Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist

Pressiteade
Euroopa Parlament

Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist
  • EL tahab võrdsustada osa uute genoomikameetodite abil aretatud taimi tavataimedega, kuid nii sellised taimed kui ka nendest valmistatud tooted tuleks eraldi märgistada.
  • Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et uute genoomikameetodite abil aretatud taimed ei satuks tahtmatult muude kultuuride hulka.
  • Euroopa Toiduohutusamet on UGMide ohutust hinnanud.
Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov 

Euroopa Parlament tahab muuta toidusüsteemi kestlikumaks ja kliimakindlamaks ning võrdsustada selleks mõned uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid tavataimedega.

Praegu kehtivad kõigile uute genoomikameetodite (UGM) abil aretatud taimesortidele samad reeglid nagu geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). Nüüd valmistub parlament alustama liikmesriikidega läbirääkimisi määruse üle, mis jagaks UGM-taimed kahte rühma. Esimese rühma UGM-taimi hakataks käsitama tavataimedega võrdsena ja neile ei kehtiks enam GMOsid käsitlevad õigusaktid. Ülejäänud UGM-taimed jääksid teise rühma ja neile kehtiksid ka tulevikus rangemad reeglid.

Kõik UGM-taimed, nendest valmistatud tooted ning nende seemnepakendid tuleks edaspidi siiski eraldi märgistada ning mahetootmises ei tohiks UGM-taimi kasutada, kuna ei ole veel kindel, et need selleks sobivad. Komisjon peaks esitama seitse aastat pärast määruse jõustumist aruande selle kohta, kuidas on muutunud tarbijate ja tootjate suhtumine uutesse meetoditesse.

Määrusega tahetakse edendada täiustatud taimeliikide aretamist, mis on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised, annavad rohkem saaki, vajavad vähem väetist ja on kahjurikindlamad. Laiem eesmärk on muuta Euroopa toidusüsteem kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Esimese rühma UGM-taimed

See, kas UGM-taime loetakse tavataimedega võrdseks või mitte, sõltuks sellest, kui mitu ja kui suurt muudatust on taime geneetilises materjalis sordiaretuse käigus tehtud. Ettepaneku kohaselt tuleks esimese rühma UGM-sortidest tuleks koostada täielik ja kõigile kättesaadav nimekiri.

Teise rühma UGM-taimed

Teise rühma UGM-taimedele peaksid endiselt kohalduma ELi GMOsid käsitlevad õigusaktid. Need on ühed rangemad maailmas ning nõuavad tootjatelt muu hulgas kasvatusluba.

Kuna ka teise rühma UGM-taimed võivad aidata muuta toidusüsteemi kestlikumaks, oleks vaja kiirendada nende riskide hindamise menetlust. Üldjoontes tuleks aga jääda pigem ettevaatlikuks.

UGM-taimi patentida ei saa

Parlament tahab täielikult keelata UGM-taimede, taimse materjali, taimeosade ning neis sisalduva geneetilise informatsiooni ja kasutatud meetodite patentimise. Nii välditaks õiguslikku ebakindlust, kulude kasvu ning põllumeeste ja aretajate sõltuvust seemnemüüjatest.

Samuti soovib parlament, et komisjon esitaks 2025. aasta juunis aruande patentide mõjust paljundusmaterjali (seemned, istikud jms) kättesaadavusele. Lähtuvalt aruande tulemustest ootab parlament komisjonilt ka ettepanekut ELi intellektuaalomandit käsitlevate reeglite muutmiseks.

Tsitaat

Pärast täiskogu hääletust ütles raportöör Jessica Polfjärd (EPP, Rootsi): „UGMidel on tähtis roll Euroopa toiduga kindlustatuse tagamisel ja põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Uued reeglid võimaldavad aretada täiustatud taimeliike, mis annavad rohkem saaki, ei karda kliimamuutusi ning vajavad vähem väetist ja kahjuritõrjet. Loodan, et liikmesriigid lepivad oma seisukohas kiiresti kokku ja me jõuame uued reeglid vastu võtta veel enne valimisi. See aitaks kaasa rohepöördele põllumajanduses.“

Järgmised sammud

Parlament võttis oma seisukoha vastu 307 poolthäälega, vastu oli 263 ja erapooletuks jäi 41 parlamendiliiget. Nüüd on parlament valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi õigusakti lõpliku kuju üle.

Taustainfo

Mitmed UGM-taimed on väljaspool ELi juba turule lubatud. Näiteks võib Filipiinidel kasvatada UGM-banaane, mis ei lähe pruuniks. See aitab vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Ka Euroopa Toiduohutusamet on juba hinnanud UGMide ohutust.

Kodanikuühendused pöördusid automaksu osas riigikogu liikmete poole

Kuus kodanikuühendust saatsid riigikogu liikmetele mootorsõidukimaksu puudutava kirja, millega kutsutakse rahvasaadikuid üles rahandusministeeriumi algatatud eelnõu mitte toetama.

Pöördumisele on allkirja andnud Eesti Autoomanike Liidu, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning Full Throttle Club juhid. EAOL juhatuse esimees Priit Tammeraidi sõnul on niivõrd laiapõhjalise allakirjutanute ringiga pöördumine selge märk ühiskonna tugevast vastuseisust mootorsõidukimaksu kehtestamisele. “Automaksu kehtestamine on ebaõiglane nii maa- ja pereinimestele, pensionäridele kui tegelikkuses kõigile maksumaksjatele – maksu eesmärk on arusaamatu ning mõju meie autopargile negatiivne,” ütles Tammeraid. Tammeraidi sõnul peaksid kirja saanud riigikogu liikmed tõsiselt mõtlema sellele, kes on ta valija. “Suur osa rahvasaadikutest esindab piirkondi, kus autota ei ole võimalik elada. On raske ette kujutada seda piinlikkust, mida need poliitikud automaksu poolt hääletades peavad järgmisel valijatega kohtumisel tundma.”

 Viielehelises pöördumises tuuakse muuhulgas välja tõsiasi, et Eestis on ühe ruutkilomeetri kohta väga vähe autosid: kui Saksamaal on ühe km2 kokku ligi 140 autot, siis Eestis on vastav näitaja ligi 23 autot km2 kohta. “Kui arvestada maha peatatud kandega ja ülevaatuseta sõidukid, on Eestis vaid 16,4  autot ühe ruutkilomeetri kohta,” ütles Tammeraid. “Autode rohkus km2 kohta näitab seda, et Eesti on hajaasustusega riik, mille puhul ei saa täna rääkida autode rohkusest või “autostumisest.”

Pöördumises tuuakse välja ka kalkulatsioon, mille kohaselt tuleb praeguse kavatsuse kohaselt autoomaniku aastaseks keskmiseks maksukoormuseks 493 eurot ja 58 senti – sellise tulemuse saab siis, kui jagada 236 miljonit eurot autoomanike arvuga (kokku 478 139). “Näiteks oleks ERRi automaksu kalkulaatori kohaselt ühe 2018. aasta esiveolise 2-liitrise diiselmootoriga Prantsuse päritolu mahtuniversaali aastamaks 291,92 eurot ja kasutatult registreerimine 3254,60 eurot. See ei ole marginaalne summa, vaid oluline koormus isegi senini võrdlemisi hästi toime tuleva perekonna rahakotile,” seisab pöördumises. “Mis puutub maksu väidetavasse eesmärki suunata inimesed keskkonnasäästlikumate sõidukite suunas, siis antud sõiduki sihtrühma (ehk lastega pere) puhul ostetakse olude sunnil ikka samade suurus- ja võimsusnäitajatega auto, ent uue maksu rakendudes vaatab ostja hoopis automaksu võrra odavama,  vanema ja saastavama sõiduki poole,” leiavad allakirjatanud.

Pöördumise lõpus märgitakse, et mootorsõidukimaksu toetamine on kahjulik nii Eesti elanikkonnale kui riigikogulase enda jätkamisele poliitikas, sest koalitsioonierakondade toetus on just automaksu debati ajal drastiliselt langenud. “Suur osa toetuse langusest põhineb tõsiasjal, et tänane valitsus on käitunud vääritult ja valelikult. Teie võimalus on olla mõistuse hääleks ja tuletada rahandusministrile meelde, et Riigikogu pole kummitempel,” seisab pöördumises.

Pöördumine saadeti digitaalselt allkirjastatuna riigikogu kantseleile, kes toimetab selle edasi kõigile 101 rahvasaadikule.

PRESSITEADE
31. jaanuaril 2024
EAOL


Lisainfo:
Simmo Saar
Juhatuse liige
EAOL
+372 53 07 2000

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

24.jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsuvad kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe algatatud avalik kiri sisaldab konkreetseid ettepanekuid sotsiaaldialoogi elluviimiseks. Kirja toetas kokku 156 allakirjutanut 26 liikmesriigist. Nende seas on 39 Euroopa võrgustikku, 85 riiklikku organisatsiooni ja 60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liiget.

Vastavatest õigussätetest hoolimata on kodanikuühiskonna dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata.

Allakirjutanud teevad ettepaneku koostada esimese sammuna Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil.

„Euroopa Liidu institutsioonidel on kõik vajalikud vahendid, et teha meie ettepanekute osas märkimisväärseid edusamme,“ ütles komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland kirja avaldamise eel. „Järgmises Euroopa Komisjoni koosseisus peaks kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutama üks asepresident ning igas peadirektoraadis tuleks ametisse nimetada kodanikuühiskonna koordinaatorid,“ lisas Boland.

Organisatsiooni Civil Society Europe esimees Gabriella Civico märkis: „ELi nõukogu sekretariaat ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides peavad seadma sisse korrapärase dialoogi kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad otseseid kanaleid, mille kaudu osaleda ELi poliitikakujundamise protsessis.“

Avalikule kirjale allakirjutanud austavad sotsiaalpartnerite õigusi sotsiaaldialoogis, ent kutsuvad selle täienduseks üles ka struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogile. Séamus Boland selgitas: „Tõhusad ja vastutustundlikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad paljudes poliitikavaldkondades teha koostööd valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonidega. Nende teadmiste ja asjatundlikkuse kasutamine aitab tagada sihipärasemad ja tõhusamad ELi meetmed kõigis valdkondades ja kõigis sotsiaal-majanduslikes küsimustes.“

Lõpetuseks tõdes Gabriella Civico: „Tõeline kodanikuühiskonna dialoog ja koostöö suurendavad kodanike toetust ELi poliitikameetmetele ja annavad neile kodanike silmis suurema legitiimsuse, tagades seeläbi poliitika sujuvama elluviimise. See on eriti oluline keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas, kus on hulgaliselt probleeme, mida meie kogukonnad ja ühiskonnad peavad lahendama.“

Avalik kiri: OpenLetter_ET

Taustteave

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõuandev organ, mis loodi Rooma lepinguga 1957. aastal. Ta abistab Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni. Komitee on Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna hääl. Ta esindab tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Komitee 329 liikme eksperditeadmised aitavad optimeerida ELi poliitikameetmete ja õigusaktide kvaliteeti. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koosneb 106kodanikuühiskonna ja sidusrühmade esindajast, eeskätt majanduse, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

Rühma liikmed kuuluvad organisatsioonidesse, mis esindavad järgmisi valdkondi:

  •  teadusringkonnad (loodusteadlased, majandusteadlased, sotsioloogid jne);
  • kodanike osalemine ja mõjuvõimu suurendamine;
  • kodanikuühiskonna arendamine;
  • tarbijad;
  • keskkond, pärand ja kestlik areng;
  • põllumajandus, kalandus ja rannikukogukonnad, metsandus;
  • inimõiguste kaitse (laste, eakate, perekondade, soolise võrdõiguslikkuse, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras rühmade, rändajate ja pagulaste, vähemuste, puuetega inimeste, naiste ja noortega seotud küsimused);
  • vabad elukutsed (juristid, arstid, insenerid jne);
  • mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning käsitööndus;
  • sotsiaalmajandus (heategevuslikud organisatsioonid, ühistud, sihtasutused, vastastikused ühingud ja sotsiaalsed ettevõtted).

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma üldine eesmärk on tugevdada reaalselt osalusdemokraatiat kogu Euroopa Liidus ja tagada, et ELi õigusaktide ettepanekute kohta koostatud komitee arvamused kajastaksid kõigi eurooplaste huve. Civil Society Europe loodi 2016.aasta veebruaris kodanikuühiskonna organisatsioonide koordineerimiseks ELi tasandil. Organisatsioon ühendab 22 Euroopa kodanikuühiskonna

organisatsioonide võrgustikku, mis töötavad ühiseid väärtusi – võrdõiguslikkust, solidaarsust, kaasatust ja demokraatiat – edendava Euroopa projekti taaselustamise nimel. Selle põhieesmärgid on hõlbustada ja võimaldada horisontaalset ja vertikaalset dialoogi Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja poliitikakujundajate vahel ning aidata tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone nende tegevuses ja suhetes ELi institutsioonidega.

Civil Society Europe’i ülesanne on aidata kaasa sellele, et EL tunnustaks sõltumatute ja mitmekesiste kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli ja väärtust põhiõigustel rajaneva demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ja toetamisel. Organisatsioon töötab ka selle nimel, et luua tingimused tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna hääle ning tõhusa, avatud ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi arendamiseks ELi tasandil, samuti hästi toimiva ja võimalusterikka kodanikuühiskonna tegutsemisruumi arendamiseks kogu liidus.

Lisateabe saamiseks ja intervjuudeks võtke palun ühendust järgmiste kontaktisikutega:

Jasmin Klötzing
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniametnik + 32 (0) 2 546 90 67
Jasmin.kloetzing@eesc.europa.eu

Margarida Reis
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniassistent + 32 (0) 2 546 90 36
Margarida.reis@eesc.europa.eu

Kui soovite olla edaspidi kursis kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma tegevusega, klõpsake siin.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
23.01.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile Eesti eri piirkondade omanäolist toidukultuuri ning seeläbi edendada kohalikku ettevõtlust, koostööd ning sise- ja välisturismi. Kandideerimine on avatud kuni 29. veebruarini. 2024. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus.

„Toidupiirkonna konkurss on hea võimalus arendada oma kodukandi toidukultuuri, ettevõtlust ja köitvust turismisihtkohana, sidudes maitseelamused kohalike traditsioonide ja kultuurisündmustega. Soovime väärtustada Eesti toidupärandit ning ühtlasi innustada uute  toidu ja turismiga seotud toodete ja teenuste loomist,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepaneku toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2024. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kandideerimiseks tuleb esitada maitsete aasta kontseptsioon ja ürituste kava. Konkursile laekunud ettepanekute hindamisel võetakse arvesse toidukultuuri piirkondlikku eripära, kohaliku kogukonna kaasatust, esitaja ja meeskonna varasemaid kogemusi, ürituste kava mitmekülgsust ning spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks loodud üritusi.

„Juba üheksa aasta pikkune tava valida aasta toidupiirkonda on näidanud, et projekt on tõeline koostöö- ja innovatsioonikiirendi piirkonna toidutootjatele ja -pakkujatele. Toidupiirkonna aastast on välja kasvanud mitmeid toredaid algatusi, nagu Peipsi toidu tänav, ürituste sari „Vananaiste suvi Hiiumaal“ ning avatud triiphoonete ja aedade päev Põhja-Eestis,“ rääkis toidupiirkonna projekti eestvedaja Kerli Nõges.

Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Varem on toidupiirkonna tiitlit kandnud Mulgimaa, Järvamaa, Põhja-Eesti, Haapsalu ja Läänemaa, Vana-Võromaa, Pärnumaa, Peipsimaa ja Hiiumaa.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja eelmiste tiitlikandjate kohta on Eesti toidu veebilehel.

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Maaelu Teadmuskeskus
23.01.2024

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus ootab avaldusi põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajate nimekirjaga liitumiseks. Oluliselt laieneb nõustajate ring.

Nimekirja kuuluvad nõustajad saavad osutada nõustamisteenust ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavast rahastatava nõuandetoetuse abil.

“Vastse regulatsiooniga laieneb nõustajate ring ning lisaks kutsetunnistusega konsulentidele tekib toetatava nõuandeteenuse osutamise võimalus muuhulgas teaduritele, õppejõududele ja teistele valdkondlike ekspertidele,” selgitas METKi koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja Leho Verk.

Eesti põllumajanduse areng toob kaasa vältimatu vajaduse rakendada teadusuuringute tulemusi, pöörata senisest rohkem tähelepanu keskkonnahoiule ja säilitada inimväärne elukeskkond. Eelnevat arvestades on põllumajandusettevõtjatel peagi võimalus saada nõu senisest mitmekesisema taustaga asjatundjatelt.

“Iseendastmõistetavalt on nimekirjaga liituma oodatud kõik kutsetunnistusega konsulendid, kes ka seni on ettevõtetele head nõu andnud,” rõhutas Verk.

Millal väärt nõuannete andmiseks ja saamiseks läheb? Esimesed nõustajad kantakse nimekirja veebruari alguses, nimekiri saab olema avalik nii METKi veebis kui PRIA lehel.

Põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustamine korraldati ümber ja seda tegevust koordineerib alates 2024. aasta algusest METK. Maaelu Teadmuskeskuse koolitus- ja nõuandeteenistus alustas tegevust 1. jaanuarist 2024. Seni (2015-2023) pakkus põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Täpsemalt loe METKi kodulehelt: https://metk.agri.ee/vorgustikud-innovatsioon-koolitustegevused/koolitus-ja-nouandeteenistus/info-noustajale

Lisainfo:
Leho Verk
koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja
502 9571
leho.verk@metk.agri.ee

Regionaalminister Madis Kallas arutas loomakaitsjate ja munatootjatega kanade heaolu üle

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
18.01.2024

 

Regionaalminister Madis Kallas arutas loomakaitsjate ja munatootjatega kanade heaolu üle 

Ühiskonnas on tekkinud selge ootus minna puurimispidamiselt üle teistsugustele pidamisviisidele, nõustusid nii tootjad kui ka loomakaitsjad ühisel kohtumisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Samal ajal peab uutele lahendustele üleminekul säilitama Eesti põllumajandustootjate elujõulisuse ja seeläbi riigi toidujulgeoleku.

Regionaalminister Madis Kallas on nii Eesti munatootjate kui ka loomakaitseorganisatsiooniga Nähtamatud Loomad varem eraldi kohtunud ning nüüd räägiti kõikide asjaosalistega koos läbi ka edasised sammud. „Nii tootjad kui ka loomakaitseorganisatsioonid saavad aru, et ühiskonna ootus on liikuda praeguselt täiustatud puuride kasutuselt alternatiivsetele pidamisviisidele. Küsimus on selles, kuidas korraldada üleminek läbimõeldult ja mõistliku tempoga. Leppisime ühiselt kokku, et tootjad, kes on kõige paremini turu ja oma võimekustega kursis, pakuvad selleks välja sobiva lahenduse. Ministeerium uurib samal ajal teiste riikide seniseid tavasid ja kogemusi ning seejärel saame koos nendele ettepanekutele jälle peale vaadata,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Munatootjad on eelkõige mures kohaliku toidutoomise tuleviku pärast, kuna ostuotsusel on määrav enamjaolt siiski hind. „Kahjuks ei ole Eestis kohaliku toidu eelistamine samal tasemel kui näiteksPõhjamaades. Ministeerium kindlasti vaatab oma senistele tegevustele kriitiliselt otsa, et veelgi enam toetada kohalikke toidutootjaid. Kohaliku toidu eelistamine tagab meie inimestele töökohad ja toidujulgeoleku, ent on ka keskkonnahoidlikum – mida vähem maad toitu peab vedama, seda parem,“ lisas minister Kallas.

Osapooltega koostöös jätkub lahenduste otsimine lähinädalatel, kui on parem ülevaade sektori võimalustest ja plaanidest ning teiste riikide tavadest.

PRIA kinnitas detsembrikuise erakorralise toetuse ühikumäärad – toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril

Pressiteade
17. jaanuar 2024
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA kinnitas detsembrikuise erakorralise toetuse ühikumäärad – toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril

Täna, 17. jaanuaril kinnitas PRIA detsembrikuise põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse ühikumäärad. Toetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024.

Erakorralise toetuse ühikumäärad on järgnevad:

  • piimalehm – 20,55 eurot looma kohta;
  • utt, emakits või vähemalt kümne kuu vanune utt-tall või emane kitsetall – 10,68 eurot looma kohta;
  • ammlehm või vähemalt kaheksa kuu vanune lihatõugu lehmmullikas – 63,25 eurot looma kohta;
  • õuna – ja sõstrakasvatus – 107,33 eurot hektari kohta.

Erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 6.-13. detsembril 2023. Toetuse ühikumäärad otsustati põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahaliste vahendite jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide taotletud nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu.

Taotlusvooru eelarve on 3,4 miljonit eurot.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab taotleja andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutavate sihtfondide laenude taotlemine läheb üle e-PRIA keskkonda  

PRESSITEADE
02.01.2023
Maaelu Edendamise Sihtasutus

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse pakutavate sihtfondide laenude taotlemine läheb üle e-PRIA keskkonda  

Alates 8. jaanuarist saavad uue laenutaotluse e-PRIA keskkonnas esitada need kliendid, kes soovivad Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu laenu taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK),  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) või Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rahastamisvahendist. E-kirja teel ja paberkandjal taotlusi alates 8. jaanuarist enam vastu ei võeta. Teiste meetmete taotluste esitamist muudatus ei mõjuta, nendega jätkatakse endisel viisil.

“Paljud ettevõtjad taotlevad PRIA-st investeerimistoetust ja samale investeerimisprojektile MES-ist omaosaluseks MAK laenu. Kui mõlemat taotlust saab teha ühes keskkonnas, siis muudab see taotlejale protsessi arusaadavamaks. Lisaks saavad toetuse taotlejad ka kiiremini infot MAK laenu taotlemise võimaluse kohta, mis peaks soodustama rahade kasutamise aktiivsust. MES-i jaoks paraneb andmevahetus PRIA-ga ja hõlbustab taotluste menetlemist. Kokkuvõttes on nii toetuse kui laenu andmise eesmärk soodustada maaettevõtlust ja luua uusi töökohti. Tehes info paremini leitavaks, aitame seda eesmärki tempokamalt teostada,”  ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Rahastamisvahenditest laenude taotlemiseks tuleb minna aadressile www.mes.ee/laenud/taotlusvormid ning valida Taotluse esitamine > Laen rahastamisvahendist > Esita taotlus läbi e-PRIA

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Lisainfo e-PRIAs taotluste esitamise kohta:
Jane Lumiste
mes@mes.ee
tel +372 648 4116

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.12.2023

 

Kümnes üle-eestiline avatud talude päev toimub 20.–21. juuli 2024

Populaarsel kogupereüritusel ootavad külla sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti. Tutvustatakse toidutootmist ja maaelu, aga pakutakse ka süüa ning põnevaid tegevusi kogu perele.

Oodatud suvesündmusel osales tänavu rekordiliselt 357 talu ning taludesse tehti rekordarv külastusi – üle 280 000. „Üks asi on rääkida, et toidutootmine ja sellesse panustavad töökad eestimaalased on olulised, hoopis teine asi aga on näha oma silmaga seda töökust ja ka töö hulka, mis maal elades on argipäev. Loodame, et ka uuel aastal ootavad sajad talud ja maaettevõtted üle Eesti inimesi külla, et neile oma tegemisi ja toodangut näidata,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Viimati oli üritusel nii vanu osalejaid kui ka palju uusi. „Kõik korrad ehk üheksa korda on osalenud 21 talu, kaheksa korda 38 talu, üle poole kordadest on osalenud 187 talu (ehk 22%). Esimest korda osales tänavu 76 talu. Ootame ka tuleval aastal osalema nii vanu tuttavaid kui ka uusi hakkajaid,“ ütles Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päeva korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Teadmuskeskusega. Teabe talude registreerimisest ja muu täpsema info avaldame 2024. aasta alguses.

Koduleht: https://www.avatudtalud.ee/

METKi teadlased: revolutsioon taimede sordiaretuses uute aretustehnikate abil

METKi teadlased: revolutsioon taimede sordiaretuses uute aretustehnikate abil

Maaelu Teadmuskeskus
21.12.2023

 

Teadusvaldkonna juhtiv kirjastus Springer Cham avaldas äsja uue raamatu “A Roadmap for Plant Genome Editing“, mis annab põhjaliku ülevaate uute aretustehnikate kasutamisest põllu- ja metsamajanduses. Väljaande autorite seas on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

METKi teadlaste poolt kirjutatud peatükk süveneb odra sordiaretuse keerulisse maailma ja toob esile uute aretustehnikate revolutsioonilise rolli odra haiguskindluse, saagikuse ja stabiilsuse suurendamisel.

METKi taimebioloogia osakonna vanemteadur Liina Jakobsoni sõnul on uutel aretustehnikatel tulevikuvaates oluline roll. “CRISPR-Cas kasutuselevõtt on avanud odra aretuses enneolematuid võimalusi,” lausus Jakobson. Ta lisas, et uute aretustehnikate eeliseks on see, et sama lõpptulemus saavutatakse rutem.

“CRISPR-Cas-tehnoloogia on läbimurre tänu oma täpsusele ja kiirusele sihipäraste mutatsioonide tekitamisel, et lülitada välja geenid, mis avaldavad negatiivset mõju saagi kvaliteedile või suurendavad vastuvõtlikkust patogeenidele,” selgitas peatüki kaasautor vanemteadur Ljudmilla Timofejeva.

METKis uurib taimebiotehnoloogia osakond Jakobsoni eestvedamisel põhjalikult uute aretustehnikate rakendusvõimalusi odra sordiaretuses peamiste probleemide lahendamisel, nagu haiguskindlus, umbrohtude allasurumisvõime ja saagikus. Jakobson rõhutab uute aretustehnikate potentsiaali mitmete tunnuste samaaegseks parandamiseks, mis kiirendab aretusprotsessi ja annab tulevikus paremaid sorte.

“Uued aretustehnikad aitavad suurendada toidusüsteemide jätkusuutlikkust ja vastupidavust ning toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Talust Taldrikule strateegia eesmärke,” lisas Jakobson. Raamatu esitlusel sõnas peatoimetaja professor Agnès Ricroch: “See raamat on väärtuslik laiale publikule, sealhulgas neile, kes soovivad omandada laiemaid teadmisi genoomi redigeerimisest, samuti neile, kes soovivad teadusest sügavamat arusaamist.”

Taust: Teaduskirjastus Springer Cham raamat “A Roadmap for Plant Genome Editing” annab põhjaliku ülevaate genoomi redigeerimise tehnoloogiate ehk uute aretustehnikate kasutamisest erinevate põllumajandus-, aia- ja metsakultuuride saagikuse, kvaliteedi või vastupidavuse parandamiseks. Raamatu on koostanud 77 autorit 21 riigist ning ühe peatüki autoriteks on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

Link raamatule https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-46150-7_10