Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

 Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

 Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

„Ehtne Talutoit kaubamärgi loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoitu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele. Lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada. Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud. „Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat, kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“  Märk pole abiks mitte ainult tootjatele vaid ka tarbijatele, märk aitab peresisseostude tegijatel leida hõlpsasti talutoodangu poeriiulidelt.

Ehtne Talutoit märgistusega soovitab liituda ka Katrin Sepp,  Öselwise üks asutajatest. „Liitusin märgistusega 2018. aastal ja olen väga rahul. Igale tootjale on oluline olla pildis ja see on üks võimalustest jõuda kiiremini oma tarbijateni.“  Öselwise on selle aja jooksul noppinud erinevaid auhindu ning osalenud mitmel Ehtne Talutoit märgistusega seotud üritusel nagu „Maa tuleb linna suurlaat“, „Parim Talutoit konkurss“ ning sel aastal minnakse üheskoos ka Maamessile.

Ehtne Talutoit märgistusega saab liituda siit. Märgi omanikuks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus tuuakse esile talutootjate ja toodete tugevusi: tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning talutoodete puhul on valdavalt tegu mahetoodetega.  Ehtne Talutoit toidumärgise eesmärgiks on talutoidu tootekategooria tuntuse, toodete mitmekesisuse ja ostmisvõimalustest teadlikkuse kasvatamine. 

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
05.04.2023.a

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2023

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal tutvustab teemaõhtute ja mitmekesiste tegevuste kaudu taimetervise olulisust.

 Iga päev toimuvatest huvitavatest tegevustest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi teel. „Esitleme taimetervise töövihikut, avame taimeterviseteemalise orienteerumisraja ning toimub ka putukakostüümide konkurss. Igal õhtul on teemaõhtud, mida saab jälgida ka veebi teel. Nädal lõppeb 20. mail perepäeva ja taimelaadaga, kus jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas vältida ohte taimi müües ja ostes. Tegevusi on nädala jooksul hulgi nii suurematele kui ka väiksematele; loodame rohket osavõttu,“ ütles nädala peakorraldaja Meelis Kõiv.

Taimetervise nädala eesmärk on hoida valdkonna tähtsust pidevalt päevakorras ja tõsta kõigi teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. „Eestis on taimetervise seisund praegu hea, aga selle säilitamiseks peame me kõik oma panuse andma. Taimetervist ohustavad nii kliimamuutused kui ka inimtegevus. Kiiresti kasvav kaubavahetus ja sagenev reisimine soodustab taimekahjustajate levimist uutesse piirkondadesse, mis võib kaasa tuua põllumajandustootmises suure saagikao või põhjustada kahju kohalikele liikidele. Taimetervise nädal annab hea võimaluse nendest teemadest rääkida ning juhtida tähelepanu sellele, mida me kõik saame teha, et taimekahjustajate levikut ära hoida,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

 Taimetervise nädal toimub teist aastat järjest. Üritusi korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Tartu Loodusmaja. Taimetervise nädalal esitletava töövihiku piltide saamiseks toimus joonistuskonkurss, mille tulemused on nähtavad Maaeluministeeriumi kodulehel.

Ürituste kava ja lisainfo taimetervise nädala kohta Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel ja Facebookis.

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

 30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti  on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse LEADERi rakendamise eelnõu.

LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu programmi üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine.

Kohalikud tegevusrühmad on alates 2004. aastast teinud suurepärast tööd, et arendada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda. Tänu LEADER programmile, kohalikele tegevusrühmadele ja kõigile seotud osapooltele on maapiirkonnas kohalikud kogukonnad aktiivsed ja elujõulised. „Näiteks maaelu arengukava 2014–2020 rakendamise kaudu loodi üle 1000 uue töökoha tänu LEADER programmile,“ rääkis maaeluminister programmi vajalikkusest.

Läbi aegade on LEADER programmi toetamiseks Maaeluministeerium ette näinud kogu maaelu arengu fondi eelarvest peaaegu 10%. Selle poolest oleme Saksamaa järel teisel kohal ja seega ühed eesrindlikumad Euroopas. „LEADER on ja jääb meie jaoks oluliseks toetusmeetmeks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030  ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 eesmärkide saavutamiseks“ ütles minister Kruuse.

Euroopa Liidu uue finantsperioodi rakendumise viibimisega oli kohalikel tegevusrühmadel võimalus kasutada uue perioodi raha üleminekuperioodil ehk aastatel 2021-2022. Need vahendid tuleb piirkondadel kogukonna arenguks veel ära kasutada, enne kui saab uute strateegiate elluviimist alustada. „Tegevusrühmad, kõik nende liikmed ja maapiirkonna iga üksik elanik on meie jaoks oluline. Seetõttu jätkub ka tulevasel programmiperioodil LEADER strateegiate toetamine,“ kinnitas minister Urmas Kruuse.

Kooskõlastamisele saadetud „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamise“ eelnõuga reguleeritakse kohalike arengustrateegiate esitamise, hindamise ning heaks kiitmise tingimusi ja kohalike strateegiate kaudu elluviidavate tegevuste üldiseid reegleid ja rahastamist. Strateegiate rahastamise jaotuse põhimõtted võtavad arvesse mitut erinevat piirkonna sotsiaal-majanduslikku dimensiooni: pindala ja asustustihendust, elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu ning saarelisust. Pelgalt pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tegevuspiirkonna asustustiheduse ja palgatöötaja kuu keskmise brutotulu suhe kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse vastavasse nimetatud näitajasse annab võimaluse tasakaalustada eelarve jaotust selliselt, et keskmisest paremal positsioonil olevad piirkonnad saavad riigi toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest halvemal positsioonil olevad piirkondi toetatakse enam.

LEADER programmi eelarve on tulevasel perioodil kokku 59 487 129 eurot, millest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud eelarve Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) kokku on 7 142 857 eurot, millest ESF+ maksab 70% ja riik 30%.

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat PRIA pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru 16 infopäeva üle Eesti, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2023. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, seal hulgas eelmise perioodiga võrreldes tehtud muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

“Toetuste taotlemisel on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väga palju muudatusi. Maaeluministeerium ja PRIA on andnud konsulentidele põhjaliku ülevaate kõigist toetusmeetmetest, et nad saaksid need teadmised omakorda põllumeesteni viia. Loodame, et võimalikult paljudel taotlejatel on võimalik infopäevadel osaleda ja kõigist muutustest hea ülevaade saada,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Kolm infopäeva toimuvad veebis ning 13 infopäeva toimub kontaktsena. Infopäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Rohkem infot ja registreerimine on leitav siit https://www.pikk.ee/infopaevad-2/

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2023

 

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Nakatunud rändlindudega suureneb lindude gripi leviku oht kodulindudele veelgi. Seepärast on olukorra jälgimiseks oluline, et kõik lindude pidajad kannaksid oma kodulinnud registrisse.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on paljudes Euroopa riikides tuvastatud metslindude suurenenud suremus. „Peamiselt Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias on lindude grippi tuvastatud üle 3000-l metslinnul, enamus neist kuulusid kajaklaste sugukonda. Tegemist on uuritud lindudega, kindlasti on see number aga veelgi suurem,“ lisas Jaarma.

Lindude gripi viiruse ringlemine naerukajakatel ja teistel kajakaliikidel viimastel talvenädalatel ja tulevastel kevad- ja suvekuudel võib suurendada kodulindude nakatumise ohtu, kuna kajakate pesitsuskolooniad levivad peamiselt sisemaale, mis võib kattuda linnukasvatusaladega.

Kõik lindude pidajad peavad oma linnud ja pidamiskoha registreerima PRIA põllumajandusloomade registris. „Registrisse tuleb kanda ka mõne kanaga pidamiskoht. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks,“ selgitas Jaarma.

Selle aasta algusest alates on lindude gripi tõttu Euroopas surnud või hukatud üle 7 miljoni kodulinnu. „Eestis oli puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Eestile lähimad kodulindude puhangud on olnud Rootsis ja Leedus. Rootsis tuvastati gripp 23 600 aretuskanaga farmis ning Leedus pisut üle kolmekümne linnuga väikemajapidamises,“ kirjeldas Jaarma.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja peapiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.03.2023

 

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad taotleda kallinenud elektri tõttu tekkinud lisakulu hüvitamist.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, et erakorralise toetuse eesmärk on leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalanduses. Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud geopoliitilise olukorra, kus Euroopas on järsult kasvanud energiakandjate hind. „Kindlasti peab säilima kalandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime, sest ka nemad on osa meie riigi toiduvarustuskindlusest,“ põhjendas maaeluminister lisakulude hüvitamist.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt saavad alates 29. märtsist kuni 5. aprillini taotleda toetust vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Hüvitatakse 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal nimetatud tegevuseks ostetud elektri hinna tõusust tekkinud lisakulu.

Lisakulu hüvitis iga tarbitud elektri megavatt-tunni kohta on 82,55 eurot. Ettevõtjatele elektrihinna lisakulu kompenseerimise eelarve on ligi 5 miljonit eurot ning ühe taotleja kohta hüvitatakse kuni 200 000 eurot. Erakorralist toetust kalandussektorile antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014‒2020“ kaudu, sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Täpsem teave erakorralise toetuse taotlemise kohta on avaldatud PRIA kodulehelwww.pria.ee.

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2023

 

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

 Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks” eelnõu.

Toetuse eesmärk on leevendada energiakandjate ja teiste tootmissisendite hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. „Eelkõige on sisendite hinnatõusu mõjutanud energiakandjate hinnatõus, samuti ebakindlus turgudel tingituna sõjast Ukrainas. Teame, millised raskused toidusektori ees seetõttu seisavad. Kinnitan, et ka meie jaoks on nende ületamine väga oluline. Selleks hüvitame osaliselt sektori suurenenud kulud. Toidujulgeolek on meie kõigi südameasi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Toetus on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puu- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega ning toiduainetööstustele. „Maaeluministeerium analüüsis valdkonniti, kuhu raha suunata, et kodumaise toidutootmise konkurentsivõimet säilitada. Esialgse kava vaatasime üle koos sektorite esindajatega. Seejärel kogusime tagasisidet ja tegime selle põhjal täiendusi,“ ütles minister Kruuse.

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse ligi 10 miljoni euroga. Eelnõus on kirjas toetuse andmise täpsemad tingimused ja taotlemise kord. Eelnõu on kooskõlastamisele esitatud kiireloomulisena, seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.