Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kohtus veebi vahendusel nii kohalike omavalituste kui ka kaubanduskeskuste esindajatega arutamaks koostöövõimalusi. Seda selleks, et tagada ohutu toit nii laatadel ning väliüritustel kui ka kaubanduskeskuste koridorides või nende ees olevatel rendipindadel

„Avalike ürituste hooaeg, nagu näiteks erinevad laadad, pole enam kaugel. Oluline on, et kõik, kes üritustel või kaubanduskeskuste ajutistel pindadel toitu pakuvad, teeksid seda nõuetekohaselt. Siin on aga väga oluline roll kohalikel omavalitustel ja kaubanduskeskustel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Keidi Leppik koostöö olulisust.

„Kuna kohalikud omavalitused ja kaubanduskeskused väljastavad vastavalt lube või rendipinda, on neil kaasvastutus tagamaks, et nende territooriumil pakutakse inimestele ohutut toitu. Oluline on, et toidu müüja täidab kõiki talle pandud nõudeid. Selleks, et tarbijate õigused oleksid kaitstud, on keskne roll kõigi poolte koostööl, et tagada ürituse ohutus, sh toiduohutus,“ selgitas Leppik.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab avalikel üritustel ja kaubanduskeskuste ajutistel pindadel toidumüüjate kontrollimist. „Peamiselt keskendutakse toidukäitleja teavitamiskohustusele, toidu jälgitavusele ja temperatuurinõuete täitmisele,“ kirjeldas Leppik.

PTA kontrollib igal aastal üritustel, tänavatel ja maanteede ääres toidumüüjaid. Toidukäitlejad peavad enne tegevuse alustamist teavitama PTA-d enda tegevusest. Igal toidukäitlejal tuleb koostada enesekontrolliplaan, toitu tuleb säilitada ettenähtud temperatuuridel, toit peab olema jälgitav ning tooted nõuetekohaselt märgistatud.

Eelmisel aastal kontrolliti kokku 228 käitlejat, millest enim kontrolle tehti avalikel üritustel (171). Kontrollide tulemusel tuvastati, et 14% käitlejatest polnud oma tegevusest ametit teavitanud. Kõige rohkem oli probleeme toiduteabe esitamisega, enesekontrolliplaaniga, mis oli puudu või puudulik ja jälgitavuse olemasoluga.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2022

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.03.2022

Maaeluminister allkirjastas määruse „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmise eelnõu, millega laiendatakse toetuse taotlejate sihtgruppi.

Kui seni sai toetust taotleda üksnes põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kelle müügitulu oli vahemikus 4000–14 000 eurot, siis edaspidi määratletakse väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse sihtrühm esmalt põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse alusel. Alates sellest aastast saavad toetust taotleda ka need põllumajandustootjad, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–50 000 eurot. Seega võetakse arvesse eelnenud majandusaastal majapidamises kasutuses olnud põllumajandusmaad kasvatatavate kultuuride kaupa ja põllumajandusloomade arvu, mille põhjal arvutatakse ettevõtte majanduslik suurus.

„Müügitulu nõude asendamine põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõudega võimaldab edaspidi toetust taotleda ka sellistel väikestel põllumajandustootjatel, kelle müügitulu on vähenenud viimastel aastatel aset leidnud sündmuste, nagu näiteks koroonaviiruse leviku tõttu,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Muudetud määruses võetakse senisest enam arvesse seda, et müügitulu mõjutavad sageli paljud põllumajandustootja tegevusest sõltumatud asjaolud ja tegurid. Majanduslikult keeruline olukord avaldab suurt mõju eelkõige väikestele põllumajandustootjatele, mistõttu on senisest olulisem soodustada ka neil investeeringute tegemist,“ selgitas maaeluminister.

Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 eurot ühe taotleja kohta. Tänavune taotlusvoor toimub aprillikuus. Täpsem teave toetuse tingimuste kohta avaldatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) annab teada, et algamas on maaparandushoiukavade avalik väljapanek, mis toimub ajavahemikus 11.03.-11.06.2022.

Selle aja vältel on kõigil võimalus dokumentidega tutvuda PTA veebilehel (https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/hooldamine) ning esitada oma ettepanekud e-posti aadressil Karoline.Zilmer@pta.agri.ee. Esitatud ettepanekutele, parandustele ja täiendustele vastab PTA hiljemalt 10. augustiks. PTA teeb maaparandushoiukava avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste põhjal maaparandushoiukavas vajalikud parandused ja täiendused.

Avalikud arutelud toimuvad virtuaalselt MS Teamsi vahendusel koos veemajanduskavade, üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ja merestrateegia avaliku väljapaneku aruteludega:

14.03.2022 kell 12.30-16.45 Üleujutused, veemajanduse juhtimise parendusvõimalused, veevõtt ja heitvesi, jääkreostus

17.03.2022 kell 13.00-16.20 Paisutamine

18.03.2022 kell 11.00-16.10 Merekeskkond

21.03.2022 kell 11.00-16.25 Põllumajandus/Maaparandus

Täpsemad andmed avalikest aruteludest (päevakavad, korralduslik teave, registreerimine MS Teamsi keskkonda) leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou. Juhime tähelepanu, et arutelule tuleb registreeruda hiljemalt 2 päeva enne koosoleku algust.

Maaparandushoiukava on planeerimisdokument, mis on koostatud maaparandussüsteemide hoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ning mille abil planeeritakse hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel. Lisaks annab maaparandushoiukava ülevaate maaparandussüsteemide seisukorrast ning soovitused maaomanikule hoiutööde tegemiseks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2022

Neljapäeval, 10. märtsil algab talude registreerimine juba kaheksandat aastat järjest toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Suviseks tippsündmuseks kujunenud avatud talude päev leiab tänavu aset 23. ja 24. juulil.

 „Praegu on raske mõelda muule kui sellele, kuidas lõpetada sõda Ukrainas ja toetada hätta sattunud inimesi. Samas on oluline, et me selles muutunud maailmas ei jääks käed rüpes istuma ja ootama lahendusi, vaid tegutseksime ise aktiivselt eri valdkondades edasi endale ja teistele võimalusi luues. Avatud talude päev viib kokku toidutootjad ja –tarbijad ning tutvustab maapiirkondades avanevaid tegutsemisvõimalusi. See on oluline suvesündmus, mis tänavu uutes oludes ilmselt suunab paljud külastajad mõtlema sellele, kui oluline on kohalik toit ja mida tuleb teha, et seda jätkuks,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Seetõttu kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid avatud talude päeval osalema. See on võimalus, kus pakkuda kohalikku toitu, kaupa ja teenuseid ilma vahendajateta otse külastajatele. Võimalus näidata ja selgitada huvilistele, milline on toidu teekond põllult taldrikule. Võimalus suunata nii mõnigi külastaja isikliku peenramaa rajamisele mõtlema,“ ütles Urmas Kruuse.

„Registreerimisel sel aastal muudatusi ei ole, sest veebiplatvorm, kus talude registreerimine toimub, on sama nagu eelmistel aastatel. Juhul, kui talu pärast registreerimist paari päeva jooksul ühtegi e-kirja ega automaatvastust ei saa, siis suure tõenäosusega registreerimine ebaõnnestus ning peaksite seda tegema uuesti või siis pöörduma maaeluvõrgustiku poole. Sellega väldime olukorda, kus talud suvel avastavad, et neid polegi avatud talude nimekirjas,“ selgitas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur

Reve Lamburi sõnul kestab talude registreerimine küll aprilli lõpuni, kuid päeva tegevusprogrammi saab talu lisada ka hiljem. „Oluline, et see oleks olemas ajaks, kui algab avatud talude teavituskampaania ning külastajad hakkavad planeerima oma talukülastusi ja liikumisteed,“ lisas ta.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatusttalu ilmumiseks avalikule veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

Infopäev avatud talude päeval osalevatele taludele toimub tänavu 30. märtsil Jänedal. Infopäeva on võimalik jälgida ka veebiülekandena.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka LEADER-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.03.2022

1. märtsil avas Põllumajandus- ja Toiduamet uksed värskelt renoveeritud Teaduse 2 majas Sakus. Senised asukohad asenduspindadel Teaduse 6a Sakus ning Roosikrantsi 12/2 Tallinnas on suletud. Alates 7. märtsist ootame kõiki külalisi Sakus juba uuel aadressil.

Ameti Saku peakontoris asuvad maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, mahepõllumajanduse ja seemne osakond ning Põhja regiooni maaparanduse, seemne, mahepõllumajanduse, taimekaitse, tuulekaera ja väetise valdkonna järelevalveametnikud.

Palume kohtumised Saku ametnikega eelnevalt kokku leppida, kontaktid leiate ameti kodulehelt kontaktide juurest. Põllumajandus- ja Toiduamet on Sakus avatud E-R 8.00-16.30.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2022

Eile, 02. märtsi õhtul toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite erakorralisel videokohtumisel keskendusid ministrid põllumajandusturgude olukorra kujunemisele pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Ukraina abistamise võimalustele.

Maaeluminister Urmas Kruuse läks kohtumisele koos sõnumiga Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenkolt, kellega ta oli eelnevalt olnud telefoniühenduses.

„See oli emotsionaalselt väga raske vestlus, sest olukorra kirjeldused Ukrainast olid kohutavad,“ tunnistas Kruuse. „Humanitaarolukord Ukrainas on Leštšenko sõnul katastroofiline, eriti sõjapiirkondades, kus inimesi hakkab painama näljahäda. Riik vajab kiiresti toiduabi ja seda mitte vahetus sõjapiirkonnas, vaid õige pea juba terves Ukrainas,“ vahendas Kruuse päevase telefonivestluse sisu oma sõnavõtus Euroopa Liidu põllumajandusministritega kohtumisel.

Leštšenko sõnul ei pruugi sõjategevuse jätkudes sel aastal Ukrainas märkimisväärset põllumajanduslikku tegevust toimuda. „40%-le põllumajandusmaale puudub sisuliselt juba praegu juurdepääs, diiselkütus on kogu põllumajandussektorist antud riigikaitsele. Põllumajanduslik infrastruktuur on ulatuslikult kahjustatud ning põllumehed on kas territoriaalkaitse üksustes või juba ka hukkunud,“ tunnistas Roman Leštšenko oma telefonivestluses Kruusele.

„Eesti poolt oleme kaardistamas toiduabi saatmise võimalusi. Koostöös põllumajandusorganisatsioonidega selgitame välja Ukrainast tulevate sõjapõgenike vastuvõtu võimekust põllumajandus– ja toidusektoris, et pakkuda siia saabunuile nii majutust kui vajadusel ka tööd,“ sõnas Kruuse.

Arvestades aga Ukraina põllumajanduse suurt panust maailma toidutootmisse, võib  ennustada toiduga varustatuse kriisi kogu maailmas. Ukraina moodustab 11% maailma nisuturust, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi turust.

Toidutootmise kõrval on olulised ka muud sisendid. Nii näiteks tuleb 60% väetistest Eesti turule Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest, sellest omakorda üle poole otse Venemaalt. „Väetiste hinnad kasvasid meie tootjate jaoks poole võrra juba möödunud aastal. Sel aastal pole enam kõneks üksnes kõrge hind, sest isegi siis, kui põllumehed oleksid valmis 400-500% kallinenud väetist ostma, pole turul nii suures koguses väetisi enam tõenäoliselt saada,“ tõdes Kruuse.

Kõik videokohtumisel osalenud ministrid olid nõus, et praeguses kriitilises olukorras on oluline riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine. Oluline on esimeses järjekorras läbi mõelda kõikvõimalikud abipaketid Ukraina jaoks.

Pressiteade
2. märts 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Täna algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sarnaselt eelmisele aastale saab 2022. aastal taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs ning taotlusi saab esitada 2.-21. märtsini ja hilinenult kuni 18. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on loomakasvatuse otsetoetused Eestimaa loomapidajate jaoks väga olulised. Need on välja töötatud selleks, et toetada piimalehmade kasvatajaid ning hüvitada ute ja kitse kasvatajatele nende kulutusi.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2022. a. Loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2022. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2022. a kuni 30. juunini 2023. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid, aga selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.03.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet suurendab valmisolekut seoses rändlindude saabumisega Eestisse. Eelmisel nädalal leidis kinnitust, et Saaremaal surnuna leitud luik kandis lindude gripi eriti ohtliku viiruse tüüpi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on amet jälginud tähelepanelikult looduses ja lähiriikides toimuvat. „Põllumajandus- ja Toiduametit on juba teavitatud hukkunud mets- ja veelindudest. Amet tegeleb nende leidude uurimisega, et hinnata riski meie kodulindude populatsioonile ning olla valmis lisameetmete rakendamiseks. Eelmisel nädalal tuvastati selle hooaja esimene eriti ohtlik lindude gripi viiruse variant surnuna leitud luigel Saaremaal,“ kirjeldas Kalda.

„Kuna alanud on lindude tagasiränne, siis on väga oluline, et inimesed teavitaksid hukkunud veelindudest (haned, luiged), hulganisti surnud metslindudest või surnud röövlindude korjustest,“ rõhutab Kalda teavitamise olulisust. Eelmisel aastal teavitati surnuna leitud lindudest ametit ca 1000 korral, kokku uuriti neist ligikaudu 300, kellest 54 osutusid ohtliku taudi kandjateks.

Euroopa riikides on endiselt väga palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest vee- ja metslindude juhtumitest. Suurimas nakatunud farmis Poolas tuli hukata üle 40 000 linnu. Kokku on Euroopas alates eelmise aasta oktoobrist kuni tänaseni taudipuhangute tõttu hukatud 25 miljonit kodulindu.

„Kuna kevadine lindude ränne on hoogustumas, siis suureneb ka nakkuse leviku oht. Seetõttu on väga oluline, et linnupidajad teeksid kõik endast oleneva vältimaks haiguse jõudmist oma hoole all olevate kodulindudeni,“ selgitas Kalda.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Põllumajandus- ja Toiduamet jälgib pidevalt olukorra arenguid ning jagab linnupidajatele vajadusel täiendavaid juhiseid või kehtestab kodulindude populatsiooni ja sektori majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põhjendatud juhtudel ka täiendavaid piiranguid.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

• teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
• kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Rohkem infot lindude gripist leiab linnugripp.ee.