Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.10.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et Interchemie tootmisettevõttes toodeti samades ruumides toidulisandeid ja veterinaarravimeid. Kuna selline tootmisviis ei taga täielikult ristsaastumise vältimist, ei tohi tarbija tervise huvides turule viia toidulisandeid, mis on toodetud alates juulist 2021.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel sõnas, et ettevõte pole piisavalt hinnanud veterinaarravimitest tuleneda võivaid riske. „Menetlus ettevõtte osas algas juulis, mil ametile saabus vihje. Asjaolude selgitamiseks kontrollis amet ettevõtet korduvalt mitme kuu jooksul. Kontrollide tulemusel selgus, et toidulisandite tootmise ruumides ladustati kontrolli ajal ka veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toorainet (beetalaktaame) ning ettevõte ei olnud tootmisel piisavalt hinnanud potentsiaalset keemilist riski,“ kirjeldas Sammel menetluse kulgu. Tuvastatud asjaolude tõttu keelas amet turustada juulis ja augustis toodetud toidulisandeid. Ettevõte on kinnitanud toidulisandite tootmise lõpetamist ning seda, et juulis ja augustis toodetud toidulisandid ei ole turule jõudnud.

Tootja on kinnitanud, et enne kontrolliperioodi toodetud toidulisandid on ohutud ning ristsaastumist ei ole toimunud. „Menetlus ettevõtte Interchemie suhtes nende väidete kontrollimiseks jätkub,“ kinnitas Sammel. Hetkel ei ole ametil sellist ohukahtlust, mistõttu oleks vajalik varem toodetud toidulisandite müügi peatamine. Ettevõte Interchemie tootis toidulisandeid ainult ettevõttele Nordaid OÜ.

Toidu tootjad vastutavad toodetud toidu ohutuse eest ning toodete ristsaastumine mistahes keemiliste või bioloogiliste ainetega peab olema välditud. Kuna beetalaktaamid võivad üksikutel ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone, siis on nõuetekohane ja läbimõeldud tootmisprotsess eriti oluline.

11. oktoobri Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil arutleti mahepõllumajanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete üle seoses uue ÜPP toetusperioodi ja planeeritud mahetoetustega. Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetele Eesti mahetootmise olukorda ning avaldasid muret seoses sellega, et riigil puudub selge visioon ja ühtsed seisukohad mahesektori tuleviku osas.

Mahetootmise eest seisvad organisatsioonid pöördusid riigikogu poole, et väljendada muret maheda toidutootmise tulevikuväljavaadete osas. Hetkel puudub nii olemasolevatel mahetootjatel kui ka põllumajandustootmisega alustavatel noortel kindlustunne, et riik kestlikult toodetud mahetoidu tootmist soosib.

„Sellest, milliseid valikuid me toidutootmises teeme, sõltub ka meie veekogude, põhjavee ning põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse seisund. Viimaste aastate seiretulemused näitavad väga murettekitavat põhja- ja pinnavee saastumist tavapõllumajandusest lähtuvate kemikaalidega, sealhulgas pestitsiididega,“ sõnas ökoloog Aveliina Helm Eesti Keskkonnaühenduste Kojast ning lisas, et intensiivsed, suurtele põldudele ning sagedasele kemikaalide kasutamisele tuginevad tootmispraktikad on Euroopas ka peamiseks elurikkuse languse põhjustajaks. „Elurikkuse kadu aga ei ole paratamatu. Vastupidi – loodussõbralikud toidutootmisviisid, mahepõllumajandus ja looduslikel karjamaadel loomade karjatamine hoiavad ja taastavad nii lindude, kimalaste kui ka mullaelustiku rikkust ning tagavad hea keskkonnaseisundi”, tõi Helm välja. Elurikas ja viljakas muld, tolmeldamine ja loodusliku kahjuritõrje olemasolu on põllumajanduse jätkusuutlikkuse ning seeläbi ka meie toiduturvalisusega otseselt seotud.

Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust rõhutas kohtumisel mahepõllumajanduse olulisust ELi roheleppe „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate täitmisel. „Oleme seni saanud olla uhked suhteliselt suure mahemaa osakaalu üle Euroopa teiste riikidega võrreldes. Praegu on Eestis mahemaa osakaal 22% ja see näitab, et meie põllumeestel on olnud huvi mahepõllumajandust viljeleda. Samas oleme mahetootmise toetamisel Euroopa viimaste seas. Nii oleme jõudnud teelahkmele, kus paljudel tootjatel on suuresti väikestest toetustest tulenevate majanduslike tingimuste tõttu mahetootmisega keeruline jätkata ning pigem hakatakse eelistama lihtsamini viljeldavat tavapõllumajandust. Mahesektori püsimajäämiseks ja edasiseks arenguks tuleb nii praegustele kui ka uutele tootjatele luua sektori jätkusuutlikkust tagav toetuste ja muude mahetootmist soosivate tegevuste pakett,“ rääkis Merit Mikk.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõi välja kohtumisel, et lisaks tootmisele tuleb senisest enam pöörata tähelepanu ka mahetoodete tarbimisele. „Mahesektori edukaks arendamiseks on oluline tasakaalustatud suhe nõudluse ja pakkumise vahel. Selleks on vajalik poliitikakujundamisel arvestada lisaks tootmisele ka tarbimise aspekti.“ Ats tõi näiteks olulised algatused, mille käigus mahetoit jõuab juba täna koolidesse ja lasteaedadesse.

Euroopa Liidu uus eelarveperiood on alanud ja Maaeluministeerium on toetuskava ettevalmistamisega lõpusirgel. Merit Miku sõnul on võrreldes kevadel väljapakutuga osasid mahetoetuse määrasid küll suurendatud, kuid siiski on väga tõenäoline, et praegu väljapakutud toetuspaketi realiseerumisel pöördub osa mahetootjaid tagasi tavatootmise juurde. Kui väheneb mahetoidu tootmine, ei suudeta ka varustada mahetöötlejaid ja lasteasutusi kodumaise mahetoorainega. Eesti turundab end puhta looduse ja keskkonnaga riigina ja on algatamas pilootprojekte mahetoidu suurendamiseks lasteasutustes, samal ajal aga tõmmatakse tootmisele pidurit.

Peame senisest tugevamalt hea seisma selle eest, et toidutootmine oleks kestlik ja keskkonda hoidev. Selleks tuleb võtta selge suund mahepõllumajanduse ja agroökoloogiliste võtete soosimisele. Teaduslik teadmine toidutootmispraktikate, keskkonnaseisundi, elurikkuse ja toiduturvalisuse omavahelistest tugevatest seostest on nüüdseks jõudnud Euroopa Liidu poliitikatesse, kus rõhutatakse just mahetootmise tähtsat rolli. Oleks rumal Eesti senine kogemus mahepõllumajanduse edendamisel just sel hetkel nurka visata, kui see on kujunemas oluliseks arenguhoovaks, rõhutasid komisjonidega kohtunud organisatsioonid ja tootjad.

Esindusorganisatsioonid ootavad riigi selget seisukohta, kas mahepõllumajandust nähakse Eestis võimalusena panustada keskkonnahoidu, elurikkusesse, kliimamõjude leevendamisse ja inimese tervisesse või mitte, ning kas sellest tulenevalt planeeritakse mahetootjatele uuel toetusperioodil toetused, mis oleksid nii tänastele kui ka tulevastele mahetootjatele motiveerivad.

Käesoleva aasta juunis pöördusid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda maaeluministri ja keskkonnaministri ning Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni poole seoses murega, et uuel toetusperioodil väljapakutud mahetoetuste tase on liiga madal ega taga mahetootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Riigikogus toimunud ühisistung toimus vastuseks sellele pöördumisele.

Pilte:

https://drive.google.com/drive/folders/1To0z7KsEHyeO5onhZEL4eNinkWkpI59o?usp=sharing

Joonis 1. Mahepõllumajandus Eestis 1999-2020. 2020. aasta oli esimene aasta, kus mahepõllumajandusmaa Eestis ei suurenenud.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus PTA andmetel, 2021

Joonis 2. Mahetoetused EL-is 2019. Eestis on hektari kohta makstav mahetoetus praegu Euroopa Liidu kõige väiksem.

Allikas: Organic in Europe (2021)

Lisainformatsioon 

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige
Tel: + 372 503 9802, e-post: meritoko@gmail.com

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.10.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Luxembourgis Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga, kellega arutati nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamise hetkeseisu kui ka Eesti seisukohti kliimapaketi „Eesmärk 55“ suhtes.

Kohtumise raames tõstatas maaeluminister küsimuse põllumajanduse ja metsanduse panusest Euroopa Liidu kliimapaketti, rõhutades, et Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide on liidu keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Samal ajal on mahemaa osakaal Eestis liidu keskmisest märkimisväärselt suurem ning lisaks on Eesti näol tegemist metsarikka riigiga.

„Eesti puhul on oluline võtta seatud eesmärkide täitmisel arvesse põllumajanduse ja metsanduse lähtekohti. Kuna oleme juba mõneti liidu keskmisest edumeelsemad, siis on meil keerulisem saavutada „Eesmärk 55“ sihttasemeid toidutootmise mahtu oluliselt vähendamata,“ märkis Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava koostamise hetkeseisu arutelu juures tõstatus taas vajadus arvestada liikmesriikide eripärasid ning ÜPP raames juba tehtut. „Oleme pingutanud selle nimel, et püsida liikmesriikidele seatud väga pingelises ajakavas. Samas võtavad vajalikud protsessid aega, nagu näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostamine, mis on strateegiakava kohustuslik osa. Meie jaoks on oluline, et ÜPP strateegiakava saaks komisjoni heakskiidu aegsasti, et ka sekkumised põllumajandustootjatele jõuaksid võimalikult ruttu valmis. Läbirääkimistel tuleks lähtuda ainult liikmesriikidele õiguslikult siduvatest eesmärkidest,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Volinik rõhutas roheleppe eesmärkide suunas liikumise olulisust ning tõi Eesti välja hea eeskujuna teistele liidu riikidele meie suure mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest. Lisaks kiitis volinik Eesti põllumajanduse arengut. Ta mõistis Eesti muret, mis on seotud liikmesriikide eripärade ja stardipositsioonide arvestamisega keskkonna- ja kliimakohustuste täitmisel.

ÜPP strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande viibimine oli samuti volinikule arusaadav, kuid ta rõhutas, et tähtis on esitada 1. jaanuariks 2022 komisjonile nii suur osa ÜPP strateegiakavast kui võimalik. Oluline on seejuures, et esitatu võimaldaks anda hinnangu strateegiakava ambitsioonikusele.

Maaeluministri ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kohtumine toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi raames. Ministrit saadavad käimasoleval kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2022

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.10.2021

Kahel röövlinnul tuvastati eriti ohtlik lindude gripp. Röövlinnud saavad reeglina viiruse saaklindudelt, seega ei ole põhjust arvata, et tegemist on üksikjuhtumitega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigus endiselt Eestis ringlemas ja oht kodulindudele suur. „Hiiumaal tuvastati kassikakul ja Viljandimaal kanakullil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N8. Seega peavad kodulindude pidajad olema jätkuvalt hoolsad, vältimaks haiguse levikut lindlasse,“ selgitas Kalda.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume taudi levikust ülevate saamiseks ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

2020.–2021. aastate lindude gripi levik on üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas on olnud. 31. Euroopa riigis on nakatunud ligi 23 miljonit kodulindu. „Suvekuudel tuvastati lindude grippi peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis. Täna ringleb viirus endiselt kodu- ja metslinnu populatsioonides osades Euroopa riikides ja epideemia pole veel möödas,“ kirjeldas Kalda.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.10.2021 

Terve septembrikuu väldanud Eesti toidu kuu jooksul toimus üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi ja neist võttis osa kokku ligi 50 000 inimest.

„Eesti toidu kuu üritused osutusid populaarseks, kinnitades siinse tarbija teadlikkust kodumaise toidu väärtustamisel ning oma toitumisharjumuste suunamisel värskemale ja tervislikumale valikule,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kuigi Eesti toidu kuu ürituste programm oli võrreldes eelnevate aastatega veidi lühem, siis sellegipoolest jätkus külastajaid neile kõigile. Eesti toidukultuur areneb jõudsalt edasi ning see on igati tervitatav.“

Septembris toimus üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatu, konverentse kui ka töötube. Kuna COVID-19 viirusepuhangu tõttu olid kõik ürituskorraldajad ettevaatlikud ning väiksem külastajate arv oli ette näha, siis peeti oluliseks pakkuda Eesti toidu kuul tarbijatele üritusi ja teavet ka teises vormis. Nii olid toidukuu programmis esindatud toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning pakkumisi võis leida ka jaekaubandusest. Näiteks kogus ETV 2 kanalil näidatud lastesari “Magus Molekul” septembris kuue saatega lausa 69 000 vaatajat.

Eesti toidu kuu lõppakordina 20.–24. septembrini toimunud kalanädalal pakkus Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega tänavu kalalõunaid tervishoiutöötajatele. Viie haigla peale söödi ära 365 kilo kalafileed ja jagati ligi 2000 portsu kala.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Eesti toidu teemaline veebileht asub aadressil www.eestitoit.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.10.2021

Linnuliha nimetused tuleb tarbijatele korrektselt esitada. Kodulinnulihale kehtestatud normid on mõeldud ennekõike lõpptarbija huvide kaitsmiseks ja neile suurema selguse toomiseks. Nõuded on ühesugused kogu Euroopa Liidus (EL). Amet saatis ettevõtetele märgukirja, mis sai ekslikult peale „asutusesiseseks kasutamiseks“ märke, mis on eemaldatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili selgitas, et linnuliha müügil tuleb selgelt märgistusel eristada, kas tegemist on kana või broileriga. „Näiteks linnurümbad määratletakse kodukana puhul tibudeks ja broileriteks, kui tegemist on painduva (mitteluustunud) rinnakiiluga linnuga, ja kukeks, kanaks, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnuks, kui tegemist on jäiga (luustunud) rinnakukiiluga linnuga,“ selgitas Reili.

Teave tarbijale müügiks pakutavate toodete kohta tuleb esitada nii, et see oleks selge ja objektiivne. Tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust.

PTA on alati valmis ettevõtjatele selgitama kehtivaid nõudeid ja kontrollib nende nõuete täitmist. „Kuna turul on palju linnuliha pakkujaid, saatsime ettevõtetele märgukirja, et nad vaataksid üle oma toodete märgistused ning teeksid vajadusel korrektuurid, et tagada nõuetekohane märgistus. Kahjuks on ekslikult antud kirjale lisatud „asutusesiseseks kasutamiseks“ märge. Tänaseks on märge maha võetud,“ sõnas Reili.

EL-is on kehtestatud kodulindude turustusstandardid eesmärgiga parandada toote kvaliteeti, kaitsta tarbijat ja tagada standardite järjepidevus kogu EL-i turul. Need standardid sätestavad eeskirjad, millele linnulihatooted peavad vastama ning näevad ette müügikirjeldused, kvaliteedi hindamise, linnuliha töötlemise käigus imenduda võiva vee sisalduse piirid, samuti linnuliha tootmise erinevate meetodite määratluse ja märgistamise. Määrus on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008R0543.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2021

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) eraldas Eesti kalanduspiirkondadele 1,5 miljoni euro ulatuses lisaraha kohalike arengustrateegiate elluviimiseks. 

„Euroopa Komisjon kiitis heaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 muudatuse, mis suurendab toetusperioodi senist eelarvet 1,5 miljoni euro võrra. Eesti kaheksa kalanduspiirkonda saavad täiendavat toetusraha kasutada kohalike arengustrateegiate ja neis olevate eesmärkide elluviimiseks,“ lausus maaeluministerUrmas Kruuse.

Oma arvamuse lisavahendite saamiseks esitas seitse kalanduse algatusrühma summas 2,25 miljonit eurot, mis ületab EMKFi antud rakenduskava eelarvet ligemale kolmandiku võrra.

Maaeluministri sõnul kinnitavad kalanduspiirkondadelt laekunud arvamused, et strateegiate elluviimiseks jagub jätkuvalt potentsiaalseid projekte, mida rahastada. Meetme edukust iseloomustab ka fakt, et 30. septembri seisuga on PRIA toetusi määratud kokku 1101 projektile, millest 124 on kalanduspiirkondade vahelised koostööprojektid. Selle näitaja osas oleme EL-is riikide pingereas Poola ja Hispaania järel kolmandal kohal.

Kõigi eelduste kohaselt saab PRIA huvilistele taotlusvooru avada juba 2022. aasta I kvartalis, mis annab toetuse saajatele võimaluse ellu viia projekte, mida ilma lisarahata poleks olnud võimalik teostada.