Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.09.2021

 

Ebaveres avatakse uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja

Täna avab maaeluminister Urmas Kruuse Ebaveres asuvas ASis Vireen uue aurukatlamaja, mille kütteks kasutatakse hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud liha-kondijahu.

„Värskelt valminud aurukatlamaja näol on tegu ainulaadse ja keskkonnasäästliku lahendusega, mis aitab kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele – kogu tehase ülalpidamiseks vajalik energia toodetakse edaspidi uue katlamaja kütusest,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Kuni uue katlamaja valmimiseni kasutati tehases kütusena maagaasi ning liha-kondijahu tuli ladustada tasulise teenusena prügilates.

ASi Vireen juhataja Tarmo Terava sõnul on vast valminud katlamajal veel mitu eelist. „Kui mujal sarnastes tehastes läheb liha-kondijahu koostootmiskatlasse, siis siin põletatakse koldes puhast liha-kondijahu. Sellest tekkinud tuhka on loodetavasti tulevikus võimalik kasutada ka väetisena,” märkis ASi Vireen juhataja Tarmo Terav. „Lisaks tekib katlamaja käivitamisega tehases rohkesti jääksoojust, mida oleks võimalik soojuse akumuleerimise seadmega kokku koguda ja edasi müüa.”

Värske lahendusega kasutatakse täies mahus ära tehasesse toodud hukkunud loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, nagu loomne rasv ja liha-kondijahu. „Rasva eksporditakse ning nõudlus selle järele on aastatega suurenenud,” lisas ASi Vireen juhataja.

Uut katlamaja avav AS Vireen on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelev tehas.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.09.2021

 

Täna võttis Riigikogu vastu Maaeluministeeriumi esitatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille eesmärk on korrastada ettevõtjatevahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri lülides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised tagamaks, et tarbijani jõuab mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on tähtis, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Õiglastest lepingutest võidavad kõik – nii praegused kui tulevased koostööpartneritest ettevõtted ise uute võimaluste tekkides kui ka siinse toidu tarbijad.“

Seadusega luuakse põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise alused. Seaduses sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud.

„Seaduse kohaselt liigituvad ebaausateks kaubandustavadeks näiteks ülemäära pikad maksetähtajad, müügilepingu tingimuste ühepoolsed muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega või tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, samuti tootjalt üksnes kindlat tüüpi veopakendi nõudmine,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks tõi maaeluminister välja, et Eestis hakkab riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduse täitmise üle tegema Konkurentsiamet.

Maaeluministeerium
Pressiteade
14.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse läheb täna Türi valda Oisu, et osaleda uue rohegaasijaama avamisel, kus müüdav rohegaas toodetakse kohapealsest lehmasõnnikust.

„Tegemist on Eesti Biogaasi poolt tehtud olulise investeeringuga, järjekorras juba  kolmanda rohegaasijaamaga, mis võimaldab maal tulla linnale appi üsna otseses mõttes. Nimelt saame sõnnikust toodetava rohegaasi abil anda linnadele senisest kümme korda puhtama linnaõhu, sest juba üks rohegaasibuss suudab tasa teha ühe diislibussi saaste,“ märkis Urmas Kruuse.

Rohegaas on kõige puhtam ja tahmavabam transpordis kasutatav kütus, mille põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Linnade arv, kus on minnakse üle diislibussidelt gaasibussidele, aina kasvab.

Oisus toodetav biometaan on otsast lõpuni Eesti kohalik taastuvkütus. See toodetakse põllumajandusjäätmete, Oisus lehmasõnniku kääritamise teel, millest tekib biogaas ning selle puhastamisel biometaan/rohegaas.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat on omakorda kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. „Seega saame sõnnikust korraga nii puhast linnaõhku kui ka haisuvabalt väetatud põllumaad,“ tõdes maaeluminister.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita kuni 5000 km. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse täna 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti.

Eesti Biogaas OÜ on Eesti ettevõtete Alexela ja Infortari poolt loodud ettevõte. Oisu jaamas omab 40% suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2021

 

16-lt loomapidajalt on üle võetud loomade ja lindude nõuetekohase pidamise kohustus. Loomade jätmine loomapidajatele ohustas loomade elu ja tervist.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul seisab amet hea Eestimaa loomade heaolu eest ning teostab järelevalvet loomapidamise tingimuste täitmise üle. „Põllumajandus- ja Toiduametile saadetakse väga palju vihjeid loomapidamistingimuste rikkumise või looma halva kohtlemise kohta. Vihjete kontrollimisel on järelevalveametnikud leidnud loomi olukordadest, kus loomadel ei ole pidevat juurdepääsu joogiveele, loomad on söögi puudusel alakaalulised ning neile ei ole võimaldatud elementaarsematki arstiabi. Kui loomapidaja ei ole võimeline tagama oma hoolealuste heaolu ning on reaalne oht looma elule ja tervisele, siis rakendab amet talle antud õigust looma pidamise kohustus loomapidajalt üle võtta,“ selgitas Kukk. Juhul, kui PTA võtab üle loomapidaja kohustused tagab amet loomadele vajaliku abi ning nõuetekohased pidamistingimused.

Ametnikud puutuvad oma töös kokku erinevate juhtumitega, kus loomad elavad väga halbades tingimustes. „Tihtipeale elavad loomad oma roojas, neid ei toideta piisavalt, koheldakse halvasti või on loomad sedavõrd haiged või parasiitidest räsitud, et nende elu pole võimalik päästa. Ka on kokkupuuteid nn kutsikavabrikutega, kus koeri peetakse kitsastes puurides, mis asuvad tihtilugu ebasanitaarsetes ja pimedates ruumides, kus puudub elementaarseimgi ventilatsioon,“ kirjeldas Kukk.

Loomade heaolu mõiste on väga lai, kuid loomaomanik peab tagama loomale toidu ja joogivee, hoolduse, sobiliku elukeskkonna ja võimaldama vajadusel ravi. Loomade pidamise kohustuse ülevõtmine loomapidajalt toimub ainult juhul, kui loomade jätmine loomapidajale ohustab loomade elu  ja tervist.

Juhul, kui märkad, et lemmik- või põllumajanduslooma pidamise tingimusi on rikutud või looma on halvasti koheldud, siis saada sellekohane vihje PTA meilile vihje@pta.agri.ee.

 

Maaeluministeerium
Pressiteade
09.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mis võimaldab kalapüügitoodete töötlemisega

tegelevatel ettevõtjatel taotleda koroonaviiruse puhangust tingitud erakorralist toetust toidukao ennetamiseks.

„Määruse koostamisel pidasime silmas eesmärki vältida ootamatust müügimahtude vähenemisest tekkida võivat toidukadu ehk toidu raiskamist ning leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügitoodete töötlejaile, aidates sellega kaasa valdkonna elujõulisuse ja konkurentsivõime säilitamisele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Peamine kahju sektorile seisneb välisturgudele mõeldud töötlemistoodangu müügimahtude kiires kahanemises. Piirangute tõttu suleti restoranide ja toitlustusasutuste uksed, mille  tulemusena peatus ahvenafilee (Perca fluviatilis) eksport ja külmladudes oleva kala realiseerimine muutus ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured, säilivustähtaja suhtes tundlikud laovarud, mille realiseerimisel vajavad ettevõtjad abi, sest vastasel korral tuleks külmladudes tarbimistähtaega ületav kala visata toidujäätmena ära.

„Toiduraiskamise ennetamiseks saavad ettevõtjad taotleda riigiabina erakorralist toetust, toiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle Eesti kaitse-, haridus-, kinnipidamis-, tervishoiu-, sotsiaalabi- või hoolekandesüsteemi asutusele, nende asutuste toitlustust korraldavale ettevõtjale või sellisele sihtasutusele või mittetulundusühingule, kelle põhikirjas sätestatud eesmärk on Eestis kodanikuühiskonna edendamine tasuta toiduabi organiseerimise kaudu. Riigiabi andmiseks saime Euroopa Komisjonilt heakskiidu juuli lõpus, mis võimaldab sektorit toetada,“ ütles minister.

Määrusega „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale“ toetatakse kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise tegevusvaldkonnas kala käitlemisega tegelevaid ettevõtjaid, kelle turutõrke tagajärjel müümata jäänud, kuid tasuta üle antud toiduks kõlbliku Euroopa Liidu päritolu ahvenafilee koguse omahind hüvitatakse kuni 70% ulatuses otsetoetusena.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2021

Sel kevadel avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) käitlejatele mõeldud juhendi toidu märgistamise teemal, mis on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Tegemist on järjega juhendi esimesele osale.

Juhendi teises osas käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast toidupakendi avamist või külmutatud toidu sulatamist.

Euroopa Liidus tekib igal aastal keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Kõige enam toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes, kuid hinnanguliselt 60% neis ära visatud toidust kõlbab tegelikult veel süüa. Toidu nõuetekohane märgistus ning tarbija parem teavitamine toidu säilitamistingimustest ja tarbimisjuhistest tagab toiduohutuse ning aitab vähendada toiduraiskamist.

EFSA juhend sisaldab otsusepuud, mis aitab toidukäitlejal otsustada, kas pärast pakendi avamist kehtiva tarbimistähtaja ja säilitamistingimuste märkimine on asjakohane. Osa toitude tarbimistähtaeg peaks pärast pakendi avamist olema ohutuse eesmärgil lühem kui avamata pakendis toote esialgne „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev.

Samuti sisaldab juhend nõuandeid, mida toidukäitleja saab tarbijale anda külmutatud toidu sulatamise heade tavade, säilitamistingimuste ja sulatatud toidu tarbimise tähtaja kohta. Toiduohutuse seisukohast peaks sulatamise heade tavade järgimine minimeerima patogeensete mikroorganismide kasvu ning toidu ja kontaktpindade saastumist nendega.

Toidukäitlejale mõeldud juhendi teise osa eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse originaali saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021

4. septembril avas maaeluminister Urmas Kruuse Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi.

Eesti toidu kuu pirukat lahti lõigates sõnas maaeluminister Urmas Kruuse: „Eesti toit osa meie rahvuskultuurist, meie ühine südameasi. Septembris toimuva Eesti toidu kuu raames kutsun kõiki üles kohalikule toidule rohkem tähelepanu pöörama ja erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma.“

Septembris toimub üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui ka töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustati Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ sai näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Galerii. Fotod: Kerli Nõges, Maaeluministeerium

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021

 

Laupäeval, 4. septembril avab maaeluminister Urmas Kruuse Tartumaal Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi. 

Eesti toidu kuu pirukas lõigatakse lahti Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügislaada ja näituse „Tõuloom“ raames orienteeruvalt kell 10.30. 

„Septembris on meie toidulaud kõige rikkalikum – saada on rohkelt värsket toorainet meie aedadest, põldudelt ja metsadest. Rõõmustav on näha, et toidusündmusi jagub nii saartele kui ka mandrile, nii täiskasvanud kui ka pisikestele toidusõpradele. Kutsun kõiki üles Eesti toidu kuu raames oma tarbimisharjumustele tähelepanu pöörama, senisest enam toidu teekonnale mõtlema ning kasutama ka head võimalust talvevarusid soetada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul toimub septembris üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

„Üle 70% siinsetest tarbijatest eelistab kodumaist toitu, see näitaja on püsinud pikalt stabiilsena. See kinnitab, et meie toidutootjad on olnud tublid ja nad on tootnud head Eesti toitu. Kodumaist toidukaupa iseloomustab tarbijate hinnangul eelkõige värskus, harjumuspärane maitse, usaldusväärsus ja kõrge kvaliteet,“ lausus Urmas Kruuse.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustatakse Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ saab näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.