Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

  

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

2022. aastal avaldatud eduaruandes toonitatakse biomajanduse suurenenud tähtsust roheüleminekul, pakkudes taastuvaid lahendusi säästlikule tootmisele, säästvale tarbimisele, korduvkasutusele ja materjalide taaskasutamisele. „Bioressursside puhul on oluline üle vaadata, eriti maapiirkondades, kuivõrd osavalt suudame need igas tootmisetapis ära kasutada, sealjuures selliselt, et saadav kasu oleks võimalikult suur. See tähendab, et potentsiaalset kütust ei hakataks kasutama näiteks pinnasetäitena, vaid väärindatakse maksimaalselt ja kasutatakse kõige kasulikumal viisil,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Kallase sõnul on Eestile olulised teemad väljapakutud ministrite nõukogu järelduste tekstis kajastatud. „Näiteks biometaani tootmine ja kasutamine on põllumajanduses ja toidutootmises oluline, et vähendada kasvuhoonegaase kui ka suurendada energiajulgeolekut, sest tegu oleks isetoodetud keskkonnasõbraliku kütusega. Samuti tuuakse selgelt välja, et biopõhised tooted nõuavad investeeringuid, milleta nende kallim väljatöötamine ja tootmine toimuma ei hakka. Hea, et nähakse vajadust leida terviklahendusi ja lihtsustada õigusruumi, et biopõhised tooted jõuaksid kiiremini turule,“ ütles minister Kallas.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. See hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu‑,  sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ja biotehnoloogiatööstus).

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

 

Euroopa Liidu ministrid arutavad võimalusi põllumajanduses ja metsanduses süsiniku sidumiseks

Täna toimub Luxembourgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung (AGRIFISH), kus ühe teemana on arutelu all süsiniku eemaldamise sertifitseerimisraamistiku loomise algatus. 

„Tervitame Euroopa komisjoni algatust raamistiku loomiseks. Soovime, et loodav sertifitseerimisraamistik annaks põllumeestele laiema võimaluse panustada kliimaeesmärkide saavutamisse ja võimaldaks selleks vajalikke tegevusi rahastada ,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. 

Ministri sõnul ei tohi süsiniku sidumise meetmed omada halba mõju muudele valdkondadele, näiteks toiduga kindlustatusele, maakasutusele, elurikkusele või ökosüsteemide toimimisele. „Süsiniku sidumise sertifitseerimine peab olema läbipaistev ja põhinema kinnitatud teaduslikel meetoditel. Paranema peab ka riikliku kasvuhoonegaaside arvestuse täpsus, et põllumeeste panus heite vähendamisel ja süsiniku sidumisel saaks seal arvesse võetud,“ rääkis Kallas.

Lisaks antakse istungil ülevaade Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava hetkeolukorrast ja vahetatakse arvamusi biomajanduse võimaluste kohta maapiirkondades.

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Pressiteade
24. aprill 2023

 

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida veel nädal aega

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus uuriva ajakirjanduse stipendiumile saab kandideerida 30. aprillini. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele stipendiumile saab esitada viiel teemal: personaalne riik, agressiivne idanaaber, meedia kirjaoskus, riiklik koolitustellimus ja transport.

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liikme Mari-Liis Rüütsalu sõnul on stipendiumi kaks tegevusaastat end ära tasunud ja eesmärki täitnud. „Me oleme aidanud kaasa 21 väga tugeva loo sündimisele – need on ajakirjanduslikud lood, mis mõtestavad Eesti ühiskonda, poliitikat, kultuuri ja inimest põhjalikult. See kõik eeldab suurt tööd ning keskendumist, mille toetuseks stipendium ongi loodud,“ rääkis Rüütsalu.

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus võtab tänavu fookusesse meediahariduse. Märtsis sõlmitud koostööleppe alusel panustab kahel järgneval aastal President Kaljulaidi Fond sihtasutuse tegevustesse 10 000 euroga, et pöörata rohkem tähelepanu meediakirjaoskusele ja meediaharidusele.

„Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo tuvastamine on ühiskonna vundament, milleta oleme väga haavatavad. Peame rääkima rohkem sellest, kuidas eraldada teri sõkaldest, tõest infot propagandast,“ ütles Rüütsalu, kelle sõnul loodab nõukogu saada tugevaid ideekavandeid lisaks teistele valdkondadele ka meediakirjaoskuse teemal.

Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2023. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:

  • Personaalne riik – mis see on?
  • Agressiivne idanaaber
  • Meedia kirjaoskus
  • Riiklik koolitustellimus
  • Tänapäevased transpordiskeemid

Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Meedia kirjaoskuse teemal saab esitada lisaks tavapärases ajakirjanduslikus formaadis käsitlustele ka praktilise nt kooliprogrammi sobituva meedia kirjaoskuse programmi või projekti välja töötamine.

Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit.

Juba ilmunud lood teemade kaupa:

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 2076 klienti

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
19.aprill 2023

 

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 2076 klienti

 17. aprillil lõppes PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal sai esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks. Kokku esitas taotluse 2076 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul saab öelda, et uue programmperioodi avapauk on antud. Ta lisab: „Esimesed uue perioodi toetuste taotlused on vastu võetud. Hea meel on tõdeda, et lisaks piimalehma ning ute ja kitse kasvatamise toetamisele oli üle mitme aasta taas võimalik taotleda ka ammlehma kasvatamise otsetoetust. Suur huvi loomapidajate konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud toetuste taotlemise vastu näitab ilmekalt nende vajalikkust.“

Esialgsetel andmetel esitati 677 piimalehma, 1100 ammlehma ning 569 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Maakond ATK taotluste arv PTK taotluste arv UTK taotluste arv
HARJUMAA 74 49 32
HIIUMAA 65 17 43
IDA-VIRUMAA 31 23 16
JÕGEVAMAA 22 35 5
JÄRVAMAA 46 52 23
LÄÄNEMAA 58 16 23
LÄÄNE-VIRUMAA 85 65 28
PÕLVAMAA 25 30 33
PÄRNUMAA 169 80 59
RAPLAMAA 61 48 30
SAAREMAA 191 59 124
TARTUMAA 45 33 41
VALGAMAA 70 45 24
VILJANDIMAA 76 69 41
VÕRUMAA 82 56 47
Kokku 1100 677 569

Rohkem infot loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistika osas leiabPRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2023. aastal“.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. Toetused makstakse välja perioodil 10. detsembrist 2023 kuni 30. juunini 2024.

Järvamaa annab toidupiirkonna tiitli üle Mulgimaale    

PRESSITEADE
18.04.2023

Järvamaa annab toidupiirkonna tiitli üle Mulgimaale    

Tugev visioon, lennukate ideedega mitmekesine programm, kogenud meeskond ja suurejooneline plaan tõid aasta toidupiirkonna tiitli sel korral Mulgimaale.

„Mulgimaa eristub oma tugevate traditsioonide ja omanimeliste toitude poolest – kes meist ei teaks mulgiputru või ei oleks vähemalt korra elus söönud mulgikapsaid,“ rääkis toidupiirkonna hindamiskomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, lisades, et toidupiirkonnana on nüüd võimalik oma tugevusi näidata veelgi suurematele rahvahulkadele. „Toit on läbi ajaloo olnud inimeste jaoks oluline ja tähtis on pärimustoitude väärtustamise õpetamine pealekasvavatele põlvedele ning toidupiirkonna tiitel muu hulgas just seda teha aitabki.“       

2022. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Järvamaa. Projektijuht Kristina Gudinase sõnul andis Järvamaa maitsete aasta neile hea võimaluse tunda ennast erilisena. „Tihedast koostööst ja uutest kontaktidest sirgusid omanäolised tooted ja sündmused, mis arenevad omasoodu ikka edasi, sest toidupiirkonna tiitli üleviimine teise maakonda ei muuda siinset vähem oluliseks.“         

Järvamaa maitsete aasta lõpuks oleme rikkamad ka ühe uudissõna võrra – sõna „pokteil“ on nüüdseks registreeritud kaubamärgina. „Maakeeli öeldes on tegemist kokteiliga, mille üks komponente peab olema piimatoode – näiteks piim, keefir või jäätis,“ selgitas Gudinas. „Loodame, et pokteilist saab ühel hetkel selline toode, mida on võimalik poest osta ning mida tarbijad hea meelega oma ostunimekirja lisavad.“   

2023. aasta toidupiirkonna tiitli saanud Mulgimaa on tunnustuse üle õnnelik ning tulevasteks väljakutseteks valmis. „Mulgimaa on täis uusi üllatusi ja vanu traditsioone ning ajalugu kandub edasi ka toidulaual, seetõttu on aasta tunnuslauseks “Mulgi süük – uus ja vana ütenkuun“,“ sõnas projektijuht Leana Liivson. „Mulgimaa toidulaual on palju põnevat, hoitakse au sees vanu traditsioonilisi toite ning põimitakse sisse uusi ja põnevaid maitseid. Eesti toidupiirkonna tiitel on hea järg Mulgi pudru UNESCOsse pürgimisele ning toob mulgi toidu veel rohkem esile.“

Mulgimaal on aasta jooksul plaanis palju üritusi, et jagada piirkonnale iseloomuliku toidu eripära nii kohalike elanike kui ka külastajatega. Avaüritus peetakse 20. mail Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas, kus ootab suur pargipidu heade maitsete ja muusikaga.  

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti ja Järvamaa. Juba aprilli lõpus saab aga Järvamaa maitsete aasta läbi ning 1,5 meetri pikkune ürituse sümboliks olev kahvel liigub juba mais edasi Mulgimaale.         

2023. aasta toidupiirkonna projekti viib ellu MTÜ Mulgimaa Arenduskoda koostöös MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudiga.

Avanes uus Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi taotlusvoor

Pressiteade
17. aprill 2023

 

Avanes uus Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi taotlusvoor

Täna avanes sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus uuriva ajakirjanduse stipendiumi uus taotlusvoor. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele stipendiumile saab esitada viiel eri teemal 30. aprillini.

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus võtab tänavu fookusesse meediahariduse. Märtsis sõlmitud koostööleppe alusel panustab kahel järgneval aastal President Kaljulaidi Fond sihtasutuse tegevustesse 10 000 euroga, et pöörata rohkem tähelepanu meediakirjaoskusele ja meediaharidusele.

“Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo tuvastamine on ühiskonna vundament, milleta oleme väga haavatavad. Peame rääkima rohkem sellest, kuidas eraldada teri sõkaldest, tõest infot propagandast,“ ütles sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu, kelle sõnul loodab nõukogu saada tugevaid ideekavandeid lisaks teistele valdkondadele ka meediakirjaoskuse teemal.

Rüütsalu sõnul on stipendiumi kaks tegevusaastat end ära tasunud ja eesmärki täitnud. „Me oleme aidanud kaasa 21 väga tugeva loo sündimisele – need on ajakirjanduslikud lood, mis mõtestavad Eesti ühiskonda, poliitikat, kultuuri ja inimest põhjalikult. See kõik eeldab suurt tööd ning keskendumist, mille toetuseks stipendium ongi loodud,“ lisas ta.

Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2023. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:

  • Personaalne riik – mis see on?
  • Agressiivne idanaaber
  • Meedia kirjaoskus
  • Riiklik koolitustellimus
  • Tänapäevased transpordiskeemid

Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: delfi.ee/oivalineajakirjandus.

Meedia kirjaoskuse teemal saab esitada lisaks tavapärases ajakirjanduslikus formaadis käsitlustele ka praktilise nt kooliprogrammi sobituva meedia kirjaoskuse programmi või projekti välja töötamine.

Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.

2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit.

Juba ilmunud lood teemade kaupa:

SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.

SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle eripreemiad parimatele toidu, põllumajanduse ja kalandusega seotud teadustööde autoritele.

Maaeluministeerium andis välja kokku neli eriauhinda. Nendest kolm võrdset läksid vanemate kooliastmete individuaaltöödele. Vanema kooliastmeauhinnad andis Maaeluministeeriumi poolt üle Maaelu Teadmuskeskuse direktorAndre Veskioja. Lisaks pani Maaeluministeerium peaauhinna välja algklasside konkursile „Imeline maitse“. Algklassidele andis auhinna üle ministeeriumi esindaja Signe Sabas.

Eripreemia sai Tallinna Inglise Kolledži õpilane Michelle Kiik. Tema juhendajad on doktorant Kadi Jakobson (TFTAK) ja õpetaja Aune Nigol. Michelle töö pealkiri on „Taimsed valgupulbrid piimaalternatiivide arenduseks- füüsikaliste ja sensoorsete omaduste vahelise seose uurimine“.

Eripreemia sai Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Janely Semilarski. Tema juhendaja on Lauri Mällo. Janely töö pealkiri on „Mikroplast Peipsi järve rääbise (Coregonus albula) ja samasuvise koha (Sander lucioperca) seedekulglas“.

Eripreemia sai Tartu Luterlik Peetri Kooli õpilane Laura Veerde. Tema juhendaja on Joana Jõgela. Laura töö pealkiri on „Toiduvärvi E102 (tartrasiin) sisalduse määramine limonaadides ja pirnimaitselises siirupis“.

Hullu teadlase uurimistööde konkursi „Imeline maitse“ peaauhinna pani välja Maaeluministeerium. Auhinna võitis Järveküla kooli 1. klass uurimustööga „Miks mõned maitsed on lastele keelatud?“. Tööd juhendas klassijuhataja Merike Sepp.

Õpilaste teadusfestivali läbiviimine on suur töö ja tulemus kõikide osapoolte jaoks inspireeriv. Tunnustame Eesti Teadusagentuuri ja oleme ka järgnevatel aastatel kaasteelised, et maamajandusele uusi suundi näitav teadus saadaks meie õpilasi kogu haridustee jooksul. Õpilaste teadustöödest peegeldub Maaeluministeeriumi jaoks oluline info õpilaste huvide, teadmiste, eluplaanide ja koostöövalikute kohta. Loodame, et paljudest tänastest teadusfestivalil osalejatest saavad tulevikus maaelu suunajad.

Maaeluministeerium tänab kõiki riiklikul konkursil osalenud õpilasi, nende juhendajaid ja perekondi ning soovib võitjatele palju õnne.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
12. aprill 2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluse esitas 538 ettevõtjat

22.märtsist 5. aprillini võeti vastu taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks. Esialgsetel andmetel esitati PRIAle 538 taotlust ja taotletav summa on kokku üle 69 miljoni euro.

Toetust sai taotleda põllumajandustootmises vajalike masinate ja seadmete soetamiseks, tootmishoonete ning nende juurde kuuluvate taristute ehitamiseks ja rajamiseks, investeeringute tegemiseks bioenergia tootmisesse jne.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul oli huvi toetuse vastu väga suur. „Taotletud toetuse kogusumma ületab taotlusvooruks eraldatud üle 27,5 miljoni euro suuruse eelarve mitmekordselt,“ lisab Kristel Võsu.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (69), Lääne-Virumaalt (57) ja Pärnumaalt (53).Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Maakond Taotluste arv Taotletud summa (eurot)
HARJUMAA 30 3 367 409
HIIUMAA 7 483 857
IDA-VIRUMAA 15 2 167 821
JÕGEVAMAA 38 5 681 390
JÄRVAMAA 22 4 417 879
LÄÄNEMAA 17 2 465 157
LÄÄNE-VIRUMAA 57 9 693 716
PÕLVAMAA 39 6 123 670
PÄRNUMAA 53 4 998 687
RAPLAMAA 36 5 522 455
SAAREMAA 27 2 788 390
TARTUMAA 69 9 839 189
VALGAMAA 32 2 343 756
VILJANDIMAA 51 5 778 839
VÕRUMAA 45 3 990 991
Kokku: 538 69 663 208

Esitatud taotluste arv ja taotletud summad valdkondade lõikes jagunesid:

  • teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 278 taotlust kokku summas 38 955 560 eurot;
  • piimatootmine – 72 taotlust kokku summas 15 220 057 eurot;
  • loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 112 taotlust kokku summas 9 615 589 eurot;
  • muu põllumajandustootmine – 76 taotlust kokku summas 5 872 003 eurot.

Taotlusvooruks eraldatud 27 532 000 eurone eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 6 839 000 eurot;

2) piimatootmine – 8 353 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 6 170 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 6 170 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 14. augustil 2023.

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikul

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Läänemere viies kalandusfoorum keskendub kalalaevastikule

Täna, 12. aprillil toimub Tallinnas Läänemere V kalandusfoorum, mille teemaks on kalalaevastiku piiramise vajadus kaasaegses kalapüügikorralduses.

Muutuvas maailmas on kalalaevastik ja selle kasutamise küsimus väga tähtis teema. „Nagu mujal, peame ka kalanduses liikuma loodussõbralikumate alternatiivide poole, kuid millised on need kõige paremad lahendused? On selge, et kalalaevastikku tuleb uuendada nagu ka see, et võimsuse ja mahupiirangud on kalalaevade puhul sellistele uuendustele takistuseks.  Olukorras, kus piirangutel puudub mõju kalavarude kaitsele riikides, nagu Eesti, kus kalapüük on reguleeritud individuaalsete püügimahtudega, tuleks Euroopa Komisjonil pakkuda välja paremaid võimalusi, kui jäigad laed laevastiku suurusele. Vastasel juhul jääb ka innovatsioon pärsituks,“ leiab asekantsler Siim Tiidemann. Ta usub, et parimad lahendused tulevad alati omavahel suheldes. „Rõõm on tõdeda, et sellised kalandusmaailma tipud on tulnud kokku ja kindlasti leiame täna siin koos mingid vastused,“ on asekantsler entusiastlik.

Foorumil teevad ettekanded Maaeluministeeriumi, Islandi Ülikooli, Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, Rootsi Avamerekalapüügi TO, Taani kalanduspoliitika edendajate organisatsiooni Aquamind ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Foorumit korraldavad koostöös Kalanduse teabekeskus ja Maaeluministeerium. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Otseülekande leiab worksup lehelt.