Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.04.2022

 

 8. aprillil avati Sakus renoveeritud hoone, kus hakkavad tegutsema Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Renoveeritud hoones asuvad tööle PTA maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, mahepõllumajanduse ja seemne osakond ning Põhja regiooni maaparanduse, seemne, mahepõllumajanduse, taimekaitse, tuulekaera ja väetise valdkonna järelevalveametnikud. Samuti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

„Mul on hea meel, et PTA Saku peakontori renoveerimine on lõpule jõudnud. Hoone on uuenduslik ja asutuste vajadusi igati arvestav. Töötajad saavad nüüdsest teha tööd säästlikus, kaasaegses ja paremate töötingimustega hoones,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Hoone on renoveeritud eesmärgiga, et riigi keskkonnateenuseid ning maaeluministeeriumi ühendav maja peab olema energiatõhususe ning keskkonda arvestava hoone mõõdupuu. See tulemus on saavutatud – hoone ruumilahendus on nutikas ja vastab igati nüüdisaegsele töökeskkonnale ning energiakulu on vähendatud,” tõdes Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Teaduse 2 hoone rekonstrueerimise käigus soojustati maja, vahetati välja tehnosüsteemid ning uuendati maja arhitektuurset lahendust.

Endine Taimekaitsejaama direktor Jaanus Müür, kes maja 1974. aastal ehitajalt vastu võttis, andis üle ajaloolise majavõtme ameti tänasele juhile Urmas Kirtsile. „Traditsioonid ja uuenenud maja on koosmõjus parim eeldus organisatsioonikultuuri ja väärtuste kinnistamiseks, mis on väga oluline ameti arenguperspektiivi arvestades,“ sõnas Põllumajandus- ja toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.

Külalistele oli välja pandud ka kunagise avamispeo külalisraamat ning soovi korral said nad kirjutada sissekande uude külalisraamatusse.

Kohtumised Saku ametnikega palume eelnevalt kokku leppida. Kontaktid leiab ameti kodulehelt kontaktide alt. Hoone on Sakus avatud E-R 8.00-16.30.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.04.2022

7. aprillil toimunud Euroopa põllumajandusministrite kohtumise keskmes oli turuolukord ja toidu varustuskindlus seoses sõjaga Ukrainas ning maakasutuspoliitikate roll kliimaeesmärkide saavutamisel.

„Venemaa sissetungi tõttu on Ukraina toidutootmine ja toidutarneahel saanud oluliselt kahjustada. Seega on hädavajalik saata toiduabi ukrainlastele ning anda finants- ja materiaalset abi Ukraina põllumajandustootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Me peame aitama Ukrainat nii palju kui võimalik. Et see aga oleks võimalikult tulemuslikult teostatav ja et leevendada mõjusid toidu varustuskindlusele, on samuti oluline toetada kriisi tõttu löögi alla sattunud Eesti põllumeest erinevate meetmetega.“

Seetõttu tuleb maaeluministri sõnul lisaks ELi põllumeestele suunatud erakorralisele toetusele kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. „Kestlike toidusüsteemide ja toidujulgeoleku tagamisel on vaja paindlikkust ning arvestamist liikmesriikide eripäradega. Just meie eripäradest tulenevalt on praeguses kriisis murekohad ja tõhusad meetmed erinevad. Näiteks meie arvates tuleks lühiajaliselt anda paindlikkus püsirohumaade kasutamiseks, et suurendada toidu tootmist,“ ütles Urmas Kruuse.

Samuti märkis minister, et Eesti toetab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris süsiniku sidumise ambitsiooni suurendamist, kuid samas tuleb rõhutada, et liikmesriikidele seatud eesmärgid peavad olema realistlikud. „Eesti ei ole nõus meile pakutud eesmärgiga, mis on kolm korda suurem kui sektori sidumine 2019. aastal. Selle saavutamisega kaasneksid tõsised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Oluline on arvestada liikmesriikide ajaloolist maakasutust ja eripärasid ning tuleb tagada toidutootmiseks kasutatava põllumajandusmaa säilimine, mis on oluline toiduga kindlustatuse tagamisel,“ tõdes Urmas Kruuse.

EL põllumajandusministrite kohtumisel osalenud Ukraina põllumajandusminister Mykola Solsky tõi oma sõnavõtus välja, et tunneb ELi riikide toetust nii sõnades kui tegudes ja tänas ELi riike senise humanitaar- ja finantsabi eest. Ukraina minister kutsus ELi liikmesriike üles majanduslike suhete lõpetamisele Venemaaga, seal hulgas põllumajanduse valdkonnas. Ukraina põllumehed on alustamas kevadkülviga ja vajavad selleks abi erinevate sisendite ning tehnika näol. Sõjategevuse tõttu võib sel aastal tavapärase aastaga võrreldes saak Ukrainas 30-50% võrra väiksemaks jääda.

Lisaks tõi Ukraina põllumajandusminister välja tarneahelate toimimise häired – seoses meresadamate blokeerimisega tuleb toodete eksportimiseks kasutada alternatiivseid transpordikanaleid, mille tagamiseks oodatakse ELi riikidelt kaubanduse paindlikku toimimist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.04.2022

 

Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse (PÕKAT) 2021. aasta ülevaade kinnitab, et Eesti toidutootjad suudavad katta meie toidulaua, toiduga kindlustatus on tagatud ka edaspidi ja seda jätkub ka ekspordiks.

„Kogu põllumajandus- ja toidutootmissektorit hõlmav ülevaade näitab, et 2021 oli kokkuvõttes vaatamata keerulistele oludele küllaltki hea aasta. Suuri kõikumise viimaste aastate võrdluses pole olnud, stabiilne seis püsis,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Siinsete põllumeeste ja toidutootjate hea töö tulemusel ulatub Eesti isevarustatus olulisimates lõikudes nagu piima-, teravilja- ja kalatoodangu osas märgatavalt üle siseriikliku vajaduse, lisaks jagub ka ekspordiks. Teiste olulisemate toidugruppide lõikes nagu näiteks sea- ja veiseliha katavad siinsed tootjad eestimaalase toidulaua vajaduse ära suures ulatuses.“

Maaeluminister lausus, et Kremli agressioon Ukrainas on survestanud ettevõtteid ja tootmisüksusi küll alates veebruarikuu lõpust, kuid samas erinevad üleilmsed arengud ja kriisid on põllumehi ja toidutootjaid mõjutanud juba mitmel viimasel aastal – selle kiuste on edukalt hakkama saadud ning suudetud kriisidele vastu panna. „Samas peab iga tootja tänases maailmas üha enam vaatama, kuidas ta riske maandab ning millised on ta edasised perspektiivid. Toidujulgeolekule mõeldes ei pea me mõtlema ainult sõjale, vaid kestmisele ja keskkonnale ka tulevikus.“

Ministri sõnul on riigile võrdselt olulised strateegilise varu tagav suurtootmine ning samuti väikeettevõtted, mis väärtustavad lähikaubandust, tagamaks säästlikke tootmisviise järgivate toodete jõudmise ringlusse väiksemates piirkondades ja kogukondades.

„Praegune olukord sunnib ettevõtteid veelgi enam leidma alternatiive Venemaa energiasõltuvuse vähenemiseks, mis kaudselt aitab suunduda kestlikuma tootmise poole. Samas tuleb tõdeda, et ka idast tulevatele väetistele tuleb leida alternatiiv. Eestis on veel piisavalt loomakasvatust – tark sõnnikumajandus koos haljasväetistega võib leevendada lämmastikuvajadust ning aidata kaasa alternatiivenergiale biogaasi näol,“ tõdes Urmas Kruuse.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2021. aastal 1,088 miljardit eurot ehk 9% enam võrdluses eelnenud aastaga. Teraviljasaak (1 290 000 tonni) oli 2021. aastal küll viiendiku võrra väiksem kui eelnenud aasta rekordsaak, kuid oli siiski viimase viie aasta keskmise tasemel.

Eestis toodeti 2021. aastal liha 80 020 tonni. Liha kogutoodang suurenes 2021. aastal eelnenud aastaga võrreldes 0,1%. 2020. aastaga võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha toodeti 2021. aastal 23 044 tonni, mis on viimase kümnendi suurim linnuliha toodang.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tootsid toidutööstuse ettevõtted 2021. aastal kokku pea 1,8 miljardi euro eest toodangut, millest umbes kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis 2021. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni, mis on 9% Eesti päritoluga kaupade koguekspordist. Võrreldes 2020. aastaga suurenes eksport 3,5%.

2021. aastal maksti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks toetusi kokku ligemale 363 miljoni euro ulatuses. Toetusest 87% rahastati EL fondidest.
2022. aasta PÕKAT aruande leiab Maaeluministeeriumi kodulehel, samuti on ülevaade lühemal kujul olemas Maablogis. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus esmaspäeval Eesti Mesinduskogu (EMK) esindajatega arutamaks edasisi koostöövõimalusi ning samuti otsiti lahendusi mesinike tõstatatud probleemidele, nagu näiteks mesilasperede registreerimine või mesilashaiguste tõrje.

Mesinduskogu esindajate sõnul keskendub EMK üks tegevussuund sellele, et mesinike huvid oleks esindatud ELi ühise põllumajanduspoliitika mesindussektori meetmete arutelude juures, samuti saaks EMK teha koostööd riigiga seadusloome osas. Lisaks on mesinduskogul pooleli mesindussektori arengukava 2030 ning mesindusprogrammi loomine.

EMK esindajad pidasid oluliseks, et mesinikud oleksid rohkem organiseerunud, mis aitaks neid ühest küljest rohkem nähtavale tuua ning teisalt oleks riigil seeläbi olemas sektorist parem ülevaade ja ka seirevõimalus, ennetamaks näiteks mesilaste haiguste levikut. EMK viitas kohtumisel ministriga, etmesilasperede toetus võiks jätkuda ka edaspidi, et tagada Eesti mesindussektori kestlikkus ja konkurentsivõime ning kasu maaelule.

Maaeluminister Urmas Kruuse hinnangul oleks hea, kui võimalikult palju mesinikke oleks ühinenud ühe katusorganisatsiooni alla. Samuti viitas ta mesinike koostöö olulisusele põllumeestega. Viimast kinnitab asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul pole hukkunud taimekaitsevahendite teadlikul kasutamisel ühtegi mesilasperet.

Urmas Kruuse lausus mesilasperede edasisest toetusvõimalusest rääkides, et eelarvet puudutavad teemad on päevakorras alles selle aasta teises pooles ja samamoodi on siis arutlusel ka mesilasperede toetuse suurus.

Minister tõdes, et mesindussektoris on pidevalt parenenud järelevalve olukord mee kvaliteedi ja päritolu üle. Mesilashaiguste, eeskätt Ameerika haudemädaniku tõrje osas, on oluline mesinike enda initsiatiiv, kuid PTA saab siin aidata oskusteabe vallas.

Mesilasperede registreerimise uue korra üle arutledes jäi kohtumisel kõlama arvamus, et pigem on sellega seonduvatest kohustustest valesti aru saadud ning tegemist pole märkimisväärse murekohaga. Samas on vaja aga mitme ministeeriumi üleselt leida lahendus probleemile, mis puudutab mesinikele põhjustatud suurulukikahju.

Eesti Mesinduskogu on mesindussektori organisatsioonide esindusorgan, mille on moodustanud Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Mesinike Liit, Eesti Meetootjate Ühendus, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Saaremaa Meetootjate Ühing, Põltsamaa Mesinike Selts ja Tallinna Mesinike Selts.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas oma tänase käskkirjaga 2022. a toidupiirkonna tiitli kandjaks Järvamaa. Uus toidupiirkond võlus otsustajaid märksõnaga piim, mille nad on lubanud rakendada oma maitsete aasta vankri ette.  

Žürii tööd juhtinud Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbani sõnul võiks Järvamaa kui Eestimaa süda end sama hästi reklaamida ka piimamaakonnana, sest just Järvamaal on kõige rohkem piimalehmi ühe elaniku kohta. “Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, millega uus  toidupiirkonna tiitli kandja on lubanud meie toidulauda rikastada,“ ütles Marko Gorban.

Uue toidupiirkonna projektimeeskonna eestvedaja, sihtasutuse Järvamaa juhataja Ruth Aarma lubab oma meeskonna nimel luua toimivate siidritee ja veinitee kõrvale ka oma piimatee. “Meie algatusel sündiva piimatee eesmärk on kaardistada Eesti ettevõtted, kes pakuvad ja toodavad piimatooteid, lehmapiimast kitse- või lambapiimani välja.  Piimatoodete all peame silmas kõikvõimalikku piimaga seonduvat: joogipiim, hapendatud piimatooted, magusad kohukesed, juustud, jäätised ja nii edasi,” sõnas Ruth Aarma. „Uue ettevõtmisena tahame algatada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide jagamise konkursi,“ lisas Aarma.

„Maaeluministeeriumi jaoks on see juba seitsmes kord valida ja kuulutada välja üks Eesti piirkond maitsete aasta kandjaks. Kena traditsioon on kinnitanud toidu tähtsust inimeste ühendaja ja suhete soodustajana. Toidutootjate, toidu väärindajate ja kohalike kogukondade koostöö võimaldab toidu kaudu tugevdada oma piirkonna identiteeti ja olla seeläbi atraktiivsem ka külaliste jaoks. Järvamaal on palju, mida jagada, ja küllap leiab iga huviline aasta jooksul seda, mida nautida,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti, kus aprilli lõpus eelmisele maitsete aastale joon alla tõmmatakse, et seejärel uhke sümbol, piirkonnast teise liikuv 1,5 meetri pikkune kahvel Järvamaale üle anda.

2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.03.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduametit on teavitatud nii koertest kui ka kassidest, kes on saabunud sõjapõgenikega Eestisse. Enim loomadest on tulnud Tallinna.

Sõjapõgenikega kaasas olevad lemmikloomad võivad Euroopa Liitu tulla ka siis, kui mõni tavaolukorras kehtiv veterinaarnõue on täitmata. Seetõttu tuleb Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul kõikidest Ukraina sõjapõgenikega kaasas olevatest koertest ja kassidest teavitada. „Oluline on, et kõikidest sõjapõgenikega kaasas olevatest koertest ja kassidest teavitatakse PTAd. Pärast teavitust võtab amet sõjapõgenikuga ühendust ja esimesel võimalusel tehakse kõik vajalik, mis võimaldab looma vaba liikumist nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna,“ selgitas Kalda.

Vajadusel loom kiibitakse, vaktsineeritakse marutaudi vastu ja lemmikule antakse pass. Kuna loomade hulk on suur, siis palume varuda kannatust. Kõigi loomade omanikega võetakse ühendust ja teostatakse kõik toimingud. Väga suur roll õigeaegsel teavitusel on koostöö erinevate organisatsioonidega ja veterinaararstidega, kes on andnud olulise panuse teavituste jõudmisel PTAsse.

Kõige rohkem lemmikloomi on jõudnud Tallinnasse. „Ametit on teavitatud 234 lemmikust, kes asuvad Tallinnas. Loomad asuvad üle Eesti, kuid ametile teadaolevalt on Tartusse on jõudnud 21, Pärnusse 19, Saaremaale 13 lemmiklooma. Kõikide nende loomade ülevaatusega amet jõudumööda tegeleb,“ kinnitas Kalda.

Kõik sõjapõgenikega kaasas olevad loomad Eestisse ei jää. „Eestit kasutakse transiitriigina, mis tähendab seda, et siit reisitakse edasi, nt Soome. Sellisel juhul tuleb samuti lemmikust teada anda ning PTA teavitab looma saabumisest sihtriigi pädevat asutust,“ kirjeldas Kalda.

Rohkem infot lemmikloomade teavitamise ja isolatsiooninõuete kohta leiab ameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
TalTech
PRESSITEADE
25.03.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet ning TalTech korraldasid täna suuremate kaubanduskettidega ja liitudega ümarlaua, et arutada, mida teha, et jaekauplustes oleks temperatuurinõuded alati tagatud ning tarbijani jõuaks ohutu toit.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning TalTechi eestvedamisel korraldati täna „Toidu säilitustemperatuuride teemaline ümarlaud“, mille eesmärgiks oli tutvustada nii TalTechi kui ka PTA mõõtmistulemusi jaekaubanduskettide külmikutes. Kuna jaekaubanduses pole temperatuuride olukord  võrreldes varasema aastaga oluliselt paranenud, siis kohtuti taas, et tutvustada tulemusi ning arutati, milliseid meetmeid veel kasutusele võtta.

TalTechi keemia ja biotehnoloogia vanemlektori Ivar Järvingu kinnitusel ei ole võrreldes eelmise aastaga toidu säilitamise tingimused kauplustes oluliselt muutunud paremaks. Ta lisab: „Pigem on kerge muutus halvemuse suunas. Näen siin lahendusena kaupmeeste intensiivset teavitamist, sest toidu tervislik säilitamine on just nende kätes. Meie tootjad valmistavad suurepärase kvaliteediga toite, aga et see kvaliteet jõuaks ka tarbijate lauale, on vajalik jälgida säilitustemperatuuri ja aega. Toon siin näiteks kartulisalati. Meie ülikooli teadlaste hiljutine uurimus näitab, et tuntud poeketi kartulisalat säilib hästi kui järgida tootja poolt soovitatud temperatuuri ja aega. Säilitusaega on võimalik oluliselt pikendada säilitades toodet 0 °C juures, näiteks jääl. Iga lisanduv plusskraad alates +6 °C vähendab toidu kvaliteedi säilivusaega.“

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul teostas amet temperatuuri mõõtmisi kokku 838 jaekaupluses. „Kokku esines üle Eesti 22% jaekauplustes temperatuuride puhul puuduseid. Enim rikkumisi tuvastati hakkliha, liha, lihavalmististe ja kala puhul. Tegemist on aga toodetega, mille puhul on toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute risk kõige suurem,“ selgitas Oona.

Suuremate jaekaubanduskettide Selveri, Rimi, Maxima, OG Elektra, Prisma Peremarketi ja COOP kauplusi kontrolliti 681 korral. „Temperatuuri mõõdeti neis kokku 381 kaupluses, millest 24% jaekauplustest esines puuduseid, mis näitab selgelt, et temperatuurinõuete tagamisega on probleeme,“ kirjeldas Oona.

Põllumajandus- ja Toiduamet ning TalTech korraldasid antud kohtumist kaubanduskettide ja liitudega juba teist aastat, et otsida probleemile lahendusi. Jaekaubandusketid mõistavad probleemi ning teevad omalt poolt erinevaid parendustegevusi, muuhulgas hõlmab see töötajate koolitamist, paremat koostööd toidutootjatega, külmkappide vahetamist jms.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.03.2022

 

Alates 25. märtsist on võimalik taotleda sealiha eraladustamise abi seitsme erineva tootekategooria puhul. Sõltuvalt ladustamisperioodist ja tootekategooriast on abisumma täna Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusakti kohaselt 157–423 eurot tonni kohta.

„Sealiha tootmist on viimastel aastatel mõjutanud mitmed negatiivsed arengud. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangud, Aafrika seakatku levik mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki ja sealiha eksportimise aeglustumine Hiina turule ning Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud tõsiseid turuhäireid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Eraladustamise meetme avamisega püütakse vähendada tasakaalu puudumist nõudluse ja pakkumise vahel. Sealiha eraladustamise rakendamine on esimene liidu tasandil rakendatav meede toidutootjate keerulise olukorra leevendamiseks.“

„Sarnaselt teiste liikmeriikidega on Eesti juba toetanud oma sealihasektorit erakorralise toetusega. Oleme Eestis sealihatootjatele viimase enam kui poole aasta jooksul maksnud erakorralist toetust kahel korral,“ ütles Urmas Kruuse.

Tegemist on Euroopa Liidu turukorraldusmeetmega, mille raames hüvitatakse taotlejale osaliselt ladustamiskulud. Nõuetele vastav sealihakogus peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud toodete ja 15 tonni muude toodete puhul. Toode, millele eraladustamise toetust taotletakse, ei tohi olla eelnevalt ladustatud. Taotlused peavad hõlmama 60-, 90-, 120- või 150- päevast ladustamise aega ühe tootekategooria kohta. Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% vastava kategooria toodetele makstavast toetusest.

Homsest avatud taotlusvoor toimub vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele2022/470

Eraladustamise toetust menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osales täna, 21. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus olulisima päevakorrapunktina arutati sõjaolukorda Ukrainas ja sellest tingituna Euroopa Liidu toidutootjate erakorralist toetamist. Kohtumisel osales ka Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenko.

Ministrite ees esinenud Roman Leštšenko tuletas meelde, et käimasolev sõda ei ohusta ainult Ukrainat. „See on rünnak ühiste väärtuste, demokraatia ja toiduga varustatuse vastu kogu Euroopale.“ Meie inimeste võimalused toidule juurdepääsuks ahenevad, humanitaarabi raames on üha keerulisem jõuda kõikide abivajajateni“ tunnistas Leštšenko.

Kruuse sõnul on Venemaa agressioonil laiemad majanduslikud tagajärjed kogu toidutootmisele ja tarneahelate toimimisele. „Ühelt poolt on kõik liikmesriigid valmis abistama Ukrainat katastroofilises humanitaarolukorras, aga teisalt vajab uues olukorras hakkama saamiseks abi kogu Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidusektor. Kaaluda tuleb kõikide toidutootmist piiravate meetmete ülevaatamist, et tagada toidujulgeolek,“ sõnas Kruuse.

Euroopa Komisjon tuli täna välja abipaketiga, mis aitab toime tulla kuludega, mille puhul kiire hinnatõus ei ole jätkusuutlik. „Abipakett võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. Arvestades, et tänase kriisi mõjud väljenduvad eelkõige kasvavates sisendihindades, siis näeme, et abipaketi liikmesriikide vahelisel jaotamisel arvestataks enam kuludega, mida toodangu tootmiseks tehakse. Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti osa 500 miljoni euro suurusest abipaketist 2,5 miljonit eurot,“  vahendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministrite ees esinenud Euroopa Komisjoni volinik Janusz Wojciechowski toonitas, et Ukraina kaitseb täna Euroopa piire ja meie kohus on neid aidata.

Ukraina põllumajandusminister kutsus kindlasti abi andma kütusetarnete osas, et kevadtöödega oleks võimalik algust teha. Samuti kutsus ta liikmesriike aitama kaasa sõja eest põgenenud inimeste haridustee jätkamisel, sh põllumajanduse valdkonnas. „Praegu oleme sõjas, aga selle lõppedes vajame spetsialiste, kes meil riiki uuesti üles ehitada aitavad,“ ütles Leštšenko.

Tänasel kohtumisel kohal olnud ministrid said ülevaate liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistuse seisust. Eesti on oma strateegiakava esitanud ja juhtinud komisjoni tähelepanu vajadusele, et strateegiakavade koostamisel tuleb jätta liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis lubaks arvestada riiklike eripäradega.

„Leiame, et roheüleminek on jätkuvalt oluline ja pakub põllumeestele stiimuleid, kuidas toidutootmist senisest jätkusuutlikumaks ja erinevatest sisenditest sõltumatumaks muuta. Samas on uus olukord tõstnud meie julgeolekus kesksele kohale toidu varustuskindluse, mis võib nõuda muudatuste tegemist olemasolevates poliitikates ja nendega arvestamist ka strateegiakavade koostamisel,“ juhtis Kruuse tähelepanu oma sõnavõtus.

Maaeluminister Urmas Kruuset saatsid täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand