14. septembril võttis Riigikogu vastu põllumajandustoodete ja toiduaine tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille kohaselt on edaspidi toidu tarneahelas igal juhul keelatud üheksa kaubandustava, ning lisaks on teatud olukordades keelatud veel seitse tava. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. novembril.
Seadust tuleb järgida põllumajandustoote ja toidu ostjal ja müüjal, kes on asutatud või kelle elukoht on Euroopa Liidus. Seega mõjutab uus seadus kõiki toiduaine tarneahela osapooli alates põllumajandusettevõtetest ja toiduainetööstusest lõpetades jaekettidega. Erandina ei kohaldata seadust ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks.
Eelnõus on käsitletud järgmisi ebaausaid kaubandustavasid
Ostjal on igal juhul keelatud:
1) tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul eelnõus sätestatud päevast arvates;
2) tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimus nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
3) muuta ühepoolselt neid müügilepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste, hindade või ostja pakutava või osutatava müügiga otseselt seotud teenuse osutamisega;
4) nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga;
5) nõuda müüjalt tasu sellise ostja omandis oleva põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte müüja süül;
6) keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud müügilepingu tingimusi, kui müüja on kirjalikku kinnitust nõudnud;
7) ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust
8) ähvardada müüjat nö kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi;
9) nõuda müüjalt hüvitist selliste kulude eest, mis on tekkinud seoses müüja toodetega seotud kliendikaebuste läbivaatamisega, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.
Eelnõus nimetatud kaubandustavad, mis on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, on järgmised
Ostjal on keelatud:
1) tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma müümata jäänud toodete või nende kõrvaldamise eest maksmata;
2) nõuda tasu müüja põllumajandustoote ja toidu turul kättesaadavaks tegemise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest;
3) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse kulude katmist;
4) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu reklaamimise ehk turundamise kulude katmist;
5) nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist;
6) nõuda müüjalt kauba müümiseks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist;
7) nõuda müüjalt üksnes etteantud veopakendite kasutamist, kui seda ei nõuta asjakohases õigusaktis.
Eelnõus kehtestatakse ebaausa kaubandustava kasutamise korral müüja kaitseks eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele lisaks kohaldatavad avalik-õiguslikud õiguskaitsevahendid ning sätestatakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord.
Konkurentsiamet hakkab teostama järelevalvet
Uue seaduse kohaselt hakkab järelevalvet ebaausate kaubandustavade üle tegema konkurentsiamet. Seadus annab konkurentsiametile õiguse panna ostjale või müüjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest, kui konkurentsiametile teadaolevalt esineb tõsine ja korvamatu kahju tekkimise oht ebaausa kaubandustava kasutamise keelu rikkumise tõttu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib konkurentsiamet määrata juriidilisele isikule sunniraha kuni 100 000 eurot.
Rahatrahv kuni 400 000 eurot
Maksetähtajaga või tarnega seotud ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest, samuti tingimuslikult keelatud ebaausa kaubandustava kasutamise eest lubab seadus füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. Juriidilise isiku puhul on rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Olemasolevad lepingud tuleb seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul
Seadus jõustub 2021. aasta 1. novembril. Enne seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping tuleb lepingupooltel viia seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul selle Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates.
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega võtab Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega saad lähemalt tutvuda SIIN.
