Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2023

 

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.

Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2023

 

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja tähelepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. Üheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et ühiselt veedetud hetked pakuksid rõõmu ja positiivseid emotsioone võimalikult pikaks ajaks, mõtle, kas oled valmis võtma vastutust looma eluajaks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikapäeva raames kaheksale küsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole pöörduvad:

Mida tähendab otsus võtta lemmikloom?

Lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda kümneks või enamaks aastaks. Tuleb mõelda, kui palju on sul päevas aega lemmikuga tegeleda, mida talle süüa anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu jätta loom, kui soovite minna perega veetma nädalavahetust või pikemale reisile. Väheoluline ei ole ka majanduslik külg –  kulutused eale sobivale söödale ja vajadusel ka ravile.

Mida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?

Kindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne müüki loomaarsti poolt üle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma väljanägemine. Juhul, kui ta on loid ja räsitud, on tegemist ohumärgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks nüansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene võib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.

Millised dokumendid on müüja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?

Lemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt väljastatud dokumentide ja tõutunnistusega (kui tegemist on tõuloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati sõlmida kahepoolne kirjalik ostu-müügi leping.

Kes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?

Enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest müüjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib läbi viia täiendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe küsimus.

Leidsin lemmiklooma, kes mulle väga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega võrreldes äärmiselt odav. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Kutsika odav hind ei pruugi anda põhjust muretsemiseks. Näiteks võib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on järgi jäänud viimane kutsikas, kellele soovitakse võimalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla tähelepanelik ja uurida põhjalikult müüja tausta.

Kuidas tunda ära ohumärke, et müüja varjab lemmikloomaga seotud infot?

Ohumärgiks on näiteks see, kui müügikuulutuses soovitakse transpordi- või kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis võib viidata võimalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui müüja põikleb küsimustest kõrvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda nägemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks müüja usaldusväärsust.

Kas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?

Marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha vähemalt 12 nädala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse nõuetega.

Mida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole kõik korras?

Juhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu või tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee.

PRIAs algas põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
22. märts 2023

 

PRIAs algas põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt

 22. märtsist 5. aprillini saab esitada taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saab taotleda põllumajandustootmises vajalike masinate ja seadmete soetamiseks, tootmishoonete ning nende juurde kuuluvate taristute ehitamiseks ja rajamiseks, investeeringute tegemiseks bioenergia tootmisesse jne.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb, et taotluste esitamiseks on aega kaks nädalat, kuid soovitame taotluse esitada siiski esimesel võimalusel. „Käesoleva taotlusvooru eel muudeti meetme määrust. Toon siinkohal välja mõned näited: toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmperioodil on tõusnud 500 000 eurolt 800 000 euroni, alanud taotlusvoorus saavad kõik põllumajandusettevõtjad taotleda toetust sellise mobiilse masina või seadme ostmiseks, mida kasutatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks ning tõusnud on näiteks ka piirmäär mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks, mis nüüd on 200 000 eurot. Täielik info toetuse tingimuste ja muudatuste kohta on leitav meetme määrusest,“ lisab Kristel Võsu.

Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktorite puhul, mille ostmise korral on toetus kuni 30 protsenti investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne toetuse määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse käesoleva taotlusvooru jaoks on eelarves planeeritud üle 27,5 miljoni euro. Eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 6 839 000 eurot;

2) piimatootmine – 8 353 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 6 170 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 6 170 000 eurot.

 

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678.

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Urmas Kruuse ütles, et Eesti peab vajalikuks nii rahalisi kui ka regulatiivseid stiimuleid Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamiseks. „Peame võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga. See aitaks tuua kaasa struktuurseid muutusi kalapüügisektoris,“ rääkis maaeluminister.

Ministrid arutasid olukorda põllumajandustoodete turgudel. Kruuse nentis, et paljudel põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende ettevõtete kasumlikkust. „Intressimäärade tõus ja suur inflatsioon mõjutab oluliselt ka tarbijate ostuvõimet, mis omakorda toob kaasa nõudluse vähenemise,“ lisas minister. Samas on energiakandjate hinnad pisut langenud, mis omakorda kergendab tootjate olukorda. „Tootjate jaoks on turud endiselt turbulentsed. Kahtlemata on hea uudis see, et energiahinnad ja sellest tulenevalt ka väetiste hinnad on viimastel kuudel pisut langenud.“

Muude punktide raames anti ülevaate looduse taastamise määrusest, tolmeldajaid käsitlevast algatusest ning komisjon tutvustas Euroopa sealiha analüüsirühma aruannet.

Maaeluministeeriumit esindab Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse. Teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Kalanduse kestlik tulevik nõuab uuenduste lubamist

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku suundade üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse nõustub kalalaevastiku uuendamise vajadusega, mille pärast tuleb eemaldada sellele seatud kunstlikud takistused ning leida kalapüügiks majanduslikult toimivad lahendused. „Alustama peaks sellest, et vaatame üle kehtiva Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika,“ sõnab minister. „Kaotada tuleks kalalaeva püügivõimsusele seatud piirangud nendes laevastiku segmentides, kus selleks puudub vajadus. Nagu Eestis, kus väljapüük on reguleeritud individuaalsete kvootidega või kasutatakse seisevpüüniseid ning piirangud takistavad vajalikke uuendusi.“

Minister leiab, et olukorras, kus looduslikke kalavarusid kasutakse juba maksimaalselt ära, saab nõudlust kalatoodete järgi leevendada vesiviljeluse arendamisega. „Läänemeres on vesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks osutunud suur toitainete sisaldus meres. Seetõttu on vajalikud suunised keskkonnamõjude kohta, mis võimaldaks merekalakasvatuse arengut majanduslikult mõistlikul viisil,“ räägib maaeluminister Kruuse.

Maaeluminister rõhutab, et eelnenu kõrval ei tohi unustada ka kalapüügi enda jätkusuutliku korraldamise tähtsust ja vajadust jätkata väljapüüki vastavalt teadussoovitusele. „Sektori stabiilsuse tagamiseks tuleb lähtuda mitmeaastastest kavadest ja neis toodud, võttes samas arvesse regionaalseid ühispositsioone,“ selgitab minister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
20. märts 2023

 

Tänaseks on PRIAle esitatud 1323 loomakasvatuse otsetoetuste taotlust

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1323 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini.

Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

19. märtsi seisuga on laekunud 409 piimalehma, 614 ammlehma ning 300 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2023. aastal“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Toidutööstuse turud on muutuses

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutatakse kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et kalanduse ja vesiviljelussektori kestlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine on oluline. „Energiahindade tõus, mida on survestanud geopoliitiline olukord Euroopas, on avaldanud sektorile negatiivset mõju,“ ütleb maaeluminister.

Maaeluminister Kruuse räägib, et ebakindlus põllumajandusturgudel jätkub seni, kuni jätkub Venemaa agressioon Ukrainas. „Kuigi sisendite hinnad on langenud, on seda teinud ka saaduste hinnad. See võib viia vajaduseni kulusid vähendada, mis omakorda võib avalduda tootlikkuse numbrites ja kasumis,“ märgib ta. Minister lisab, et tuleb aidata Ukrainat nii palju kui võimalik, mistõttu on äärmiselt oluline jätkata solidaarsuskoridoride algatusega ning autonoomsete meetmetega, millega lubatakse Euroopa Liidu turule Ukraina toidukaubad.

Maaeluminister räägib, et jälgime olukorda piimaturul erilise hoolega. “Esialgu ei ole piima kokkuostuhinna langus Eestis veel olnud sama suur kui meie naabritel, kuid turutrend on selgelt allapoole,“ ütleb minister.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.