Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.10.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab täna, 6. oktoobril Hiiumaad, et kohtuda Eesti väikesaare põllumajandusettevõtjate ja toidutootjatega.

„Pean Hiiumaa visiiti väga oluliseks, kuna isegi koroona ajal külastavad ministrid tihedamini Brüsselit kui oma väikesaarte tublisid inimesi. Leian, et ettevõtjad ja kogukonnad, kes saartel elu hoiavad ja seda edasi viivad, väärivad tähelepanu ja märkamist, sest nende väljakutsed on sageli suuremad kui mandril,“ ütles Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevaid ettevõtjaid Hiiumaal jagub. Möödunud, 2020. aastal oli saarel üle 600 isiku, kes taotlesid põllumajanduslikke pindalatoetusi või kelle nimele on registreeritud põllumajandusloomi või mesilasperesid.

Põllumajandusloomade registrisse on Hiiumaal kantud 674 piimalehma, 4316 lihaveist, üle 1600 lamba ja kitse, üle 800 mesilastaru, aga ainult üks siga.

Ettevõtjatega kohtumisele lisaks mahub ministri päevakavva kokkusaamine Põllumajanduse- ja Toiduameti Kärdla esinduse töötajatega, jääb aega kuulata Hiiumaa Tarbijate ühistu plaane ning külastada kohalikku toitu pakkuvat väikeettevõtet Lest & Lammas.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas sigade Aafrika katku (SAK) taudikolde ümber olevad piirangutsoonid. 3 ja 7 km raadiusega piirangutsoonid kehtestati OÜ Pihlaka Farmi ümber 14.07.2021 pärast SAK-i diagnoosimist. Taudi tõttu hukati farmis kõik peetavad sead ning tehti põhjalik puhastus ja desinfitseerimine.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul võib tehtud uuringute põhjal öelda, et taud võis farmi jõuda kas farmi teenindava transpordi, saastunud sööda ja mõningate hinnangute alusel ka verdimevate putukate vahendusel. „Viiruse esinemise kohta lähikonnas andis kinnitust samal ajal loomapidamiskohast vaid paari kilomeetri kauguselt leitud sigade Aafrika katku nakatunud metssea korjus,“ kommenteeris Kalda, lisades, et kõne all olev juhtum ja uuringud näitavad väga selgelt, kui oluline on seafarmides rakendada järjepidevalt kõiki bioturvalisuse meetmeid, et vältida viiruse jõudmist farmi.

Kodusigadel tuvastati SAK esimest korda Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAKi tõrjele üle 10 miljoni euro.

Metssigadel tuvastati SAK esimest korda 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Praeguse seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja kellel on tekkinud haigusetekitaja vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda ajavahemikku (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK-i vabaks ajaks metssigade hulgas.

2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis. 2021. aasta üheksa kuuga on SAK tuvastatud 54 metsseal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Valitsus kinnitas täna riigieelarve, millega suunatakse 1,65 miljonit eurot koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks. 

„Käivitame pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda koolides rohkem mahetoitu. Lisaks toetame järgmise aasta riigieelarvest koolikava kaudu puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete suuremat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest enam tervist toetavat toitu,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuleva aasta riigieelarvega suurendatakse ka toiduohutuse valdkonna rahastust. „Eestis müüdav toit peab olema tarbijale ohutu. Seetõttu tehakse 200 000 euro eest enam toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid,” lisas minister.

Et edendada eksporti ja luua ettevõtetele paremaid võimalusi osaleda välismessidel, makstakse järgmisel aastal turuarendustoetusi kokku 400 000 euro ulatuses. Lisaks suureneb 800 000 euro võrra tõuaretustoetusteks makstav summa – kokku makstakse 2022. aastal tõuaretustoetusi enam kui 4,5 miljonit eurot.

Maaeluministri sõnul on toiduohutuse tagamisse, ettevõtete ekspordivõimekusse ja keskkonnahoidu panustamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks vaja teaduspõhist poliitikakujundamist. „2022. aastal suunatakse riigieelarvest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks üle 1,3 miljoni euro.”

Lisaks arutatakse valitsuskabinetis võimalust maksta kriisitoetust riigieelarve reservi vahenditest.

Kokku toetatakse põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektorit ning maaelu järgmisel aastal ligikaudu 380 miljoni euroga. Kasvab ka põllumajandustootjatele makstav otsetoetuste maht, milleks on tuleval aastal kokku enam kui 190 miljonit eurot.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduametit saab surnuna leitud metsseast ja linnust teavitada rakenduste kaudu.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on mõlemad nutilahendused vajalikud abivahendid nii ametile kui ka sea- ja linnupidajatele ja jahimeestele. „Valminud rakendused on lihtsasti kasutatavad, edastavad andmeid reaalajas ning võimaldavad ametil teavitustele operatiivsemalt reageerida ja saada ülevaadet sigade Aafrika katku (SAK) ja lindude gripi levikust looduses,“ selgitas Kalda.

„Teave surnuna leitud metssigade ja -lindude kohta aitab kaasa SAKi ja lindude gripi leviku piiramisele. Kui teame haiguste leviku ulatust, siis on nii loomapidajatel kui PTAl võimalik tõhusamalt teha endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigade ja -lindudeni,“ kirjeldas Kalda.

Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil https://seakatk.ee/teata ja linnust aadressil https://linnugripp.ee/teata arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu. Samuti saab märkida leiukohad kaardile. Rakendused on nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Rakendustest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud surnuna leitud metssigade või lindude  leiukohti. Kaartide andmete põhjal saavad leiukohtade läheduses asuvad sea- ja linnupidajad veelgi hoolsamad olla.

Lindude gripp ja SAK on väga ohtlikud haigused, mis põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suurt suremust, sh majanduslikku kahju. Selleks, et ennetada haiguste levikut, tuleb uurida surnuna leitud metssigu ja linde. SAKi kohta saab rohkem lugeda siit ja lindude gripi kohta siit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.09.2021

 

Valitsuskabinet otsustas teisipäeval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

„Tegemist on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostuse võimalusi maal ning aitab seeläbi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul on maapiirkonnas peamisteks probleemideks kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud täiendavate lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. „Siin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutõrke mõju,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega rakendama pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kõige keerulisem.

Urmas Kruuse sõnul analüüsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid ning piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nõudlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.

Pilootprojekti elluviimiseks on planeeritud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad tingimused töötab välja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nõukogu.

Pilootprojekti eesmärk on soodustada maale elama asumist, mis panustab Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030, mille visiooniks on, et maal on hea elada!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2021

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et mullune hea teraviljasaak ja kõrged hinnad aitasid põllumajandustootjatel tegutseda kasumlikult ka 2021. aasta I poolaastal ning kasvatada investeeringute mahtu.

„Hea on see, et põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek on võrdluses varasema kahe aastaga paranenud ja ettevõtjate kindlustunne on süvenenud. Põllumajandussektori ettevõtted on teinud investeeringuid suuremas mahus kui varasematel aastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samas tõdes minister, et majandamise teeb keerukaks sisendihindade jätkuv kallinemine, mille mõju võib kanduda II poolaasta majandustulemustesse.

Lühiajastatistika andmetel oli 2021. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 338 miljonit eurot (+2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga); kogukulud vähenesid samal ajal 0,2% ja olid 405 miljonit eurot.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aasta esimesel poolel 1 057 miljonit eurot ehk 4,4% enam kui mullu samal ajal. Kiire kulude kasv kahandas kasumit. Toiduainetööstuste kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ja oli 24,6 miljonit eurot. Kasumit suutsid kasvatada vaid piima- , kala- ja pagaritööstused.

Teravilja tänavust saagiootust kahandab suvine kuivus. Samas hinnad nii maailmaturul kui ka Eestis püsivad kõrgel. 2020. aasta sügisel alanud hinnatõus jätkus ka 2021. aasta esimesel poolel. Teravilja kasvupind on veidi väiksem eelmisest aastast. Teravilja kasvatatakse 367 237 hektaril, millest 51% on suviteravili ja 49% taliteravili. Kartuli kasvupind vähenes aastases võrdluses 7,4%, mille peamiseks põhjuseks oli väga madal hind. Kartulit kasvatatakse 2021. aastal 3371 hektaril.

Köögiviljade tootjahinnad, mis vaatamata 2020. aasta kehvale saagile olid aasta alguses madalad, pöördusid veebruarist tõusule. Kuue kuu keskmised tootjahinnad olid 11–42% kõrgemad aastatagusega võrreldes. Köögivilja kasvupind 2021. aastal on 1877 hektarit, mis on viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Eestis toodeti 2021. aasta esimesel poolel 38 670 tonni liha ehk pea samas koguses kui mullu samal ajal. Samas linnuliha toodang oli viimase viie aasta võrdluses suurim (11 390 t) ning kasvas eelmise aasta võrdluses 6% võrra. Liha kogutoodangus moodustas jätkuvalt suurima osakaalu, 56% sealiha. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus suurenes 30%ni ja veiseliha osatähtsus oli 14%. Lihatööstuse müügitulu oli 175,5 miljonit eurot, kahanedes nelja protsendi võrra.

2021. aasta I poolaasta piimatoodang 422 800 tonni jäi napilt alla eelmise aasta sama perioodi näitajale. Piimalehmade arv vähenes sama ajaga 1,3%, kuid keskmine produktiivsus jätkas kasvu. Tootjatele makstav keskmine piimahind jätkas tänavu tõusu. Piimatööstustele oli aasta esimene pool edukas — kasvas nii müügitulu kui ka kogukasum, loodi rohkem lisandväärtust. Tööstused müüsid toodangut 224,2 miljoni euro väärtuses ehk 4,8% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kokku on 2021. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 402 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 41% ehk 165 miljonit eurot.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aasta I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumikodulehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2021

 

Täna tähistatakse 15. ülemaailmset marutaudipäeva, mille eesmärk on teadvustada haiguse ohtlikkust ning ennetamise lihtsust.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Niine sõnul on marutaudi ärahoidmise võtmesõnaks vaktsineerimine. „Selleks, et vältida marutaudi riiki tungimist, vaktsineerib PTA kaks korda aastas Kirde- ja Kagu-Eesti aladel rebaseid ja kährikuid marutaudi vastu. Sellel aastal on vaktsiini külvamise lendude käigus meie metsadesse jõudnud 244 000  vaktsiinidoosi,“ selgitas Niin.

Iga lemmikloomaomanik saab omakorda anda oma panuse marutaudi vältimiseks, lastes oma koera ja kassi vähemalt iga kahe aasta tagant haiguse vastu ära vaktsineerida. „Riik toetab lemmikloomade vaktsineerimist. Igal aastal vaktsineeritakse marutaudi vastu 65 000 – 75 000 lemmiklooma, nendest 20 000 – 25 000 saab vaktsiinisüsti riigi toel,“ lisas Niin.

2003. aastal suri Eestis marutaudi üle 800 looma, neist 120 koduloomad. Praegu on Eesti marutaudvaba maa, kuid selleks tuleb pidevalt panustada. Marutaud on endiselt maailmas väga levinud ning marutõppe sureb iga 15 minuti tagant üks inimene. Kurva näitena taasnakatumisest võib nimetada Poola, kus marutaud tungis selle aasta alguses juba 16 aastat marutaudist vabasse piirkonda. Pealinna lähedastel aladel on nakatumise juhtumeid nii rebaste kui ka koerte hulgas. Septembri keskel jõudis avalikkuse ette info, kuidas Põhja-Saksamaal diagnoositi marutaud surma põhjusena koerakutsikal, kes oli illegaalselt Türgist sisse toodud. Meie lähiümbruses leitakse marutaudi pidevalt nii Venemaal, Valgevenes kui Ukrainas. „See näitab selgelt, et marutaudiohuga tuleb arvestada nii lemmikloomaga reisides kui ka lemmikuid piiri tagant soetades,“ kirjeldas Niin olukorra tõsidust.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Irina Filippova kommentaar:

„Marutõve viirusega võib nakatuda siis, kui haige looma sülg satub hammustuse kohta, kriimustusse või haava. Viirus paljuneb hammustuse kohal ja liigub mööda närvtüvesid seljaajju ning peaajju. Haigusnähud ilmnevad kiiremini näo- ja kaelapiirkonna ning käte vigastuste korral. Inimesel lõppeb ravimata haigus kahjuks alati surmaga.“

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Rohkem infot marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

 

Eesti Erametsaliidu
Pressiteade
28. september 2021

 

Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustava tegutsemise eest metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, kuid viitavad ka hüvitismäärade ja -meetmete kaasajastamise vajadusele.

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Kui seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest, siis järgmisest aastast laieneb hüvitis ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele.

Eesti Erametsaliit juhtis aastate jooksul korduvalt probleemile tähelepanu. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel nentisid nii keskkonna- kui maaeluministeerium, vajadust maaomanikke võrdselt kohelda toetas ka õiguskantsler, kuid tegudeni jõudmiseks varem vahendeid ei leitud. Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustavate sammude astumise eest põhiseaduses ettenähtud kompensatsioonimeetmete jõustamisel. Siiski nenditakse vajadust juba pea 15 aastat muutumatuna püsinud hüvitismäärade ülevaatamiseks.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist riigieelarve kõneluste käigus toetasid. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul aga üle vaadata looduskaitseliste piirangute eest makstava Natura hüvitise määrad, mis on muutumatuna püsinud juba 2007. aastast. “Ligi 15 aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes kaks korda, metsamaa hind pea kolm korda. On viimane aeg ka eramaade kasutamise piiramise eest makstavate hüvitiste suuruse korrigeerimiseks,” ütles Eelmaa, samas nentides ka hüvitismeetmete kaasajastamise vajadust. “Oleme juba teinud ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmena. Suures plaanis tuleks aga üle vaadata kogu looduskaitsesüsteem ja eramaade kasutamise piiramine. Keeldude ja käskude asemel peaks keskenduma hoopis vabatahtliku ja maaomanikke kaasava loodushoiu arendamisele,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit on Eesti suurim ja vanim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118