Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Regionaalminister külastab Lõuna-Koread

Regionaalminister Madis Kallas viibib Lõuna-Koreas koos äridelegatsiooniga, et rääkida kaubavahetuse edendamisest ja külastada kohalikke toidutootmise ning biotehnoloogia ettevõtteid.

„Lõuna-Korea on Eestile oma tehnoloogilise arenguga eeskujuks,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Samas oleme siin, et näidata ka oma riigi edulugusid. Kindlasti on Lõuna-Korea huvitav turg, kust tulevikus saab leida ka meie tooteid,“ selgitas regionaalminister.

Visiidi käigus kohtutakse Korea Vabariigi rahvusassamblee esindajatega. Kohtumisel räägitakse kahepoolsetest kaubandussuhtest Eesti ja Lõuna-Korea vahel ning toiduvarustuskindlusest mõlemas riigis. Lisaks arutatakse sektori ees seisvatest katsumustest rohepöörde kontekstis ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni rollist nende ületamisel. Tehakse ka ülevaade Euroopa Liidu projektist „Talust taldrikule“, mille eesmärk on muuta toit tervislikumaks ja kestlikumaks.

Delegatsioon külastab keskust KINTEX, kus peetakse Seouli toidumessi ning kus on kohal ka Eesti toidu- ja joogiettevõtted. Visiidi käigus külastatakse kohalikke toidutootmise ja biotehnoloogia ettevõtteid.

Regionaalminister Madis Kallas viibib Korea Vabariigis 31. maist 3. juunini. Ministrit saadab Maaeluministeeriumi välissuhete valdkonnajuht Kristiina Lillestik.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.05.2022

 

Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute LEADER-strateegiate

Eile allkirjastas regionaalminister Madis Kallas LEADER-toetuse tingimused aastateks 2023–2027, millest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike LEADER-strateegiate elluviimiseks.

Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.

Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2023

 

Ida-Viru maakonnas peatatakse räimepüük ja kastmõrra kasutamine

Regionaalminister Madis Kalla allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 26. maist Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.

„Sel aastal on Ida-Viru kalurid olnud üsnagi aktiivsed, ilmastik on olnud soodne ja nii on räime püügikvoot ära kasutatud. Kuid sealsed kalurid saavad jätkata teiste liikide püüki. Lisaks saab endiselt värsket räime püüda teistes Eesti regioonides, kus on räimepüük avatud,“ rääkis minister Madis Kallas.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastas püüda lubatud räimekogus 1005 tonni, millest 705 tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni.

Tänaseks on Läänemere mainitud alarajoonides püütud 780 tonni räime, millest Ida-Virumaal on püütud 674 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru maakonna individuaalne aastas püüda lubatud räimekogus neis alarajoonides ammendunud.

Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal ka kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu alus on Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“, millega kehtestati ka räime lubatud aastane püügikogus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.05.2023

Regionaalminister nimetas ametisse uue kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri

Regionaalminister Madis Kallas nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleriks senise teadus- ja arendusosakonna juhi Tõnis Tänava, kes alustab uuel ametikohal juulis.             

„Lähiaastatel ootavad meie valdkondi, sealhulgas kalanduspoliitikat, ees olulised väljakutsed, mis nõuavad ministeeriumilt tugevat panust ja suurt pingutust, et inimestel, ettevõtjatel ja kogukondadel läheks hästi kõigis Eesti piirkondades,“ ütles Kallas. „Oluline on, et me suudame ära kasutada võimalused, mida ümberkorraldused meie regionaal- ja põllumajanduspoliitika terviklikuks juhtimiseks pakuvad ning et suudame kaasas käia ühiskonnas toimuvate muutustega.“

Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban sõnas,  et tippjuhi kasvamine organisatsioonist näitab, et meil on tugev organisatsioon ning kasvulava ja tugev järelkasv oma tippjuhtidele. „Tõnis oma innovatsiooni-alase tausta ja kompetentsidega toob ministeeriumi juhtimisse uuenduslikkust, mis on vajalik, et suudaksime valdkonna ees seisvad väljakutsed võimalusteks pöörata.“

Euroopa Liidu tasandil ja siseriiklikult on käimas arutelud erinevate roheülemineku algatuste teemadel, käivitamisel on merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi uue perioodi meetmed. „Oleme nendes protsessides edukad, kui meie poliitikakujundamine põhineb teadmistel ning seda toetab terviklik teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem,“ on peagi asekantsleri kohal alustav Tõnis Tänav kindel.

Tõnis Tänav on Maaeluministeeriumis töötanud üle kahe aasta, tal on Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorikraad ning töökogemused nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Tartu Ülikoolist kui ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist.

Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas avaliku konkursi asekantsleri ametikohta täitmiseks välja tänavu märtsis, sest viimased viis aastat kalanduspoliitika ja välissuhete asekantslerina töötanud Siim Tiidemann asub juhtima Brüsseli alalises esinduses põllumajandustiimi tööd.

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

Algas Mulgimaa maitsete aasta

Täna, 20. mail, toimus Abja-Paluojal Mulgimaa maitsete aasta avasündmus. Regionaalminister Madis Kallas andis piirkonna esindajatele üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli.

Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).

Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“

„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös  esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

 

Pildistas Taavi Bergmann.

PRESSITEADE
MAAELUMINISTEERIUM
20.05.2023

 

 Täna antakse Mulgimaale üle toidupiirkondade rändkahvel

 Täna, 20. mail toimub Mulgimaal 2023. aasta maitsete aasta avasündmus ja regionaalminister Madis Kallas annab Mulgimaale üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli. Erilise hetke tähistamiseks toimub Abja-Paluojal pargipidu, kuhu on oodatud külalised nii lähedalt kui kaugemalt.

„Tänavusel toidupiirkonna konkursil eristus Mulgimaa eelkõige meeldejääva kontseptsiooniga, mille alustaladeks on tugev identiteet ja rikkalik kultuuripärand. Mulgimaa toidukultuurile mõeldes meenuvad kõigile tuttavad toidud – Mulgi puder, Mulgi kapsad, Mulgi korp. Hea meel on tõdeda, et kohalikud inimesed oskavad seda väärtustada. Loodame, et tiitli kandmise aastal leitakse põnevaid koostöövõimalusi ning arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid, mida teistelegi tutvustada,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

„Äramärkimist väärib ka see, et sel kevadel esitati Mulgi puder UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Hoiame pöialt, et protsess kulgeks edukalt, sest otsus nimekirja kandmise kohta tehakse alles järgmisel aastal,“ lisasKallas.

 „Toit on kõiki inimesi ja kultuure ühendav nähtus. Mulgimaal on palju üle Eesti tuntud traditsioonilisi toite, kuid on ka uusi ja põnevaid maitseid. Seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos),“ sõnas toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

„Tänapäevased põnevad Mulgimaa tooted on näiteks Süü Ää mahenäksid, teeseenejook, teepärlid või Pajumäe talu piimatooted,” lisas Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimub täna, 20. mail kell 11 Abja-Paluoja keskväljakul, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohapeal saab proovida ja osta kohalike ettevõtjate ja kodukohvikute erinevaid tooteid. Soovi korral võib kaasa võtta oma piknikukorvi. Lavale astuvad lõõtsakuningas Rasmus Kadaja, noorte folkbänd Foliksta, rahvatantsijad Karksi-Nuiast ning tutvuda saab talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.