust fakt, et suvel kipub eestlane maale. Ta võtab kaasa lapsed ning näitab neile, kuidas kasvab kartul ja kust tuleb piim. See teeb rõõmu ja näitab, et side maaga on alles ka linlasest eestlase südames.“

Sel aastal sai umbes 50 talu külastada ka rongiga. Elroni kommunikatsioonijuhiKristo Mäe sõnul kasvatas võimalus rongiga talusid külastada oluliselt rongide kasutatavust ning võimalusel lööb Elron korralduses kaasa ka järgmisel aastal.

Üheksandat avatud talude päeva korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus; partneritena lõid kaasa Maaleht ja Elron.

Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.07.2023

 

Mahepõllumajanduse tegevuskava sai regionaalministri allkirja

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tegevuskava meetmed on struktuurilt jaotatud kolmeks sambaks. „Tegevuskavaga soovime suurendada mahepõllumajanduse kogutoodangut 2020. aasta 9%-lt 2030. aastaks 14%-ni Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Tahame tõsta tarbija teadlikkust mahetoidust ja mahetoidu regulaarsete tarbijate osakaalu 20%-ni ning haridusasutustes mahetoitu saavate laste osakaalu kõigis Eesti lasteaialaste ja üldhariduskoolide õpilaste seas 2030. aastaks 50%-ni. Samuti võiks suureneda mahetoodete ekspordikäive, töödeldud toodete osakaal selles ning kolmandatesse riikidesse eksporditava mahetoodangu osakaal,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava tegevuste planeerimiseks peeti töörühmade kohtumised. Nende käigus analüüsiti kolme samba põhiselt sektori tugevusi ja nõrkusi ning lepiti kokku eesmärgid, mõõdikud ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

„Eesti mahetööstused kasutavad rohkelt importtoorainet, kuna Eestis ei toodeta vajalikku toorainet piisavas koguses. Seega on riigisisese tooraine varustusvõimekuse kasvatamisel oluline suunata tööstusi kasutama kohalikku mahetoorainet. Kindlasti peab suurendama tarbija teadlikkust mahepõllumajandusest; selleks plaanime jätkata haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, eelistada riigihangetes mahetoitu ning tutvustada koolides ja lasteaedades mahepõllumajandust. Oluline on vahendada teavet rahvusvaheliste mahemesside, seminaride, infopäevade ja valdkonnaga seotud ürituste kohta, et arendada ettevõtjate rahvusvahelistele turgudele sisenemise ja seal püsimise võimekust ja suurendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust,“ ütles Ruberg.

Tegevuskava väljatöötamiseks moodustati töörühmad, kus osalesid maheorganisatsioonide ja muude huvigruppide esindajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadus­ministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste esindajad. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuskava elluviimist rahastatakse sõltuvalt tegevusest ja elluviijatest riigieelarve, sektori organisatsioonide ja ettevõtjate abil.

Foto: Katrin Press/Maaeluministeerium

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.07.2023

Regionaalminister Kallas: valitsus palub põllumeeste koostööpartneritel olla mõistvad põuast tekkinud raskustega toimetulekul

Täna, 13. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust. Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks  selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallasettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.