Rubriik: Pressiteated

Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE

01.09.2021

Lindude gripp võib meid taas ohustada lindude tagasirändel. Lõuna-Soomes on viimastel nädalatel tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakoona juhataja Olev Kalda sõnul peavad linnupidajad olema valvsad, sest grippi tuvastatakse endiselt. „Lõuna-Soomes tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvesid H5N1 ja H5N8 luikedel ja kajakatel ning ka kanakullil. See näitab selgelt, et haigus on endiselt ringlemas ning võib sügisrändega ohustada ka Eestit,“ selgitas Kalda.

Eestis tuvastati paar nädalat tagasi Pärnumaal kormoranil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N1. „Võib öelda, et tegemist oli üksiku leiuga ning massilist suremust siiski pole, kuid see näitab, kui vastupidav võib antud viirus keskkonnas olla,“ kirjeldas Kalda. 

Kuna lindude sügisrändega võib nakkuse levik suureneda, siis on väga oluline, et linnupidajad rakendaksid jätkuvalt bioturvalisuse meetmeid ning söödaksid ja joodaksid linde vaid siseruumis või varikatuse all. 

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2021

Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung. Osalejatele anti ülevaade Euroopa Liidu kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi „Eesmärk 55“põllumajandust puudutavatest ettepanekutest, mida tutvustasid täpsemalt Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. 

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), mille eesmärk on vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehakse kliimapaketiga mitu muudatusettepanekut, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka põllumajandust. Samas rõhutas minister, et tegu on siiski alles Euroopa Komisjoni välja töötatud kavanditega ja ettepanekutega läbirääkimisteks. Eesti seisukohad, mis kujundatakse ministeeriumite ja huvigruppide koostöös, on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.

„Meie vaatevinklist lähtudes ei tule katsumused lihtsad,“ tõdes Urmas Kuuse nõukogu kohtumisel, viidates muu hulgas sellele, et kliimaeesmärkide mõõtmisel põllumajanduse heitkoguste hindamiseks kasutatav referentsaasta 1990 pole Eesti puhul mõistlik ega õiglane.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok tutvustas nõukogul osalejatele paketis „Eesmärk 55“ sisalduvaid põllumajandust puudutavaid valdkondlikke ettepanekuid. Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse, energiatõhususe direktiivi, energia maksustamise direktiivi ning süsiniku piirimeetme määruse muudatusettepanekud.

Krustoki sõnul tuleb Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt suurendada maakasutussektoris süsiniku sidumist 2030. aastaks 310 mln tonni CO₂ ekvivalendini. Liikmesriigipõhiselt vaadates on Eesti vastav eesmärk -2,5 mln tonni CO₂. Aastaks 2031 plaanib Euroopa Komisjon siduda põllumajandus- ja LULUCF-sektori üheks ning liikuda süsinikuneutraalsuse poole sektoris tervikuna.

Rahandusministeeriumi esindajad Velda Buldas ja Mari Lahtmets tutvustasid istungil osalejatele muudatusi, mis tulenevad nõukogu energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta käiva direktiivi muudatusettepanekust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta käiva määruse muudatusettepanekust.

Energia maksustamise direktiivi muudatusettepaneku eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist.

Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, ingliskeelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata osa toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et liidus rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidiheite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et liidu ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud liiduväliste ettevõtetega võrreldes.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.08.2021

Igal aastal uuritakse loomset toitu ja põllumajandusloomi saasteainete esinemise suhtes. Eelmisel aastal oli kõrvalekaldeid üksikutes proovides.

Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire raames uuritakse nii anaboolse toimega kui keelatud, loata aineid, samuti veterinaarravimite jääke, keskkonna saasteained (nt kloororgaanilisi ühendeid, fosfororgaanilisi ühendeid, raskemetalle, mükotoksiine jne). „Saasteainete seire raames võeti proove lihast, piimast, meest, munadest, kalast, neerudest, maksast, karvadest, uriinist, seerumist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.

Laurimaa sõnul saab seire tulemuste põhjal öelda, et Eestis toodetud liha ja ka muu loomne toit on nõuetekohane. „Viimase kolme aasta tulemuste põhjal võib öelda, et nõuetele mittevastavusi on tuvastatud aastas paaril korral. Eelmisel aastal uuriti kokku 1715 proovi, millest vaid 0,12% ei vastanud nõuetele.“

Saasteainete uuringu tulemusel tuvastati kaks nõuetele mittevastavat proovi, milles jäägi kogus ületas lubatud piirnormi. „Ühel juhul võeti proov piimafarmist, kus tuvastati piimas antibiootikumide jääke, mis võivad sattuda piima loomade ravimise tulemusel. Teisel juhul tuvastati ühest veiselihaskoe proovist ka inimestel valu ja põletiku leevendamiseks kasutatavat ravimi jääki, mis võis sattuda lihasse ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Keskkonnast tulenevate saasteainete rikkumisi ei tuvastatud. Seega saab öelda, et puhas keskkond aitab kaasa ohutu toidu tootmisele,“ lisas Laurimaa.

Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seiret viiakse läbi igal aastal ja selle käigus uuritakse keelatud ainete sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust jne.

Seire aruandega saab tutvuda siin.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2021

Valitsus otsustas jätkata laenukäenduse kriisimeetme rakendamisega aasta lõpuni. Meede on suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maapiirkonna ettevõtjatele.

„MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised ja aidanud neil kriisi üle elada. Edukaks võib pidada ka meetmete rakendamist, kuid sellegipoolest on osa COVID-19 laenurahast veel kasutamata. Laenuraha jääk esimese poolaasta seisuga on 9,4 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul otsustas valitsus olemasoleva laenujäägi suunata käendusreservi suurendamiseks, mis annab võimaluse suurendada käenduste mahtu ning tagada käenduste pakkumist kuni aasta lõpuni.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka muudele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„COVID-19 käendused on olulised, sest võimaldavad parematel tingimustel ettevõtjatele laene tagada ja on abiks ettevõtete finantseerimisel piirangute ajal,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakub riik MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamiseks laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES langetanud positiivseid otsuseid laenukäenduste puhul kokku 46,9 miljoni euro ulatuses, laenude puhul 85,6 miljoni euro ning kapitalirendi puhul 4,6 miljoni euro ulatuses.

Tänavuses karantiinsete kahjustajate seireprogrammis keskendus Põllumajandus- ja Toiduamet enam tomativiirustele, et välja selgitada nende esinemist Eestis. Seire käigus tuvastati Harjumaal ASi Sagro kasvuhoones Tomato brown rugose fruit virus, mida seni ei olnud Eestis varem leitud. Seire käigus kontrolliti üle Eesti 20 ettevõtet, kes kasvatavad tomati vilju ning seemneid. Inimese tervisele viirus ohtu ei kujuta.

Tegemist on viirusega, mis kahjustab nii harilikku tomatit kui harilikku paprikat ning mille levik on nii katmikala kui avamaa tootmises Euroopa Liidus järjest suurenenud. Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Leide on tuvastatud Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Belgias, Bulgaarias, Slovakkias ning Maltal. Haigustekitaja on Euroopa Liitu (EL) jõudnud Hiinast ja Iisraelist sisse toodud tomati ja paprika seemnega.

Kuidas viirus mainitud kasvuhoonesse jõudis, on Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul selgitamisel. „Tähtis on meeles pidada, et tomatitaimede kasvatamisel tuleks tingimata kasutada kontrollitud seemet, minimeerides taimehaiguste levitamise ohtu,“ ütleb Kinkar.

Alates 2019. aastast kehtivad Tomato brown rugose fruit viruse sissetoomise ja leviku takistamiseks ELis erakorralised meetmed. „Tegemist on väga kiiresti leviva viirusega, mistõttu on oluline kasutada selle viiruse vastu kontrollitud ja haigusvaba seemet ning istutusmaterjali,“ lisab ta.

Tomato brown rugose fruit virus põhjustab haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. Viirus põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga ning võivad ka langeda. Viljad kaotavad värvi, on kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. Inimeste tervisele viirus ohtu ei kujuta, kuid vähenev viljade arv ja kvaliteet võib põhjustada majanduslikku kahju.

„Kasvuhoones, kust viirus leiti, selgeid viirusele omaseid tunnuseid taimedel ega viljadel näha ei olnud,“ lausub Kinkar. „Viirusest vabanemiseks tuleb saagi koristamise järel kõik nakatunud taimed põletada. Samuti on vajalik kasvuhoone ja muude töövahendite täielik desinfitseerimine enne uue kasvuhooaja algust.“

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.07.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet ning saastunud toodete maaletoojad ja kauplejad on omavahel suhelnud, toodete tagasikutsumisega on alustatud. Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on äärmiselt oluline, et maaletoojad ja kauplejad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest (sh partiinumbrid) üleriigilise meedia vahendusel. Info avaldamine ainult kauplustes ei pruugi olla piisav.

Etüleenoksiid on biotsiid, mida kasutatakse Euroopa Liidu välistes riikides laialdaselt toidu steriliseerimiseks, ja selle pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Enamjaolt satub etüleenoksiid tootesse tooraine või lisaaine kaudu, mida on päritoluriigis eelnevalt steriliseeritud Salmonella ohu vältimise eesmärgil.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul on Eestisse jõudnud mitmed toidukaubad, milles on kasutatud toorainet või lisaainet, mis on saastunud etüleenoksiidiga. „Tänasel päeval on meile teadaolevalt tuvastatud etüleenoksiidi jääke seesamiseemnetes, vürtsides ja lisaainetes, mida kasutatakse toodete valmistamisel väikestes kogustes,“ sõnab Ramjalg. „Seega lõpptootes on etüleenoksiidi sisaldus veel väiksem.“

Toiduosakonna juhataja ütleb, et kui poes müüakse ohtlikuks tunnistatud toodet, peab kaupleja alustama toote tarbijalt tagasikutsumisega. „Eestis on välja kujunenud praktika, et jaekauplused paigutavad kas toote leti või infoleti juurde tagasikutsumise teated,“ räägib Ramjalg, lisades, et mõned ettevõtted jagavad infot ka oma kodulehel ja sotsiaalmeedia kontol. „Samuti jagavad toote tagasikutsumise teateid oma kodulehel maaletoojad, teavitades otse ka kliente, kellele tooteid müüdi.“ Selleks, et info jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, on kõnealusel juhul oluline, et maaletoojad korraldaksid teavituse tagasikutsutud toodetest ka üleriigilise meedia vahendusel.

Euroopa Komisjon avalikustas kriisikoosoleku otsuse, kus juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu liikmesriigid menetlevad etüleenoksiidiga saastunud toodete juhtumeid ühtemoodi. „Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid koostisosi või lisaaineid, mis on saastunud etüleenoksiidiga, tuleb turult tagasi kutsuda, olenemata sellest, kui suur on selle osa lõpptootes,“ nendib Ramjalg.

Etüleenoksiid on gaasiline desinfitseerimise vahend, mida võidakse kasutada Aasia ja Aafrika riikides vürtside, seemnete ning toidu lisaainete (nt jaanileivapuujahu E410) steriliseerimiseks, et vähendada Salmonella esinemist toidus. Etüleenoksiid on liigitatud genotoksiliseks kantserogeeniks, mis võib põhjustada leukeemiat, rinnavähki, loodete väärarenguid, iseeneslikku aborti jne.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
27. juuli 2021

 24. ja 25. juulil oli üle Eesti külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist on praeguseks seitsmel järjestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastusrekordiga.

„Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ning kinnitab, et maaelu maine püsib hea ning avastamist üha jagub. Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha oma silmaga, kus ja kuidas toodetakse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhatajaReve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“

Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ning Suuretüki talu Lääne-Virumaal.

Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.

2020. aastal oli avatud talude päeval avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. aastal olid vastavad näitajad 310 ja 195 000.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.