Ühistransport muutub tööealistele uuest aastast tasuliseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.12.2023


Ühistransport muutub tööealistele uuest aastast tasuliseks

Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas määruse, mille kohaselt taastatakse 2024. aastast üleriigiliselt tasuline ühistransport. Lapsed, eakad ning puudega inimesed saavad tasuta sõita ka edaspidi. Seni on tasuta ühistransport kehtinud Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

„Ühistransport peab vastama inimeste ootustele, mitte vastupidi. Selleks, et pakkuda autodele ühistranspordi näol tõsiseltvõetavat alternatiivi, on vaja kaasajastada Eesti maakondlikku ühistranspordisüsteemi. Arusaadavalt nõuab see ka täiendavaid investeeringuid,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas. „Riigi jaoks on oluline, et  piletihinnad oleksid õiglased ja jõukohased tööealistele inimestele, et nad ei loobuks rongi ja bussiga sõitmisest.“

Üksikpilet hakkab maksma 1,50 eurot, kui kasutada sõidukaarti või ühiskaarti, millele on eelnevalt raha laaditud (e-pilet). Bussijuhilt ostes on sama pileti hind 2 eurot. Bussijuhilt saab pileti osta kõikjal sularahas ning mõnel pool ka pangakaardiga. Kuupileti ehk 30 päeva pileti hind on 25 eurot.

„Pileteid osta ja raha sõidukaardile kanda saab veebilehel pilet.ee,“ lausus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas. „Samuti on võimalik osta pileteid bussijuhilt ja edasimüüjatelt; täpsemat infot saab küsida oma piirkonna ühistranspordikeskusest.“

E-pilet kehtib 1,5 tundi sõidukaardi valideerimise hetkest. Sõitjal on õigus pileti kehtivuse ajal ümber istuda teisele maakonnaliinile, mida korraldab Ida-Viru, Jõgevamaa, Järvamaa, Kagu, Tartumaa, Valgamaa või Viljandimaa ühistranspordikeskus või Hiiumaa või Saaremaa vallavalitsus. „Ka ümber istudes peab sõitja sõidukaardi valideerima, aga tasu sõidukaardilt maha ei lähe, kui e-pileti esimesest valideerimisest ei ole veel möödunud 1,5 tundi,“ selgitas Ruubas.

30 päeva pilet kehtib kõigis maakonnaliinides, millega sõitmiseks kehtestakse järgmisest aastast tööealistele reisijatele pilet. „Näiteks Viljandimaalt ostetud kuupiletiga saab sõita ka Tartumaal,“ ütles Ruubas. Ta lisas, et siiski tuleb arvestada, et selline võimalus ei laiene Põhja-Eesti ega Pärnumaa ühistranspordikeskuse korraldatavatele liinidele. „Põhjus on selles, et nendes piirkondades on kogu aeg olnud tööealistele reisijatele sõit tasuline ning nimetatud ühistranspordikeskustele on juba välja töötatud piletihinnad, mida praegu ei muudeta.“

Ruubase sõnul on erand Läänemaa, kus maakonnaliine korraldab Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Seal kehtestatakse piletihinnad vastavalt kehtivatele Lääne-Virumaa ja Raplamaa maakonnaliinide piletihindadele, mis on samuti juba varem välja töötatud.

Määruse kohaselt on sätestatud tasuta sõit ehk 100% sõidusoodustus ehk 0-eurone piletihind noortele kuni 19. eluaastani ja eakatele alates 63. eluaastast (need aastad kaasa arvatud), puudega isikutele, osalise ja puuduva töövõimega isikutele ning puudega isikutest osade saatjale. Samuti jätkub Ukraina sõjapõgenike tasuta sõit kuni Vabariigi Valitsuse uue korralduseni.

Sõidusoodustuse saamiseks tuleb soodustusele kvalifitseerujal sõidukaart isikustada ja vajadusel kanda sellele ka sõidusoodustuse liik ning kanda bussi sisenedes kaasas tasuta sõidu õigust tõendavat dokumenti.

Isikustamata kaardiga valideerimisel peab olema kaardile kantud raha, et osta e-pilet, vastasel juhul ei ole võmalik selle kaardiga sõiduõigust saada.

Piletimüügisüsteemi käivitamisest tingituna jõustub piletihindu kehtestav määrus 22. jaanuaril 2024.a, erandina hakkavad Kagu Ühistranspordikeskus korraldatavate liinide piletihinnad kehtima alates 1. aprillist 2024.a.

Otsetoetused makstakse klientide välja aasta lõpuks

Pressiteade
19. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Otsetoetused makstakse klientide välja aasta lõpuks

PRIA poolt makstavad otsetoetused jõuavad aasta lõpuks taotlejateni. Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. Taotlejatele makstakse aasta lõpuks välja ligikaudu 140 miljonit eurot.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et kuigi pidime 2715 taotleja otsuste tegemise tähtaega pikendama, siis oleme igapäevaselt teinud tööd selle nimel, et põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetus, tera- ja kaunvilja kasvatamise, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus, piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus jõuaksid taotlejateni võimalikult varakult. „Nagu me ka klientidele saadetud kirjas ütlesime, et otsused tehakse esimesel võimalusel, siis saan täna öelda, et klientidele, kellel on taotlustega ja nõuete täitmisega kõik korras, makstakse toetusraha välja hiljemalt aasta lõpuks. Uude aastasse jääb orienteeruvalt paarisaja taotleja otsuse tegemine, sest nende taotlused vajavad põhjalikumat läbivaatust ning koostööd kliendiga – see on olnud ka eelnevatel aastatel tavapärane. PRIA palub kõigil klientidel, kellele on saadetud PRIAst järelepärimine, neile esimesel võimalusel vastata,“ lisab Tanel Trell.

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro, millest detsembrikuiselt määratavate toetuste eelarve on 142 miljonit eurot.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.12.2023

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Juhul, kui märkad marutaudikahtlast looma, siis sellest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit või võtta ühendust loomaarstiga. Kõik koerad ja kassid peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul kahtlustati Harjumaa koeral marutaudi. „Mõni aeg tagasi teavitati ametit marutaudikahtlasest koerast. Loom haigestus äkki, tekkis loidus, isutus ja krambid ning koer suri järgmisel päeval. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata“. Koheselt võeti proovid ning saadeti laborisse uuringule. „Õnneks koeral marutaudi ei tuvastatud,“ lisas Kristian.

„Tegemist oli ehmatava juhtumiga, kuna loomaomanikul oli varasem, aastate tagune kokkupuude marutaudis metsloomaga olemas,“ selgitas Kristian. Marutaud on  levinud meie idanaabri juures ning võib meile jõuda ka vaktsineerimata lemmikuga.

Ainuke viis kuidas oma lemmikuid marutaudi eest kaitsta ja enda nakatumisest hoiduda, on nende marutaudi vastu vaktsineerimine.

Kristian selgitab, et marutaudivastane koerte-kasside vaktsineerimine on loomaomaniku kohustus ja vastutus. „Vaktsineerida tuleb regulaarselt iga kahe aasta tagant. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda loomakliinikusse või võtta ühendust loomaarstiga.“

Loomaomaniku meelespea looma vaktsineerimiseks:

  • loom peab olema terve ning vähemalt 3 kuud vana;
  • 10 päeva enne vaktsineerimist tuleb anda lemmikule ussirohtu;
  • kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, siis tuleb see kaasa võtta.

Marutaud on loomadele ja inimestele ühine nakkushaigus, mida ei ole võimalik ravida ning mis  haigustunnuste väljakujunemisel lõppeb surmaga. Marutaudi vastu on olemas vaktsiin, mille abil saab haigust ennetada ja ära hoida nii loomade, kui inimese nakatumist.

Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta

Pressiteade
Keskkonnaagentuur
18.12.2023

 

Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid 2030. aastaks enamust eesmärkidest täita. Eriti keeruline on olukord prioriteetse sihiga vähendada tootmise ja tarbimisega seotud keskkonna- ja kliimasurvet. See hõlmab näiteks energiatarbimise eesmärke, materjalide taaskasutuse määra ja mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa osakaalu, mille puhul 2030. aastaks seatud saavutustaseme püüdmine tundub ebatõenäoline. Samas näitab EEA aruanne, et mitme teise eesmärgi saavutamise väljavaade on positiivne. Näiteks on väga tõenäoline, et rohemajanduse osatähtsus kogu majanduses jätkab kasvamist.

EEA aruandes vaadeldakse ka tingimusi, mis võivad kaasa aidata kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele. Aruandes märgitakse, et vajalikud nõuded on võimalik kehtestada 2030. aastaks. Samas näiteks fossiilkütuste toetuste viivitamatu lõpetamine tundub ebatõenäoline, kuna enamikul EL-i liikmesriikidel puuduvad selleks endiselt konkreetsed plaanid.

EEA tegevjuhi Leena Ylä-Mononeni sõnul näitab analüüs, et liikmesriigid peavad kiiresti tugevdama meetmeid, et täita 2030. aastaks Euroopa keskkonna- ja kliimaambitsioone. See hõlmab kehtivate seaduste täielikku rakendamist, suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse tehnoloogiatesse ja säästvuse muutmist kõigi poliitikavaldkondade keskseks elemendiks.

Aruandes jõutakse järeldusele, et liikmesriikidel võib Euroopa rohelise kokkuleppe kõrgete ambitsioonide saavutamiseks vaja minna plaanitust enam aega. Samal ajal nõuavad mitmed 2030. aastaks seatud eesmärgid kaks kuni üheksa korda kiiremat arengutempot, võrreldes viimase kümne aasta edusammudega. Kokkuvõttes oodatakse liikmesriikidelt olemasolevate õigusaktide jõulisemat rakendamist, vajaduse korral uute poliitikate ja meetmete pakkumist ning keskkonna- ja kliimapoliitika laiendamist ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase teavitusprogrammi aruanne on esimene väljaanne sarjast, millega jätkatakse kuni 2030. aastani. Kokku analüüsitakse 28 näitajat. EEA kasutab iga-aastaseid seirearuannete tulemusi oma peamises keskkonnaaruandes „Euroopa keskkond 2025 – seisund ja väljavaated“.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur. Eesti keskkonnanäitajad on teemade kaupa leitavad Keskkonnaportaalist.

Erakorralist toetust taotleb 1770 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

Pressiteade
15. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Erakorralist toetust taotleb 1770 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

13. detsembril lõppes põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 1770 ettevõtjat.

 PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikari sõnul kulges taotluste vastuvõtt sujuvalt. „Oleme taotlejatele väga tänulikud, et nad alustasid taotluste esitamisega kohe vastuvõtuperioodi esimestel päevadel. Alustame kohe ka taotluste ülevaatamist ning hiljemalt jaanuari lõpuks jõuavad toetusrahad meie klientideni,“ lisab Kristi Võikar.

Toetust said taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega kas piimatootmise, lamba- ja kitsekasvatuse,  lihaveisekasvatuse või õuna- ja sõstrakasvatuse valdkonnas.

Kõige rohkem taotlejaid on Saaremaalt (297), järgnevad Pärnumaa (238) ja Võrumaa (146). Taotlejate arvu maakondade lõikes näeb järgnevast tabelist:

Piimatootmise valdkonnas esitati 274 taotlust, lamba- ja kitsekasvatuse valdkonnas 491 taotlust, lihaveisekasvatuse eest küsib toetust 1080 taotlejat ning õuna- ja sõstrakasvatuse eest 104 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Taotlusvooru eelarve on 3,4 miljonit eurot.  PRIA otsustab erakorralise toetuse ühikumäärad põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid, nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu. Ühikumäärad avalikustatakse PRIA kodulehel jaanuaris 2024.

Toetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024.

Mees leiti võõrsuhkruid

Mees leiti võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas mee, mis sisaldas võõrsuhkruid.

 Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa sõnul on tegemist pettusega. „Mesi on looduslik toode, mida toodavad mesilased taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Kui meele lisada suhkruid, siis pole tegemist enam meega,“ selgitas Laurimaa.

Võõrsuhkruid tuvastati Korio meest 800g (8g x 100 tk), parim enne 04.08.2024. Mee päritoluriigiks on märgitud väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Antud toote tootja on Leedu ettevõte UAB Medaus pirkliai ning toote maaletooja on SANITEX OÜ.

“Tänaseks on kogu partii, mis õnneks ei olnud suur, läbi müüdud,“ lisas Laurimaa. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest mesi on looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

 

Regionaalminister esitas omavalitsustele nägemuse linnade ja valdade jätkusuutlikumast rahastamisest

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
14.12.2023
PRESSITEADE

Regionaalminister esitas omavalitsustele nägemuse linnade ja valdade jätkusuutlikumast rahastamisest

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on pärast pool aastat väldanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega (KOV) välja töötanud muudatusettepanekud, kuidas alates 2025. aastast muuta linnade ja valdade rahastamise põhimõtteid. Eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tagada elu toimimine igas Eesti paigas. 

„Ma olen väga tänulik kõigile kohalike omavalitsuste juhtidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes on juba alates kevadest panustanud palju töötunde kaasa mõtlemaks, kuidas aidata hoida elu igas Eestimaa paigas ning tagada tänu kohaliku omavalitsuse piisavale rahastusele sealsetele elanikele inimväärne elukeskkond, -tingimused ja teenused,“ tunnustas regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalminister saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning kohalikele omavalitsustele nägemuse, kuidas alates 2025. aastast muuta KOVide rahastamise põhimõtteid ning ootab neilt tagasisidet 10. jaanuariks.

„Oluline on mõista, et praegu saame teha muudatusi, mille mõju riigieelarvele on minimaalne. Surve riigieelarvele lähiaastatel ei vähene, kuna haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnad vajavad senisest rohkem ressursse,“ selgitas Madis Kallas. „Need valdkonnad on kahtlemata tähtsad nii linnadele, valdadele kui ka riigile. Seetõttu on oluline, et kohalike omavalitsuste rahastamine põhineks eelkõige kindlaksmääratud maksude laekumisel, mitte tasandusfondil. Maksulaekumisel põhinev rahastamine tagab omavalitsustele stabiilsed tulud, nende kasvu ning suurema finantsautonoomia,“ lisas regionaalminister.

„Kõikidele piirkondadele sobiva rahastusmudeli väljatöötamine on keeruline ülesanne. Meie praegune lähenemine tugineb peamiselt elanike paiknemisel ja rändetrendidel Eestis,“ ütles Kallas. „Kui soovime tagada teenuste kättesaadavuse ja arendustegevuse võimalused kõigis Eesti piirkondades, peame veelgi suurendama pensionidelt laekuva tulumaksu osakaalu.”

Omavalitsustelt oodatakse tagasisidet järgmistele küsimustele:

– kuidas suhtute, kui võrdsustame pensionidelt ja üksikisikute muudelt tuludelt laekuva tulumaksu määra kohalikele omavalitsustele ning pakume, et alates 2027. aastast võiksid mõlemad olla 10,05%?

– soovime tulevikus rohkem väärtustada töökohtade olulisust linna või valla territooriumil. Mis te arvate ettepanekust, kus juriidilise isiku tulumaksust 5% laekuks omavalitsuse eelarvesse ning selle võrra vähendataks tulumaksu laekumist üksikisiku tuludelt?

– riigieelarve strateegias on seatud eesmärgiks omavalitsuste koondeelarve puudujäägi vähendamine 30 milj euro võrra aastaks 2027. Millised oleksid teie ettepanekul võimalikud meetmed selle eesmärgi täitmiseks? Kas põhimõtteliselt peate õigeks ja otstarbekaks väiksema põhitegevuse tulemiga kohalikele omavalitsustele lubatud laenumäära vähendamist alla hetkel seaduses aastaks 2028 seatud piiri 60% põhitegevuse tuludest?

Muudatused mõjutavad eelkõige vähem tulukaid ja tagamaalisi omavalitsusi, eriti neid Eesti piirkondi, kus riigil on vaja senisest tugevamalt sekkuda. Absoluutarvudes on suurimaks võitjaks Ida-Viru maakond, protsentuaalselt näiteks Rõuge vald, Setomaa vald, Mulgi vald, Lääneranna vald, Räpina vald, Väike-Maarja vald, Viru-Nigula vald, Järva vald ja Mustvee vald.

Alates 2024. aasta jaanuarist jõustub tänavu kevadel otsustatu, mille kohaselt suurendati omavalitsuste jaoks pensionitulult laekuvat tulumaksu osa 2,5% ja vähendati üksikisiku muudelt tuludelt laekuvat tulumaksu osa 11,89%le.

Madis Kallas: süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.12.2023

Madis Kallas: süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma

Elu ja võimalused Eesti piirkondades on jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist. Valitsus on ette võtnud jõulised sammud ebavõrdsuse vähendamiseks.

Möödunud, 2022. aasta põhjal tehtud regionaalse arengu tegevuskava seire aruandest selgub, et Eestis on jätkunud ebavõrdsuse kasvutrend ettevõtlusarengus ja tööjõu kättesaadavuses, sissetulekutes ja vaesuses. Püsivalt suur piirkondlik ebavõrdsus on olnud ka rahvatervises ja rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga.

„Eesti inimestel peab olema kõikjal riigis ühtmoodi hea elada. Paraku on aastatega ebavõrdsus vaid kasvanud ning suurele hulgale Eesti inimestest on halvenenud ligipääs teenustele ja võimalustele. Ehkki on loomulik, et suuremad linnad ja tihe asustus pakub laialdasemaid võimalusi, ei tohiks samas ülejäänud Eesti inimesi neist ilma jätta,” ütles regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalse ebavõrdsuse lõhe on eriti silmatorkav Harjumaa ja teiste piirkondade vahel. Kui Harjumaal ületas sisemajanduse kogutoodang töötava inimese kohta paar aastat tagasi juba Euroopa Liidu keskmist, siis viies maakonnas jäi see alla 50% taseme. Ettevõtlusaktiivsus on kolmes maakonnas üle kahe korra madalam ning suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal ligikaudu kaks korda kõrgem kui Harjumaal.

Samas näitas seire, et üht-teist on aastatega ka paremaks läinud. „Positiivsena saab välja tuua, et ühtlustunud on näiteks rahulolu elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavusega,” sõnas Kallas.

Ebavõrdsuse vähendamine on Vabariigi Valitsuse üks prioriteetidest ning tänavu otsustati  teha esimesi vajalikke muudatusi omavalitsuste rahastamise põhimõtetes, et tasakaalustada omavalitsuste võimekust.

Selleks suurendatakse 2024. aastast riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning samal ajal vähendati üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le.

„Muudatus omavalitsuste rahastamises on üks viis olukorra leevendamiseks. Kuid regionaalseks arenguks on oluline pingutada enam ka võrdsemate tingimuste loomiseks ettevõtluses. Peame toetama kohalikke ettevõtjaid, et nad saaks pakkuda elanikele tööd ja sissetulekut. See on eelduseks, et tööealised inimesed tahaksid ja saaksid elada oma peredega ka suurematest linnadest kaugemal ning elu erinevates Eesti paikades kestaks. Sel viisil panustaksid Eesti eri piirkonnad ka rohkem kogu riigi majanduskasvu ja heaolusse,“ lisas Kallas.

Seirega välja tulnud murekohtade lahendamisele aitab kaasa uuendatud “Regionaalse arengu tegevuskava” (RETK) ning selle rakendusplaan aastateks 2023–2026, milles on seatud edasised sammud ebavõrdsuse vähendamisel. RETK on regionaalministri kinnitatud ja koostöös teiste ministeeriumitega koostatud riiklik tegevuskava, millega soovitakse tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu väljakutsete lahendamisel.  Dokumendid on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

PRIA alustas 2023. aasta otsetoetuste väljamaksmisega

Täna, 13. detsembril alustas PRIA otsetoetuste väljamaksmisega. Esimesena jõuavad toetusrahad põhisissetuleku toetuse taotlejateni. Täna makstakse põhisissetuleku toetus välja ligi 10 000 kliendile.

Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. 1. detsembril kinnitas PRIA esimesed otsetoetuste ühikumäärad. Esmajärjekorras tehakse põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ja ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste määramise otsused ja toetuste väljamaksed.

2023. aasta otsetoetustele kehtivad uue programmperioodi nõuded. Esimene uutele toetusskeemidele ülemineku aasta on olnud väga intensiivne ja keeruline nii taotlejatele kui ka PRIAle. Toetuste ning nõuete täitmist tuleb hinnata ja tulemused fikseerida lähtuvalt uutest reeglitest, mida uuel programmperioodil on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem ja toetused ning tingimuslikkuse nõuded omavahel suuremas seoses.

Lisaks muutunud nõuetele ja nende seostele jääb lõppevasse aastasse ka kõige ulatuslikum muudatus kõigi otsetoetuste jagamise aastate lõikes – muutus kontrollisüsteem, millega tuleb nõuete täitmist hinnata kõigil taotlusalustel pindadel ning kasutusele võeti pinnaseire, mille täpsemad tulemused selgusid paljuski sügisel. Samuti oli kliendil pärast pinnaseire tulemuste selgumist võimalik oma taotlust muuta kuni 15 päeva enne toetuse määramist, mis PRIA jaoks tähendab, et osade kontrollidega sai alustada alles pärast muudatuse tegemist. Oluliselt muutus ka nõuete vastavuse süsteem ehk uue nimega tingimuslikkus, millele ühe suurema mõjurina lisandus püsirohumaade säilitamise nõue, mis nüüdsest kehtib kõigile toetustele. Et kõik uued nõuded saaksid kontrollitud ning hindamise tulemused fikseeritud ja kajastuksid otsustel, on edasi arendanud nii olemasolevaid kui loodud ka täiesti uusi infosüsteeme.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Enamusele taotlejatest saime maksetega alustada planeeritud ajal, aga kahjuks pean tõdema, et esimesel uue programmperioodi aastal ei jõua kõik toetused taotlejateni siiski aasta lõpuks, nagu eelmistel aastatel. Ligi 2700 kliendil pidime otsuse tegemise tähtaega pikendama ja saame aru, et tootjale tekitab maksete edasilükkamine täiendavaid probleeme, aga pingutame igapäevaselt, et kõik otsetoetused saaksid välja makstud võimalikult kiiresti. Praegu prognoosime, et ligikaudu kolmandik 2700st taotlejast, kelle otsuse tegemine edasi lükati, saavad toetusrahad ikkagi kätte detsembrikuu jooksul. Neile 2700 taotlejatele, kellele 11. detsembri seisuga ei olnud võimalik otsuseid teha, saatsime ka vastavasisulise teavituskirja.“

Keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuste säilitamise ja mesilaste korjeala toetuse määramise otsused tehakse hiljemalt 12. veebruaril 2024, seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse otsused hiljemalt 10. juunil 2024. Eesti maaelu arengukava ja strateegiakava maaelu arengu toetuste otsused kinnitatakse hiljemalt 12. veebruaril 2024. Üldjuhul makstakse toetus saajale välja 5 tööpäeva jooksul pärast määramisotsuse kinnitamist.

Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 196,4 miljoni euro.

Pärast seda, kui PRIA on taotleja maksekorralduse kinnitanud, saab ta andmeid enda toetuse laekumise kohta vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

PRIA
Pressiteade
13. detsember 2023

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaen aitab ka tuleval aastal maapiirkonda kodu rajada

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
12.12.2023

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaen aitab ka tuleval aastal maapiirkonda kodu rajada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 8. detsembril vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2024. aasta lõpuni.

Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ja see on mõeldud maapiirkonda kodu rajamiseks või maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks. Kaaslaenu saab kasutada juhul, kui kinnisvara tagatisväärtus pole piisav, et kogu vajalik summa pangast laenata. Kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Sihtasutus on eluaseme kaaslaene välja andnud alates 2021. aasta novembrist. Meedet rahastatakse sihtasutuse rahalistest vahenditest.

„MES on kahe aasta jooksul sõlminud kokku 123 kaaslaenulepingut ning laenanud välja 7,6 miljonit eurot, pered on omafinantseeringuna lisanud 3,8 miljonit eurot ja pangast on laenu võetud 9,8 miljonit eurot – niiviisi on maapiirkonda kodusid rajatud 21 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem on arvuliselt laene välja antud Ida-Virumaale, Võrumaale, Valgamaale ja Lääne-Virumaale,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ning lisas, et kaaslaenu abil on maapiirkonda kodu soetanud või soetamas mitmed lastega perekonnad, kus vanemad töötavad näiteks spetsialistide või keskastmejuhtidena. Maksujõuliste klientide liikumine maapiirkonda ning toidutootjatele lähemale vähendab transpordikulusid ja annab võimaluse kohalikel toidutootjatel edeneda, samuti aitab lastega perede kolimine maapiirkonda väiksemaid lasteaedasid ja koole töös hoida.

MES-i eluaseme kaaslaenu meetme tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/eluaseme-kaaslaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.