Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2022

 

Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus

PRESSITEADE
24. jaanuar 2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis 21.01.2022 maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel osalesid põllumajandussektori esindusorganisatsioonide esindajad kolmapäeval kohtumisel, kus arutati suurenenud energiakuludega seotud teemasid põllumajanduses, kalanduses ja toidutootmises.

„Kohtumise ajendiks olid sektori esindajate hiljutised pöördumised seoses hüppeliselt kasvanud energiakuludega, mis juba mõjutavad ettevõtjate praegust tegevust ning tekitavad ka ebakindlust tuleviku suhtes,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev; see sõltub sektori ja tootmise spetsiifikast, ettevõtte tasandil ka sõlmitud lepingutest. Seetõttu soovisime saada sellest esmalt täpsema ülevaate, mis võimaldaks otsida võimaluste piires lahendusi olukorra leevendamiseks.“

Sektori esindajad rõhutasid arutelul, et oluline on ettevõtjate konkurentsivõime säilitamine nii sise- kui ka välisturul ning samuti kindluse püsimine edasise suhtes. Kallinenud energiahindade valguses peeti samuti oluliseks taastuvenergia tootmise soodustamist ja elektrihinna tõusu maandamise instrumentide vajalikkust.

„Mõistan igati sektori esindajate muresid, kuivõrd sektor hakkab alles taastuma koroonakriisi mõjudest ning lisaks on kallinenud ka väga paljude muude sisendite hinnad. Kindlasti saab täna saadud infot kasutada diskussioonides valitsuskabineti laua taga. Pean oluliseks, et põllumajanduse, kalanduse ja toidu tootmisega seonduvatel ettevõtted saaks juurdepääsu täiendavatele leevendusmeetmetele, kui need tulevad,“ ütles minister.

Samas lisas ta, et lühiajaliste lahenduste kõrval tuleb tegeleda ka pikaajaliste lahendustega ning vaatame selleks üle praegused investeeringutoetused ja nende tingimused, et võimaluste piires aidata kaasa investeeringutesse energiasäästu.

Arutelul osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks saadetud uus kalandusturu korraldamise seadus loob aluse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ning riigisiseste kalamajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seadus loob õigusliku raamistiku Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakenduskava elluviimiseks Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027.

„Uus seadus aitab kaasa toetusteks eraldatava raha eesmärgipärasele kasutamisele ja projektide paindlikumale elluviimisele ning peaks vähendama kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse

EMKVFi rakenduskava kaudu suunatakse Euroopa Liidu eelarvest raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika valdkonda. Sama rakenduskava toel täidame ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava, PõKa 2030 eesmärke.

EMKVFi najal aitame kaasa sinimajanduse edendamisele Eesti kalanduses ja vesiviljeluses, toetades valdkonna majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitstes samal ajal ka merekeskkonda.

Kalanduspiirkondadel on läbi aegade olnud suur roll ranna- ja siseveeäärsete kogukondade elujõulises arengus. „Võttes arvesse Eesti pikki ranna- ja siseveekalanduse traditsioone ning seniseid kogemusi kogukondliku juhtimisega, saame EMKVFi rakenduskava abiga kohaliku arengu edendamisel rannapiirkondade tegevusrühmade rolli veelgi suurendada ja positsiooni parandada,“ tõi välja Urmas Kruuse. „Seega aitab kalanduse terviklik arendamine kaasa maapiirkondade arengule laiemalt.“

Lisaks kalanduspiirkondadele nähakse EMKVFi rakendusmehhanismis ette meetmeid ja sekkumisi, mille tulemusena avaldavad elluviidavad projektid positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju kogu kalandussektorile.

EMKVFi meetmed jagunevad kolme prioriteedi vahel; neist esimene on edendada säästvat kalapüüki ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmist, teine parandada Euroopa Liidu toiduga kindlustatust konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu ning kolmas võimaldada säästva sinise majanduse kasvu ja soodustada jõukaid rannikukogukondi.

Euroopa Liidu eelarvest on EMKVFi rakenduskava elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 41 739 026 eurot. Kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava EMKVFi rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot.

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna määrusemuudatuse, millega tõstetakse põllumajandusloomade aretustoetuse ühikumäärasid.

„Erinevate sisendite hinnad on tõusnud ning selleks, et võimaldada aretusühingutel osutada aretajatele teenuseid parimal viisil, oli vaja ühikumäärasid tõsta,” selgitas Urmas Kruuse. 

Ohustatud loomatõugude aretusprogrammi raames peavad ühingud lisaks aretustegevusele ka loomatõuge säilitama, mistõttu nende tõugude puhul tõstetakse ühikumäära veidi enam.

Samuti on kõrgem ühikumäära tõus ette nähtud veiste ja sigade aretustegevusega tegelevale ühingule. „Kriisiolukorras on vaja osutada aretajatele senisest veel paremat teenust, et säilitada põhikarja kõrge aretusväärtusega loomad ning jätkata aastakümneid kestnud kvaliteetset aretustööd,” lisas minister.

Maaeluministri sõnul on praegusel keerukal ajal sektori täiendav toetamine hädavajalik. „Eraldasime mullu kevadel põllumajandustootjatele erakorraliselt 15,8 miljonit eurot ning sügisel piima- ja sealihasektorile 5,5 miljonit eurot. Sihitud toetustega jätkame ka edaspidi.”

Täna kinnitatud määrusemuudatusega kehtestatakse ühikumäärad, mida kasutatakse aretusühingule makstava maksimaalse toetussumma arvutamiseks. Toetuse tegelik suurus sõltub reaalsetest tõendatud kuludest.

 

Eesti Taimekasvatuse Instituut
Pressiteade
17.01.2022

 

‘Aita’ on teine Eestis aretatud registreeritud talirüpsisort nii sordilehes kui sordikaitse all.

Talikultuuride aretuse üheks olulisemaks eesmärgiks on väga hea talvekindlus. Just selle näitaja alusel jäigi ‘Aita’ veel aretisena silma Lea Naritsale, kes tegeleb Eesti Taimekasvatuse Instituudis õlikultuuride aretamisega.

Kui rapsi on keeruline Eestis kasvatada maheviljeluses, siis rüps ‘Aita’ on näidanud ühtlaselt kõrget saagitaset mõlemas viljelusviisis.

Mitmel aastal on kontrollitud aretist nii tava- kui mahetingimustes. Tulemused on olnud alati  head. Lisaks ühtlasele saagitasemele iseloomustab ‘Aitat’ väga hea toorproteiinisisaldus ja madal glükosinolaatide sisaldus, eriti maheviljeluses kasvamisel. Sordil on katsetes olnud keskmine haiguskindlus.

‘Aita’ taimed valmivad kuni kaks päeva varem kui sordil ‘Legato’, sobitudes hästi koristuskonveierisse, hajutades koristusaegseid pingeid ja aitab vältida koristuskadusid. Rüps on hea eelvili talinisule, tänu varasemale koristusele saavad tootjad juba varem ette valmistada sügiskülviks.

Lea Narits on töötanud Jõgeval alates 2004. aastast. Esimene Naritsa aretatud talirüpsisort ‘Legato’ jõudis Eesti sordilehele 2015.aastal ja Soome sordilehele 2017. aastal. Lisaks talirüpsi aretamisele on ta panustanud kaunviljade arengusse. Tema osalemisel on loodud  sojauba ‘Laulema’ ja hernesort ‘Leili’. Lea pädevuses on varem sordilehte võetud kaunviljade ja õlikultuuride säilitusaretus.

Talirüpsi ‘Aita’ sordilehele jõudmine annab tootjatele uue valiku arvestades ka rohepöörde tingimusi.

Talirüpsisordi ‘Aita’ Soome sordilehele võtmise katsed kestavad.

Fotod: talirüps_1, talirüps_2, Lea Narits.

Kõneisikud:

Lea Narits
e-post: lea.narits@etki.ee
telefon: 5346 8199

Pille Ardel
Direktori
e-post: pille.ardel@etki.ee
telefon: 510 1311

Põllumajandusuuringute Keskus
Pressiteade
14.01.2022

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.

„Muldade niiskusrežiimi kaardirakendusega jätkame mullastikukaardi info n-ö tõlkimist kõigile huvilistele,“ selgitab uue kaardirakenduse eesmärki mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Niiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Seeläbi saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist ruumis.“

„Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil muldadel sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb juba liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb aga kindlasti kuivendada liigniiskuse leevendamiseks. Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende muldade kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda ning see on võimalik ainult kuivendamise toel,“ täpsustab Priit Penu muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse aluspõhimõtteid.

Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.

„Kasutussobivuse kaardikihti oleme täiendanud peamiselt rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päideroo arvelt,“ ütleb Tambet Kikas, mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja. „Nüüd on võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks.“

„PMK kaardirakendused on tänuväärne võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover.

Muldade niiskusrežiimi kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/muldade-niiskusreziimi-kaardirakendus

Muldade kasutussobivuse kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/muldade-kasutussobivus

Lisainfo:
Priit Penu, priit.penu@pmk.agri.ee
Tambet Kikas, tambet.kikas@pmk.agri.ee

Muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse ekraanikuva:

Pressiteade
13.jaanuar 2022

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 21-aastase tegutsemisaja jooksul klientidele välja maksnud 4,5 miljardit eurot toetusrahasid. 2021. aastal maksti välja rekordiline 338 063 303 eurot ameti poolt vahendatud toetusi. Seda on üle 19 miljoni euro rohkem kui eelmisel aastal. Toetust maksti 2021. aastal ligi 21 500 kliendile.

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul oli eelmisel aastal PRIA klientidele välja makstud toetussumma kogu PRIA ajaloo suurim aasta jooksul välja makstud toetuste kogusumma. „PRIA alustas tegevust aastal 2000 ja on pidevas muutumises. Algava uue programmperioodi raames oleme liikumas toetusi jagavast makseagentuurist maaelu digi- ja rohepööret toetavaid teenuseid pakkuvaks organisatsiooniks. Tahame saada Eesti põllumehele, maaettevõtjale ja teistele maaelu valdkonna esindajatele ning sellest huvitatutele heaks partneriks, kelle käest saab nii toetusi kui ka infot ja nõuannet,“ ütleb Kallas.

2021. aastal maksti toetusi põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 93 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku üle 64 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2491), järgnesid Võrumaa (2307) ja Pärnumaa (2294). Kõige suurem toetussumma kogunes aasta jooksul kokku Tartumaale, kus maksti taotlejatele välja ligi 42 miljonit eurot. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

Nii nagu 2020. aastal, avati ka 2021. aastal mitmeid COVID-19 viiruse mõjude leevendamiseks mõeldud toetusi. 2021. aastal sai taotleda järgmisi erakorralisi meetmeid:

1. Märtsis COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale
2. Oktoobris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale
3. Detsembris COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale

 

Suurima maksete mahu moodustasid otsetoetused ligi 193 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 109 miljoni euroga ja riiklikud toetused (k.a COVID-19 mõjude leevendamiseks väljatöötatud meetmed) 18,2 miljoni euroga. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi maksti üle 14,7 miljoni euro, koolikavade toetusi üle 2,8 miljoni euro.