Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas tootjatele ja kauplejatele ümarlaua linnuliha märgistusega seotud teemal. Täpsemalt olid arutluse all linnuliha liigitamine ja märgistamine, hetkel kehtivad nõuded ning turuolukord.

Euroopa Liidus on kehtestatud eeskirjad lõpptarbijale mõeldud linnuliha märgistamiseks. Ümarlaua põhilised sõnumid olid seotud linnurümpade, nende jaotustükkide ja rupsi loeteluga, linnuliha kehaehituse, välimuse ja massi alusel klassifitseerimise ning toodete müüginimetuste märkimisega.

PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili sõnul kehtivad turukorralduslikud märgistusnõuded linnurümpadele, jaotustükkidele, rupsile ja kodulinnulihast valmististele juba pikka aega. “Nõuetest kinnipidamine on nii tootjate, kauplejate kui ka tarbijate huvides.  Turustusnormide eesmärgiks on piisava ja selge informatsiooni andmine tarbijatele, ausa konkurentsi tagamine ning tarbija petmise ärahoidmine“, selgitas Reili.

Sel põhjusel pidas PTA vajalikuks ümarlauale kutsuda nii tootjad kui kauplejad, et vahetada mõtteid hetke turuolukorra üle, arutleda üleskerkinud probleemide ja küsimuste üle ning anda soovitusi olukorra parandamiseks. „Kohtumisel osalesid kõik suuremate linnuliha tootjate ja kaubanduskettide esindajad. Loodetavasti oli ameti poolt antud info vajalik ja kasulik. Järgmisel aastal suunab amet oma järelevalvetegevuse märgistusnõuete täitmise kontrollimisele“ kommenteeris Reili.

PTA plaanib ka edaspidi korraldada ümarlaudu turuosalistele, et anda ülevaateid kehtivatest nõuetest, arutleda ettevõtjatega koos kitsaskohtade üle ning olla nõuks ja abiks lahenduste leidmisel. See tagab avatud ja läbipaistva infovahetuse järelevalveorgani ja ettevõtete vahel.

Pressiteade
17. november 2021

 

PRIA määras 100 noorele ettevõtjale kokku 3 982 810 eurot põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot sai toetust 95 noortalunikku. Taotluste vastuvõtt toimus 25. augustist 1. septembrini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et noortaluniku toetus on klientide hulgas püsivalt populaarne. Taotlejaid on alati olnud tunduvalt rohkem kui eelarvelisi vahendeid. Sarnaselt eelmistele voorudele planeeritakse enamus investeeringuid teha põllumajanduslike hoonete rajamiseks, seadmete soetamiseks ning maa ostuks.

Kokku laekus toetustaotluste vastuvõtuperioodil 146 noortaluniku toetustaotlust, kes taotlesid kokku üle 5,7 miljoni euro toetust. Toimunud taotlusvooru eelarve oli 4 miljonit eurot. Kuna soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse alusel.

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, kus toetus määrati 21 ettevõtjale. Järgnesid muu veislaste ja pühvlikasvatus (18) ning puuvilja- ja marjakasvatus (16).

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (14), kus noorte seas on populaarseimaks tegevusvaldkonnaks köögiviljakasvatus. Järgnesid Võrumaa ja Viljandimaa, kus toetuse saajaid oli vastavalt 11 ja 10.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

 

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
16. november 2021, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) juhatuse liige Leho Verk andis täna, 16.novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aulas üle  2021. aasta parima maamajanduseriala õpetaja ja õpilase aunimetuste saajatele tänukirjad, ning määras kahele tudengile ühekordse õppetoetuse

MESi moodustatud komisjon valis parimaks maamajanduseriala õpetajaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesinduse  õpetaja Valmar Lutsari. Selle aasta parim maamajanduseriala õpilane on pärit samast koolist, kust parim õpetajagi. Tegu on põllumajandusetootja IV kursuse õpilasega Tom Adamson.

„Tänavune parim kutseõpetaja on laialdaste oskuste ja teadmistega oma valdkonna ekspert, kogenud mesinduse praktik, kelle ametialaseid teadmisi hindavad kõrgelt kõik kolleegid,“ ütles MESi juhatuse liige Leho Verk. „Erakordne on, et lõppeva aasta parim õpetaja ja parim õpilane tulid mõlemad Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskoolist, mis on kindlaks märgiks selle kooli kõrgest tasemest.“

Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“, mille autor on Tauno Kangro.

Samuti tunnustati kahte tublit Eesti Maaülikooli tudengit ühekordse õppetoetusega. Teiste taotluse esitanud üliõpilaste seast paistsid komisjonile enim silma Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise kolmanda kursuse tudengid Tõnu Kastepõld ja Max Kurg.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest. Õppetoetuse eesmärk on aidata kaasa maaelu ja maamajandusliku kõrghariduse edendamisele.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.11.2021

 

Lindude rände tõttu võivad sügis-talvisel hooajal Ida- ja Põhja-Euroopa piirkonnad olla kõrgema ohuga lindude gripile. Eestis on viirus levimas paiksete metslindude hulgas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lindude gripp Euroopas väga laialdaselt levimas. „Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava lindude gripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata üle 1,5 miljoni kodulinnu. Poolas tuli hukata ligi 700 000 lindu,“ selgitas Kalda.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt tuvastati lindude gripi viirust suvekuudel ja septembris peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis. See viitab, et võrreldes varasemate aastatega ei levi haigus ainult rändlindudega vaid ka kohalike metslindudega. „Täna ringleb viirus endiselt kodu- ja metslinnu populatsioonides ja epideemia pole veel möödas,“ hoiatas Kalda.

Oktoobri algusest peale on Eestis leitud kõrge patogeensusega lindude gripi viirust kassikakul Hiiumaal, kanakullidel Viljandimaal ja Pärnumaal ning merikotkal Lääne-Virumaal. Samuti on see taud diagnoositud suur-laukhanel ja luigel.

„Kohalike röövlindude nakatumine üle Eesti näitab, et keskkond on viirusega saastunud ning levik ulatuslik. Seega ei kujuta ohtu ainult lindude ränne, vaid täna on lindude gripp püsivalt Eestis levinud ning just meie kohalike metslindude populatsioonis,“ kirjeldas Kalda valitsevat ohtu.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

• teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustestveebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
• kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.11.2021

Valitsus otsustas täna eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 5,5 miljonit eurot, et maksta erakorralist toetust piima- ja sealihasektorile.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on lisaks vahendite eraldamisele toetuse maksmise eelduseks riigiabi loa saamine. „Esitasime täna Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse, et maksta toetust ELi ajutiste riigiabi reeglite alusel. Euroopa Komisjon menetleb riikide taotlusi praegusel pandeemia ajal kiirkorras, mistõttu loodame meetmele heakskiidu saada lähiajal,” ütles minister.

„Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile on hädavajalik. Arvestades mullust keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted, eriti piima- ja sealihasektoris, kasvavate kuludega praeguste saaduste hindade juures toime tulla,” lisas minister.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, on võimalik kohaldada teisi aluseid, mille kohaselt saab teatud tingimustel toetust maksta kuni 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäärade järgmisel arvestatakse varasemalt saadud toetusi ning erinevate abiandjate poolt antud abi.

Täpsemad toetustingimused leiab eelnõude infosüsteemist. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Lisaks on Eesti koostöös teiste liikmesriikidega tõstatanud põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungitel põllumajandussektori keerulise olukorra küsimuse, teinud ettepaneku ajutiste riigiabi reeglite pikendamiseks ja riigiabimäärade suurendamiseks ning tõstatanud vajaduse erakorralisi meetmeid rakendada.

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.11.2021

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused. Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis aitab leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi. „Peamiseks probleemiks on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES,“ lausus Kruuse.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. „Kui panga antava laenu osakaal on 50%, siis oleks maksimaalne kaaslaenude summa kokku 200 000 eurot,“ ütles sihtasutuse juhatuse liige Leho Verk.

Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. „Oluline oli, et piirkonnas oleks kodu soetamiseks nõudlust, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk,“ sõnas minister Kruuse.  „Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd,“ lisas ta.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Esimesed laenud loodab MES välja anda veel sellel aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
9.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust oktoobri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Lisaks lõpetati kaks aastat kestnud piirangud 2019. aasta puhangu mõlemas koldes.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul tehti 2021. aasta seire käigus kokku 353 kontrolli ning analüüsiti 215 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab PTA igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud,“ selgitab peaspetsialist. Ta lisab, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võetakse laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab ta.

2019. aastal tuvastati viljapuu-bakterpõletik kahes istikute tootmiskohas. Nakatunud istikud hävitati kohe ning kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks oli kahe aasta jooksul kohustuslik teha seiret kahjustaja leiukohtades ja nende läheduses. „Rakendatud tõrjemeetmed olid piisavad ning kahjustajat kummaski koldes kahe aasta jooksul ei tuvastatud,“ räägib Ilau, lisades, et tootmiskohtades on piirangud lõpetatud ning Eesti säilitab viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse.

Kaitstava piirkonna staatuse tõttu tohib Eestisse tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks küljes taimepass, millel peab kindlasti olema märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku suhtes vabadest piirkondadest ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades. Lätist istikute ostmisel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest Lätis on üha rohkem viljapuu-bakterpõletiku leide. 2021. aastal leiti Lätis seire käigus kuus uut levikukollet, samuti leiti seitse uut kollet eelmise aasta leiukohtade läheduses.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisid tema leviku peatamiseks puuduvad ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2021

 

Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist juba teise koerte katku leiuga lühikese aja jooksul. „ Eelmisel kuul tuvastati koerte katk rebasel Lustivere külas. Kuna koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas vanuses koeri, siis tuleks oma lemmiku kaitsmiseks loom vaktsineerida. Ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad,“ selgitas Kalda.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Teate edastas

Pressiteade
01.11.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs teavitada mesilasperede arvu

Tänasest algas taas mesilasperede arvu teatamine põllumajandusloomade registrile. Mesilasperede arvu teavitamine toimub kaks korda aastas. Käesolev teavitamise periood kestab kuni 15. novembrini.

Mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos järgmise kevade mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on registri andmetest kasu nii mesinikele kui ka põllupidajatele ainult sel juhul, kui andmed vastavad tegelikule olukorrale. Seetõttu on oluline, et iga inimene, kes mesilasi peab, teataks oma mesilasperede arvu registrile õigeaegselt.

Mesilasperede arv tuleb mesinikel registrile teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIAmesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-posti teel. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, peab registrisse olema kantud hiljemalt täna, s.o 1. novembril 2021.

Täpsemat infot leiab PRIA kodulehelt ning abi saab küsida helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2021

 

Oktoobri alguses diagnoositi Eestist umbes 60 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis lammaste ja kitsede rõuged sajakahekümnepealises lambakarjas. Kuuskümmend lammast suri.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lammaste ja kitsede rõugete puhul tegemist eriti ohtliku loomataudiga. „Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigusele puudub ravi ning seetõttu tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ selgitas Kalda.

Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida saastunud seadmete, sõidukite, sööda ja allapanuga. „Näeme, et haigus on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. 2019. aastal diagnoositi sama haigus Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Seega tuleb lamba- ja kitsepidajatel olla hoolas ning halvima vältimiseks järgida vajalikkebioohutusmeetmeid,“ kirjeldas Kalda.

Loomataudi kahtlusel tuleb kindlasti teavitada veterinaararsti.

Lammaste ja kitsede rõuged levivad piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Inimesed lammaste rõugetesse ei haigestu. Rohkem saab lammaste ja kitsede rõugete kohta lugeda siit.