Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastusringile määruste muutmise eelnõu, millega võimaldatakse kalandusettevõtjatele üleminekut rohelisematele energiaalikatele.

Kooskõlastusringile saadetud määruste muudatuste eelnõu panustab ettevõtjate kulutuste vähenemisele tootmisprotsessis, mis aitab tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõudu ja konkurentsivõimet.

„Muudatustega täiendatakse loetelu abikõlblikest kuludest, millega toetatakse Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut energia- ja keskkonnasäästlikumatele transpordivahenditele. Nõnda saab sektor lisaks töötlemisele muuta tarneahelas keskkonnasäästlikumaks ka logistika, millega tooted tarbijateni jõuavad. Vesiviljelusettevõtjatele muutub lihtsamaks taastuva energiaallika – päikeseenergia – tootmiseks kasutatava seadme toetuse taotlemine,“ sõnas Kruuse.

Muutmisele lähevad järgmised „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määrused: maaeluministri 2017. a 15. mai määrus nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“, maaeluministri 2018. a 31. mai määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“, maaeluministri 2022. a 18. jaanuari a määrus nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetmete ja tegevuste liigid“.

Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 4 896 855 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 1 632 285 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 6 529 140 eurot.

Meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 455 000 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 195 000 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 650 000 eurot.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Määruste muutmise eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval, 21. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peatähelepanu koondub toidutootmise kestlikkuse tagamisele Ukrainas toimuva sõja tingimustes.

„Sõda Ukrainas avaldab tugevat survet toidukaupade hinnatõusule, mis ühelt poolt on tingitud sisendite kõrgetest hindadest ja teisalt tavapäraste tarneahelate katkemisest. Sellest tulenevalt plaanib Euroopa Liit avada kriisireservi liikmesriikide raskustesse sattunud sektorite toetamiseks ja toidutootmise kestlikkuse tagamiseks,“  ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Lisaks saavad liikmesriigid õiguse kasutada riigiabi, mis Eesti seisukoha järgi võiks olla sarnane koroonakriisist tingitud meetmetega,“ vahendas Kruuse.

Esmaspäevasel kohtumisel saavad ministrid põllumajandusturgude hetkeolukorra kõrval ülevaate sellest, mis seisus on liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistus.

„Eesti esitas oma strateegiakava tähtaegselt. Kõige keerulisemaks ja ajamahukamaks on osutunud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis prognooside kohaselt peaks lõpule jõudma aprillis. Meie jaoks on oluline teatava paindlikkuse lubamine, mis võimaldaks riiklike eripäradega arvestamist,“ sõnas minister Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuset saadavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.03.2022

 

18. märtsil jõustus määrus, millega taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti olnud juba aastaid marutaudivaba, aga oht haiguse taaslevimiseks on siiski olemas. „Kuna Eesti naaberriigis Venemaal on marutaudi esinemissagedus kõrge, siis on reaalne oht, et sealt võib metsloomade liikumisega levida marutaud Eestisse,” sõnas minister.

Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole.

„Panen kõigile loomaomanikele südamele vaktsineerida oma lemmikloom, kui seda veel tehtud pole – nii saame kaitsta oma lemmikuid ja ka iseennast marutaudiohu eest,” lisas Kruuse.

Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ja lõpeb 2–10 päeva jooksul haigestunu surmaga.

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Seoses uue veterinaarseaduse jõustumisega kaotas kehtivuse eelmine määrus, mis reguleeris marutaudiviiruse tõrjet. Seal kehtinud põhimõtted on uuesti kehtestatud täna jõustunud määrusega.

Määruses sätestatakse koera ja kassi marutaudivastase vaktsineerimise kohustus, täpsemad ennetamis- ja tõrjemeetmed metsloomadel, meetmed imetajatest metsloomade tehistingimustesse toomisel, täpsemad meetmed marutaudikahtluse puhul koeral või kassil ning nõuded marutaudis või marutaudikahtlase looma hukkamiseks ja uurimismaterjali võtmiseks.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas. Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab lehelt marutaud.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kokku kutsutud ümarlaual arutleti Ukraina kriisi mõjude üle toidutootmisele ning anti ülevaade põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile Euroopa Komisjoni kaalutavatest turuolukorra stabiliseerimise ja toidu varustuskindluse tagamise meetmetest.

Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Kohtumisel tõdeti, et toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja- ja õliseemneturul olulised osalised. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetisetarnija. Sisendihindade kõrval valmistavad nii põllumeestele kui ka toiduainetööstustele muret mitmesuguste sisendite, näiteks pakendite kättesaadavus. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

„Sõda Ukrainas mõjutab otseselt kogu maailma toidutootmissektorit ning sellest ei jää puutumata ka siinsed ettevõtted – küsimus on pigem selle mõju ulatuses toidu varustuskindlusele,“ ütles Urmas Kruuse. „Euroopa Liidu tasandil on kaalumisel erinevad abimeetmed toidutootjate olukorra leevendamiseks. Suurem selgus nende asjus peaks saabuma järgmise nädala alguses, kui omavahel kohtuvad liikmesriikide põllumajandusministrid. Samas on esialgne ülevaade kaalumisele tulevatest ELi abimeetmetest meil olemas. “

Urmas Kruuse sõnul on kaalumisel erakorralise abi maksmine kriisireservist, kuid liikmesriikidevahelise jaotuse põhimõtted pole veel otsustatud. Samuti on oodata turukorraldusmeetmena eraladustamist sealihale, kus teatud perioodiks eemaldatakse hinnasurve vähendamiseks turult osa sealihast.

Minister lausus, et lisaks on kaalumisel võimalused vaadata üle tootmist piiravad meetmed ja lubada ökoaladel karjatamist ja valgurikaste põllukultuuride kasvatamist, samuti põllumajandustootjatele otsetoetuste ning pindala- ja loomadega seotud maaelu toetuste ettemaksete suurendamist ja maksmist alates oktoobrist 2022.

„Samuti konsulteeritakse liikmesriikidega uue ajutise riigiabi kriisiraamistiku loomise vajaduse ja ulatuse üle. Algse eelnõu kohaselt on võimalik anda laene ja tagatisi ning kompenseerida elektri- ja gaasihinna tõusu,“ märkis Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus kolmapäeval kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile. Ümarlaual osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruse muudatuse, mille tulemusel muutub toetuse taotlemine lihtsamaks ja kiiremaks.

Alates 2022. aastast võetakse pindalatoetuste taotlusi vastu uues e-PRIAs ja loobutakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kooskõlastamisest Keskkonnaametiga. Kogu kooskõlastamisega seotud teabe ning info kooslustest, millele on võimalik poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleda, edastab Keskkonnaamet juba enne taotluste vastuvõtmise algust PRIAle.

Taotlusperioodi alguseks on taotlejal e-PRIAs olemas Keskkonnaameti antud teave poolloodusliku koosluse tüübi, numbri, pindala, piiri, hooldamise kuupäeva ja hooldamise viisi kohta, samuti info igale konkreetsele alale kehtivatest lisa- ja eritingimustest. Kui poolloodusliku koosluse hooldamise viisina on lubatud nii karjatamine kui ka niitmine, siis otsustab taotleja ise, kumma viisi ta valib.

Taotleja jaoks muutub taotluse esitamine lihtsamaks ja kiiremaks, kuna ta ei pea enam ootama taotluse Keskkonnaameti kooskõlastust ega taotluse esitamiseks ameti nõusolekut. Muudatus puudutab ligi 850 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejat.

PRIA ja Keskkonnaameti jaoks on tegu töökorraldusliku muudatusega. Keskkonnaamet saab oma tööd paremini planeerida, kuna töökoormus ei koondu enam lühikesele perioodile, vaid jaotub ühtlasemalt pikema aja peale.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluministri Urmas Kruuse kutsus kolmapäeva pärastlõunaks kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile.

„Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Kriisi mõjud on jõudnud ka meie tootjateni, seda nii hindade kui sisendite kättesaadavuse kaudu.“

Minister lisas, et olukorras, kus Eestis on lähikuudel algamas kevadine põllutööde aeg ja käimas aktiivne kalapüügihooaeg, tuleb ühiselt leida sektorile lahendused Ukraina sõjast tulenevate väljakutsetega toime tulemiseks ning samuti peab suutma ennetavalt maandada võimalikult palju kriisiga seotud riske.

Urmas Kruuse lausus, et kaalumisel on abimeetmed ka EL tasandil, leevendamaks toidutootjate keerulist olukorda.  Kaalumisel on erakorralise toetuse maksmine, eraladustamine sealihale, teatud tootmist piiravate meetmete ülevaatamine ning pindala- ja loomatoetuste ettemaksete tegemine.

Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja ja õliseemnete turul olulised osalised. Ukraina toodab 11% maailma nisu, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi toodangust. Venemaa toodab 20% nisu, 16% odra, 2% maisi, 3% rapsiseemnete ja 20% päevalillekoogi toodangust. Ukraina on EL jaoks oluline kaubanduspartner, sealt tuleb 57% maisi, 42% rapsi, 15% päevalilleseemnete, 47% päevalillekoogi, 30% nisu tarnetest. Venemaalt on siiani tulnud 11% nisu, 50% rapsikoogi, 34% päevalillekoogi ja 35% päevalilleseemnete tarnetest. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetise tarnija. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

Ümarlauale osalemise kutse saadeti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajatele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2022

 

Kuni 4. aprillini saavad nõuetele vastavad mittetulundusühingud esitada taotlusi, et saada Leader-meetmest toetust aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks.

Järgmise 12 kuu jooksul on toetust saavatel tegevusrühmadel võimalus võimestada ja koolitada sidusrühmasid, tellida tegevuspiirkonda käsitlevaid uuringuid, konsulteerida sidusrühmadega ning kaasata eksperthinnanguid selle nimel, et koostada aastateks 2023–2027 uus kohaliku arengu strateegia.

„Uute arengustrateegiate lähtekohad on rohe- ja digipööre,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Muutused tulevad ja annavad meile võimaluse siduda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames pakutavad võimalused Leader-meetme pakutava lisandväärtusega. Seega kutsun kõiki pooli osalema ja kaasa rääkima tulevaste arengustrateegiate väljatöötamisel ning maapiirkondade tuleviku kujundamisel.“

Maaeluministeerium on koos Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) ning konsulteerides Eesti LEADER Liiduga välja töötanud Leader-meetme toetuse aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks. Strateegiate eesmärgid ja plaanitud tegevused valitakse kohalikul tasandil, lähtudes kohalikest vajadustest ja suunates tähelepanu muu hulgas maapiirkonnas ettevõtluse arendamisele, kohalike kogukondade võimestamisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele, keskkonna- ja kliimasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele ning maaelu hea kuvandi säilitamisele ja tutvustamisele.

Esimest korda on kohalikul tasandil võimalik suunata tähelepanu ka Euroopa Sotsiaalfond+ raames planeeritud tegevustele, eelkõige hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust.

Tegevuspiirkondades välja töötatud kohalikud arengustrateegiad peaksid valmima 2023. aasta aprilliks ning nende valimiseks moodustab Maaeluministeerium ühiskomisjoni.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Paralleelselt jätkub Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames välja töötatud kohalike arengustrateegiate rakendamine 26 tegevuspiirkonnas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille alusel tuleb alates 13. märtsist peatada kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb pühapäevast peatada, sest Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on selle aasta esimeseks poolaastaks lubatud kohasaak pea täiesti välja püütud,“ selgitas minister.

Tänavusest koha lubatud kogusaagist, mis on 447 tonni, eraldati esimeseks poolaastaks 223 tonni.  11. märtsi seisuga on üle 97% lubatud saagist kaldale toodud.

„Kuna suurem osa kohasaagist püütakse välja avaveevõrkudega, siis tuleb 13. märtsist kuni 4. maini peatada ka avaveevõrkudega püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel,“ lisas Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise alus on Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 223,5 tonni.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.03.2022

 

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on parim viis kaitsta lemmikud surmava nakkushaiguse eest. Lemmiklooma vaktsineerimine aitab ennetada inimeste võimalikku nakatumist haigusesse, mis lõppeb surmaga.

 

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Hakmanni sõnul saab tuginedes lemmikloomaregistrite ning mõned aastad tagasi kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse andmetele järeldada, et Eestis on hinnanguliselt üle 230 000 lemmiklooma, suur osa nendest on vaktsineerimata. „Kahjuks on Eestis väga palju koeri ja kasse, kes on marutaudi vastu vaktsineerimata. Täna pole marutaud meil levinud, kuid see olukord võib väga kergelt muutuda, sest haigust levitavad metsloomad, kes võivad meieni jõuda nakatunud naaberriigist üle piiri tulles,“ selgitas Hakmann. Lisaks võib marutaud kergesti levida kaugete vahemaade taha  vaktsineerimata lemmikloomaga, kes liigub inimesega kaasa ühest riigist teise.

 

Lemmikloomi saab marutaudi vastu vaktsineerida loomakliinikutes või erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures. „Samuti vaktsineerivad riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga lepingulises suhtes olevad veterinaararstid,“ kirjeldas Hakmann vaktsineerimisvõimalusi.

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed. Neist ligi 95%-l juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt.

Seoses Urkaina Rahvavabariigi ning Vene Föderatsiooni vahel puhkenud sõjalise konfliktiga leevendas Põllumajandus-ja Toiduamet veterinaarnõudeid Eesti territooriumile Ukrainast saabuvate põgenikega ning Venemaalt naasvatele Euroopa Liidu kodanikega kaasas olevatele lemmikloomadele. Leevendatud tingimused kehtivad ainult siis, kui lemmikloomaomanik on teavitanud liikumisest Põllumajandus- ja Toiduametit ja Maksu- ja Tolliametit. Leevendused tehti selleks, et aidata Ukrainast põgenevaid lemmikloomaomanikke ning Euroopa Liidu kodanikke, kes turvalisuse huvides soovivad lemmiklooma hülgamata Venemaalt lahkuda.

Nii Ukrainas kui ka Venemaal on marutaud väga laialt levinud, põhjustades igal aastal tuhandete loomade hukkumist ning üksikjuhtumitena ka inimeste surma. „Kuna soovime sõja tõttu kannatavaid loomi ning nende omanikke aidata, peame arvestama, et käesoleval ajal kaasneb selliste loomade Eestisse jõudmisega marutaudi nakatumise riski mõõdukas tõus. PTA koostöös loomaarstidega teeb kõik, et kaasnevaid riske maandada, aidates põgenike loomi identifitseerida, vaktsineerida ning korda teha dokumentatsioon. Samuti kontrollitakse üle saabuvate loomade terviseseisund ning antakse omanikele käitumisjuhised haigusriskide vähendamiseks. Kutsume kõiki Eesti lemmikloomaomanikke panustama sõja tõttu kannatavate loomade abistamiseks ning meie oma lemmikloomapopulatsiooni tervisliku seisundi hoidmiseks. Palume lemmikloomaomanikel vaadata üle, kas nende koer ja kass on viimase kahe aasta jooksul vaktsineeritud marutaudi vastu. Juhul, kui regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jäänud tegemata, palume pöörduda esimesel võimalusel loomaarsti poole,“ kutsub Hakmann inimesi oma lemmikuid vaktsineerima.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab marutaud.ee.