Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.12.2021

 

Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks – seda juba neljandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks teavitatakse Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust, mille arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

2021. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 6,65%. Sellest tulenevalt peavad 2022. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kelle kasutuses on viimasel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2022. aastal tagasi rajamisele 2749 hektarit püsirohumaid.

Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2022. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning neil pole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017., 2019. kui ka 2021. aastal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2021

 

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ lisas minister.

Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO₂-heidet tekitavaid energiaallikaid, ning muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.

Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.

 

„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue ÜPP tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakavade eelnõud Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui siseriikliku kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esmase positiivse tagasiside saada.“

„Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (hetkel Eesti maaelu arengukava 2014–2020).

ÜPP strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid väljakutseid rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on erinevate valdkondade rahastamise vajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame, hoitud saaks,“ lisas minister. ÜPP strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2023-2027.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani 

Maaeluminister allkirjastas määrusemuudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

„Selleks, et toetuse saajad jõuaksid alustatud projektid ellu viia, pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on ettevõtjatel võimalik alustatud projektid edukalt lõpule viia ka olukorras, kus pandeemia on mõjutanud oluliselt nii ettevõtete kassavooge kui ka pikendanud märkimisväärselt tarneaegu uute masinate ja seadmete tellimisel,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetusesaajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.

Tähtaegade pikendamine on tingitud eelkõige vajadusest luua ettevõtjatele paremad võimalused toetatud projektid lõpule viia olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna on paljudel tootjatel raske pidada kinni toetusesaajate tellitud seadmete tarneaegadest.

Lisaks laiendati meetme sihtrühma ja lisati toetatavate tegevusvaldkondade hulka mitu sellist, mida seni ei toetatud, nagu veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused.

„Sihtrühma laiendamine avab varasemaga võrreldes oluliselt suuremale hulgale maapiirkonnas ja eelkõige teenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimaluse investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, parandada oma konkurentsivõimet ja luua maale uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles Urmas Kruuse. „Tegu on olulise muudatusega, pidades silmas, et teenindussektor on tõusnud praegu üheks suurima potentsiaaliga töökohtade pakkujaks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on maapiirkonnas tegutseval ettevõttel võimalik taotleda kuni 150 000 eurot toetust uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on leitav PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.12.2021

Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotluse piima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.

„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot . Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Pressiteade
8.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1.-7. detsembrini said piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati piimatootjate poolt 551 ja sealihatootjate poolt 50 taotlust. Kaks tootjat taotles toetust nii piima- kui ka lihatootjana.

Kõige enam taotlusi esitati Pärnumaalt (80), Lääne-Virumaalt (73) ja Viljandimaalt (55). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väljendasid juba käesoleva aasta mais maaeluministeeriumile saadetud arvamustes kartust, et väiketanklad võivad lõpetada EDK müügi ning sellest lähtuvalt võib märkimisväärselt väheneda EDK kättesaadavus tanklatest põllumajanduse ja kalandusega tegelevatele isikutele. Põllumeeste ühingute hinnangul ei ole kütuse kättesaadavuse halvenemine maapiirkondades aktsepteeritav. Samuti leiavad põllumeeste esindajad, et EDK väärkasutuse vähendamise kaudu saadud kokkuhoidu tuleks kasutada põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisisoodustuse suurendamiseks, sest Eestis maksustatakse põllumajanduskütust oluliselt kõrgemalt kui näiteks Lätis ja Leedus.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tutvustas maaeluminister Urmas Kuuse välja töötatud seaduseelnõud, mille eesmärgiks on vähendada erimärgistatud diislikütuse väärkasutust. Kuigi kütusemüüjate ja talunike esindusorganisatsioonid mõistavad igasuguse väärkasutuse tingimusteta hukka, on nad uue eelnõu suhtes kriitilised, kuna see võib kaasa tuua nii erimärgistatud diislikütuse (EDK) hinnatõusu tarbijale kui ka arvestatavalt väheneda selle kättesaadavust maapiirkondades.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing juht Mart Raamat selgitas, et kõigist võimalikest lahendustest valis riik sellise, mis seab just kütusemüüjatele suurema administratiivkohustuse. „Kui tankla soovib jätkata EDK müüki, siis tuleb teha kuni kuuekohaline investeering IT-süsteemide arendamiseks.“ Raamat nentis, et suure tõenäosusega tähendab see kõrgemaid hindasid põllumeestele ja kutselistele kaluritele. „Kahjuks on seda järjest rohkem meie kütuseturul näha, kus tarbija peab riigi põhjendamatud regulatsioonid omast taskust kinni maksma,“ sõnas Raamat.

Lähtudes Maksu- ja Tolliameti andmetest on erimärgistatud diislikütuse müük tanklatest 2021. aasta kolme esimese kvartali põhjal 29% madalam, kui mullu samal ajal. „Väiksematel maatanklatel tekib kindlasti küsimus, et kas juba praegu kõige väiksema müügimahuga toote müügi jätkamiseks on ikka mõistlik suurt investeeringut teha?“ Eesti Õliühingu tegevjuht märkis, et PRIA küsitlusele vastas tervelt 85% tanklapidajatest, et nemad ei ole valmis täiendavateks investeeringuteks. „Kardame küll, et EDK kättesaadavus võib reformi tõttu märgatavalt väheneda ja seda just piirkondades, kus kütust põllumeestele just kõige rohkem vaja oleks,“ nägi Raamat tulevikku tumedates toonides.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutas, et väärkasutuse vastu võitlus on oluline, kuid selleks on erinevaid meetodeid  ja valitud meetod ei tohiks halvendada erimärgistatud diiselkütuse kättesaadavust väiketalunikele. Kui suuremad põllumajandustootjad ostavad erimärgistatud diiselkütust reeglina hulgiostudena, siis väiketalunikud ostavad seda tanklatest. Uuele süsteemile üle minnes ei ole ilmselt paljud väiksemad tanklad võimelised lisainvesteeringuteks ja lõpetavad erimärgistatud diiselkütuse müügi. Lahenduseks võiks olla see, et riik aitab just väiksematel tanklatel vastavaid investeeringuid teha, selgitas Kerli Ats.

„Meie kindel seisukoht on see, et väiketalunikele peab säilima EDK kättesaadavus jaemüügis. Selleks tuleb leida riiklikud lahendused. Hind ei tohi ka kallineda. Põllumajanduses on paljud sisendihinnad viimasel ajal kasvanud, mis juba mõjutavad negatiivselt talunikke“ sõnas Ats.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.12.2021

 

 Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust (nn sinine diisel) alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega isikud.

„Põllumajandus- ja kalandussektoris võib kasutada erimärgistatud diislikütust, millele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiismäär. Kuna seda kütust on üsna lihtne osta, on viimase 20 aasta jooksul seda võimalust rohkelt kasutanud ka isikud, kes pole seotud põllumajanduse ega kalandusega,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu jääb riigil igal aastal saamata mitu miljonit eurot aktsiisitulu – Maksu- ja Tolliameti andmetel näiteks 2020. aastal 1,63 miljonit ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot.“

Ministri sõnul saavad seadusemuudatuse kohaselt eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse põllumajanduse ja kalandusega tegelevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa füüsiline isik, kes ei ole registreeritud ettevõtjana. Ostuõiguse annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kalanduses kasutatakse ostuõiguse kontrolliks kutselise kalapüügi registrites olevaid andmeid.

“Püüame hoida ostuõiguse andmise põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsana. Hinnanguliselt 98% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saab ostuõiguse automaatselt ja ise midagi tegema ei pea,“ lausus Urmas Kruuse. „Aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel. Kütuselimiite ostuõigusega isikule ei kehtestata.“

Maaeluminister lisas, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saavad ligemale 7700 põllumajandustootjat: „Näeme, et muudatuse tulemusena saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult ostuõigusega isikud, mistõttuväheneb senine ostjate arv 3–4 korda.“

Võrdluseks – 2020. aastal ostis eridiislit 20 800 isikut, kellest enam kui 15 000 puhul nägi Maksu- ja Tolliamet väärkasutuse riski. Viimastel aastatel on väärkasutuse riskiga isikud ostnud aastas kuni kuus miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust.

“Aastane aktsiisisoodustuse maht põllumajanduses on ligi 25 miljonit eurot – tegu on sektori jaoks olulise meetmega. Seda eriti praegu, kui muud sisendid on märgatavalt kallinenud,“ tõdes Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega kaasnevaid muudatusi erimärgistatud diislikütuse müügil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ja kütusemüüjatega eelneva kahe aasta jooksul. Ette tuleb valmistada veel vajalikud registriarendused.

Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023.