Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.02.2022

Eesti lihtsustab seoses Ukraina sõjaolukorraga ajutise menetluse korras nõudeid Ukrainast saabuvate põgenikega kaasa võetud lemmikloomadele.

Euroopa Komisjon on pöördunud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poole palvega lihtsustada Ukrainast EL-i sisenevate reisijatega kaasas olevate lemmikloomade liikumise nõudeid.

Nõuded leevenevad eelkõige koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, kes ei vasta ühele või mitmele allpool loetletud veterinaarnõudele, kuid seda tingimusel, et lemmikloomaomanik teavitab kaasa võetud lemmikloomast nii Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kui Maksu- ja Tolliametit.

Veterinaarnõuded on järgmised:

1. Koer, kass või valgetuhkur on märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011;
2. Koeral, kassil või valgetuhkrul on kehtiv marutaudivastane vaktsineerimistõend;
3. Koer, kass või valgetuhkur on läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi tunnustatud laboratooriumis, mille tulemused on rahuldavad (0,5 IU/ML või rohkem) ning vereproovi võtmise kuupäevast on möödunud 3 kuud või rohkem;
4. Koera, kassi või valgetuhkruga on kaasas identifitseerimisdokument (veterinaarsertifikaat või lemmikloomapass, kui loom on EL-i päritolu), kuhu on märgitud marutaudi antikehade tiitrimise tulemus, mis tehti enne EL-i territooriumilt lahkumist.

Nakkushaiguste, eelkõige marutaudiviiruse sissetoomise risk Eesti territooriumile on kõrge. Käesoleva ajutise juhise eesmärk on luua protseduur, mis aitaks vähendada nakkushaiguste sissetoomise ohtu Eesti territooriumile ning lihtsustada inimeste liikumist üle piiri.

Millal ja kuidas teavitada?

Looma liikumisest tuleb teavitada, kui loom ei vasta veterinaarnõuetele ning kui sellise looma sihtriik on Eesti või kui sellise loomaga läbitakse Eestit transiidina.

Liikumisest teavitab loomaomanik või volitatud isik, kes täidab teavitusvormi kas eelnevalt lähteriigis või kohapeal piiripunktis (vajadusel abistab vormi täitmisel/saatmisel piiriametnik) ning saadab selle meiliaadressidele pta@pta.agri.ee, darja.trohhatsova@pta.agri.ee ning elika.brosman@emta.ee.

Hea teada

Kui lemmikloom siseneb EL-i läbi teise liikmesriigi, kuid looma sihtriik on Eesti, siis teavitab vastava riigi pädev asutus Eestit ise sellisest loomast (soovitavalt teavitusvormi abil).

Lemmiklooma peetakse Eesti piiril kinni vaid juhul, kui loomal esinevad nakkushaigustele viitavad kliinilised sümptomid või kui looma tervis on ohus.

Juhul, kui nõuetele mittevastava lemmiklooma sihtriik on Eesti, jääb loom PTA järelevalve alla. PTA määrab vajadusel nii looma isolatsiooni tingimused kui selleks ette nähtud aja.

Muude lemmikloomadega, nagu selgrootud, troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed, roomajad, närilised ja koduküülikud ning mõningad linnuliigid, liikumisel PTA-d teavitama ei pea, kuna Eestis nimetatud lemmikloomadele liikumise reegleid kehtestatud pole. Üldine nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded peavad olema liikumise ajal tagatud.

Lemmikloomaga reisimine | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee)

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle 5 kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

„Teenetemärkide andmine võimaldab meil korra aastas esile tõsta ja tunnustada teenekaid maaelu edendajaid ning nende saavutusi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Maaelu ja kodumaine toidutootmine kestavad just tänu pühendunud inimeste ettevõtlikkusele. Saame nendele inimestele tänulikud olla iga päev, sest nad panustavad sellesse, et meie toidulaud oleks rikkalik ja kodumaiste saadustega kaetud.“

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid. „Tänavused tiitlivõitjad on suunanud pilgu tulevikku ja rakendanud targalt oma teadmisi, et tootmine toimiks kasumlikult ja oleks kestlik. Kindlasti ei ole see praeguste kokkuostuhindade ja tingimustega kerge ülesanne. Mõlema ettevõtte karja iseloomustavad näitajad on väga head, need olid ka komisjoni põhilised valikukriteeriumid,” sõnas sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus. 2021. aasta parim piimakarjakasvataja on Tõnu Vreimann (Kõpu PM OÜ) ja parim lihaveisekarjakasvataja Tiia Riis (Abaja Farm OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 5 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Pildid aktuselt (fotod: Raul Mee)

Teenetemärkide kavaleride teenete kirjeldused

Ürituse videosalvestis (Märt Pakats)

Teenetemärkide kavalerid

Hõbedane teenetemärk

• Agra Univer
• Aime Lokk
• Anu Greenbaum
• Eero Lass
• Elsa Peipmann
• Kadri Karp
• Kaivo Ilves
• Kristiina Digryte
• Leino Vessart
• Malle Terepson-Madisson
• Mari Jürman
• Mart Undrest
• Miralda Paivel
• Peter Nicolai Skjoldby
• Toivo Jürisson

Kuldne teenetemärk

• Ats Kägo
• Karin-Tiiu Türk
• Marju Aamisepp
• Pille Ardel
• Ute Ursula Wohlrab

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.02.2022

Selleks, et annetatud toit oleks ohtu ja tarbimisväärne ning toidujagamisega seonduvad reeglid selged, uuendas amet juhendit “Toiduohutus annetamisel“. Juhend on suunatud kõigile, kes tegelevad toidu annetamise ja ümberjagamisega.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Triinu Allika sõnul on annetamisega tegelevad organisatsioonid oodanud uuenenud juhendit pikisilmi. „Ühe olulise muudatusena on lubatud müügipakendisse pakendamata  toidu ümberjagamine ja annetamine, mis on annetamisega tegelevate organisatsioonide jaoks väga oluline. Teine oluline muudatus on seotud nn toidujagamiskappidega. Uue juhendiga on täpsustatud nende toidukäitleja staatus. Nüüdsest peavad toidujagamiskappide algatajad teavitama oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit, sest tegemist on toidu käitlejatega,“ selgitas Allika. Toidukäitlejaks olek tähendab konkreetset vastutust toiduohutuse tagamisel

„On oluline meeles pidada, et toidu ümberjagamine ja annetamine on protsess, mille puhul tarbimiskõlbulik toidu ülejääk, mis muidu võib minna raisku ja visatakse ära, kogutakse kokku ja jagatakse inimestele, eelkõige abivajajatele,“ kirjeldas Allika.

Toidupanga juht Piet Boerefijn kommenteeris juhendit järgnevalt: „Täiendatud juhend “Toiduohutus annetamisel“ annab selged juhised, milliseid reegleid peab järgima toitu päästes. Usume, et uue juhendi kasutusele võtmine suurendab ka toitlustusfirmade poolt tehtavaid annetusi kuna esimest korda on selgelt kirjas millist toitu tohib annetada. Uusi juhiseid järgides on toidupankadel oma tööd hea korraldada“.

Ümber jagada võib toitu, mille:

• „parim enne“ tähtpäev on möödunud;
• „kõlblik kuni“ tähtpäev EI OLE möödunud, v.a juhul kui toode on külmutatud „kõlblik kuni“ tähtpäeval;
• mille pakend ja/või märgistus on kannatada saanud, kuid toidu ohutus on tagatud sh kohustuslik toidualane teave on esitatud (nt muljutud pakendis toit).

Uuendanud juhend “Toiduohutus annetamisel“ on kõigile kättesaadav ka ameti kodulehel.

Toidu ümberjagamise ja annetamise puhul tuleb meeles pidada, et toit mida ümber jagatakse peab olema tarbimiskõlbulik ja ohutus.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
23.veebruar, Viljandi

Täna, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2021. aasta parima piimakarja- ja lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2021 on Tõnu Vreimann Kõpu PM OÜst. Viljandimaal asuvas piimakarjas on lehmi 630. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2021. aastal oli 12332 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 940 kg.

„Tõnu Vreimann majandab väga targalt ning 2021. aastal valminud kaasaegne vasika- ja noorkarjalaut vaid kinnitab seda, et ettevõte on jätkusuutlik ning innovaatiline,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus. Lisaks piimatootmisele jagub mehe energiat ka erinevate organisatsioonide tegemistes kaasalöömiseks juhi ja nõukogu liikmena.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2021 on Tiia Riis Abaja Farm OÜst. Järvamaa ettevõtte loomakasvatusjuhi karjas on ca 220 lihaveist, kellest ammlehmi 104. Ettevõte tegeleb aberdiin-anguse tõugu loomade aretamise ja kasvatamisega. Paaril eelneval aastal on kõik loomad müüdud tõuloomadeks ja eksporditud 14 riiki.

„Abaja Farm tegeleb põhiliselt teraviljakasvatusega ja loomakasvatus on lisategevus, mis on aastatega kasvanud. Just tänu Tiia Riisi tublile tööle on farmi näitajad nii head, et väärib tunnustust,“ sõnas MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Lihaveisekasvatus ja piimatootmine on kahjuks sektorid Eestis, kus viimasel ajal on seoses tulu puudumisega taas kuulda sõnumeid karjade vähendamisest ja lõpetamisest. Seda enam väärivad mõlemad ettevõtted tunnustust, sest nende pilgud on suunatud tulevikku ja nad tegelevad lahenduste otsimistega, et tootmine ka rahaliselt toimiks.

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 22. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 16. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2022

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli olulise punktina arutelu all määruse eelnõu, mis puudutab metsade raadamise ja degradeerumisega seotud toodete pakkumist Euroopa Liidu turul.

Eelnõu piiraks selliste toodete ja kaubagruppide sisenemist Euroopa Liidu turule, mis on toodetud või kasvatatud raadatud maadelt. Raadamine on metsade raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsade majandamine.

„Kuigi eesmärk on üllas, tekitas metsade raadamise eelnõu ministrite nõukogus elavat mõttevahetust, sest selle rakendamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist. Siin on veel sügavat analüüsi vajavaid kohti, kuhu tuleb kaasata ekspertiisi ja erinevaid osapooli,“ ütles nõukogu töös osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. Soov piirata oluliste kaubagruppide müüki Euroopa turul, mõjutab oluliselt nii Euroopa Liidu ettevõtteid ja pädevaid asutusi kui ka kogu kaubavahetust.

„Omaette küsimuseks on, kuivõrd suudame me töös oleva määrusega peatada metsade raadamise kolmandates riikides, eriti nende saaduste puhul, mille järele nõudlus maailmaturul kasvab,“ märkis Kruuse.

Ministrid jõudsid arusaamisele, et teema edasise arengu osas on vaja leida tasakaal eesmärkide ja nende rakendatavuse osas.

Maaeluminister Kruuse rõhutas arutelul omalt poolt, et metsarikastes riikides nagu Eesti, peab jääma võimalus taastada poollooduslikke kooslusi ja muid avatuid kaitsealuseid maastikke. Samuti on oluline jälgida, et halduskoormus ja kulud, seda eriti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ei kasvaks üle pea.

Maaeluminister Urmas Kruuse osales esmaspäeval, 21. veebruaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidususe kõrval oli arutelu all ka metsade raadamisega seotud teema. Lisaks oli ministril kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega.

Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruusel oli täna kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega, kellega toimus elav arutelu Euroopa mullastrateegia, taimekaitse ja ühise kalanduspoliitika teemadel.

Kohtumise peateemadena kerkisid esile mullatervise olulisus ja Eesti oludega arvestamise vajalikkus.

Euroopa Liidu mullastrateegia näeb ette parandada 2050. aastaks mullaökosüsteeme, suurendades muldade vastupidavusvõimet.

Kruuse kinnitas kohtumisel, et muld ja mullatervisest hoolimine on meie jaoks väga oluline. „Eestil on juba praegu head mullaandmed, mis aitavad maad teadlikumalt kasutada. Meil on väga hea riiklikult koordineeritud mullaproovide süsteem, mida oleme valmis tutvustama ka teistele liikmesriikidele,“ rääkis minister Kruuse.

Muld on oluline ressurss, mida tuleb hoida, seega toetab Eesti kindlasti Euroopa mullaproovide algatust “Testi oma mulda tasuta“, mis aitab tõsta maakasutajate teadlikkust.

Murekohana tõi maaeluminister Urmas Kruuse välja vajaduse säilitada põllumajandusmaa toidutootmiseks olulise ressursina. „Looduse hea seisundi hoidmine ja taastamine on tähtis, aga küsimus on selles, kuidas. Eesti kui metsarikka riigi territooriumist 50% on kaetud metsaga, põllumajandusmaaga vaid 20%. Seega on meie jaoks oluline, et põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatav maa selleks ka jääks ning et säiliks ka avatud maastik, poollooduslikud kooslused ja niidud koos neist tulenevate avalike hüvedega,“ selgitas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et Euroopa Komisjonil tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel võimalikult palju liikmesriikide eripäradega. Näiteks turvasmuldade kaitsmise meetmete puhul peab liikmesriikidele jääma võimalus ise otsustada, kus ja kuidas neid rakendada. Elurikkuse strateegias nimetatud 10% maastikuelementide hulka tuleks arvata ka poollooduslikud kooslused ja veekaitsevööndid. Sama vajadus kerkib teravalt esile taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise nõuete kehtestamisel, kus Eesti võiks juba praegu olla heaks eeskujuks enamikule liikmesriikidest.

Kahepoolse kohtumise käigus esitas Urmas Kruuse Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinikule Virginijus Sinkevičiusele küllakutse Eestisse.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Brüsselis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peateemana on arutelu all Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus.

Minister Kruuse sõnul seab kliimaeesmärkide täitmise kohustus riikide ette tõsiseid väljakutseid, mis nõuab targalt tegutsemist ning vajadust kaasata kliimaeesmärkide täitmisesse ka kolmandaid riike, et meie ettevõtete konkurentsivõime ei kannataks.

„Rohepööre peab toimuma globaalselt. Ühelt poolt peavad Euroopa Liidu keskkonnaeesmärgid ja standardid laienema rahvusvahelisse kaubanduspoliitikasse,  teisalt peame samal ajal seisma ka Euroopa Liidu sisese konkurentsivõime säilimise eest, “ sõnas Kruuse. „Võtame või eelnõu, mis praegusel kujul näeb ette Euroopa Liidus taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist 50% võrra. Eestil on keeruline sellega kaasa minna, sest meie tase on juba täna mitu korda väiksem kui paljudes teistes liidu riikides,“ lisas minister.

Eesti läheb eelolevale kohtumisele seisukohaga, mis nõuab keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel liikmesriikide eripäradega arvestamist.

„Igal juhul ei tohi kõrgemate kliimaambitsioonide seadmine ohustada kohapealset tootmist,“ toonitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel on lisaks nimetatud teemadele arutelu all ka metsade raadamise määruse eelnõu. Lisaks on päevakavas ülevaade liidu turuolukorrast ning fütosanitaarküsimustest.

Päevakavva on planeeritud ka kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega, et vahetada mõtteid mullastrateegia, taimekaitse ja ühise kalanduspoliitika teemal.

Maaeluminister Urmas Kruuset saadavad kohtumisel ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand. Lisainfot eeloleva kohtumise kohta leiad Euroopa Liidu Nõukogu kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna Expo 2020 raames Austraalia peakonsuli Ian Hallidayga, kes andis ülevaate Austraalia tegevustest Pärsia lahe piirkonna turule sisenemisel.

Peakonsul rõhutas, et igale riigile tuleb läheneda eraldi ning ekspordi edendamisel on edu eelduseks järjepidevus. Mõne riigi puhul on oluline nimetada sinna ekspordinõunik. Lisaks tasub omada kohapealset partnerit, kes on kursis kohalike olude ja reeglitega.

Peakonsul kinnitas, et Araabia Ühendemiraadid on värav Pärsia lahe piirkonda sisenemiseks. Kruuse ja Halliday leidsid, et pandeemia on toonud kogu maailmas teravalt päevakorda toiduga kindlustatuse teema.

Teine kohtumine oli Urmas Kruusel täna Araabia Ühendemiraatide väliskaubandusministri Thani Al Zeyoudiga, kes avaldas tänu Eesti riigile Expo 2020 võimaluste aktiivse kasutamise eest. Eesti on toonud messi raames Araabia Ühendemiraatidesse äridelegatsioone väga erinevatest sektoritest. Maaeluministrit saatis põllumajanduse ja toidutootjate esindajatest koosnev äridelegatsioon.

Ühendemiraatide väliskaubandusminister oli avatud erinevatele koostöövõimalustele, eriti huvitas teda tervet tarneahelat hõlmav andmetöötlus.

Kohtumisel markeeriti ära ka Araabia Ühendemiraatide ja Eesti ärinõukogu käivitamise tähtsus koostöö tõhustamiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.02.2022

Teisipäeval, 22.02 kell 14.30-16.30 toimub infotund linnupidajatele. Amet annab linnupidajatele ülevaate lindude gripi hetkeolukorrast, selle ennetamisest ja tegevusjuhistest, kui linnud haigestuvad grippi.

Viimastel aastatel on linnupidajate arv suurenenud, eriti just nn hobipidajate osas. Infotunnil on plaanis tutvustada lindude gripi alast olukorda, haiguse ennetamist ja bioturvalisuse meetmeid. Lisaks, kuidas ära tunda lindude grippi ning mida teha, kui tekib haiguse kahtlus.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli eelmine lindude gripi hooaeg väga raske ning ka sellel aastal vaibumise märke ei paista. „Euroopas tuvastatakse jätkuvalt nii kodulindudel kui ka metslindudel lindude grippi. Kuna peagi on taas algamas metslindude ränne, siis lindude gripi oht meie piirkonnas võib suureneda ja kõik linnupidajad peavad selleks valmis olema,“ selgitas Jaarma infotunni olulisust.

Kuna kõik linnupidajad peavad registreerima oma lindude pidamise koha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) loomade registris, siis on infotunnile kaasatud ka PRIA esindajad, kes omalt poolt annavad ülevaate andmete esitamise korrast põllumajandusloomade registrile ja tutvustavad nende esitamist e-PRIAs.

Täna on haigus levinud meie kohalike metslindude seas ja oht kodulindudele on suur. Sellel nädalal tuvastati Eestis taas surnuna leitud luigel lindude gripp Saaremaal. „Seega peavad kodulindude pidajad olema jätkuvalt hoolsad, vältimaks haiguse levikut lindlasse,“ selgitas Jaarma.

Infotunni kohta leiab täpsemalt lugeda siit.