Maaeluminister sigade Aafrika katku leiust: farmide kaitseks tuleb hoolikalt järgida bioturvalisuse nõudeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Harjumaal asuvas OÜ Pihlaka Farmis tuvastati 14. juulil sigade Aafrika katku leid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on leid muret tekitav, aga selged protseduurid ja varasemad kogemused aitavad olukorda kontrolli all hoida. „Põllumajandus- ja Toiduametil on varasematest seakatku leidudest palju kogemusi – protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas, olukorda jälgitakse hoolikalt ning tegutsetakse plaani kohaselt,” ütles minister.

„Leviku vältimiseks on oluline, et seakasvatajad vaataksid üle oma bioohutuskavad, järgiksid hoolega bioturvalisuse nõudeid ning teavitaksid kohe veterinaararsti, kui märkavad oma farmis sigadel seakatku tunnuseid,” lisas Kruuse.

Sigade Aafrika katku leviku oht metsades on tõusnud. Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellel tuvastati uuringute käigus sigade Aafrika katk. Samuti on leitud juulikuus viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab sigade massilist haigestumist ja suremust ning seetõttu ka suurt majanduslikku kahju. Selleks, et vältida haiguse levimist, sead hukatakse ning AS Vireen korraldab sigade nõuetekohase kahjustustamise.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele sigade Aafrika katku kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.

 

Harjumaal Kiili vallas tuvastati sigade Aafrika katk

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 13. juulil. „Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,“ kinnitas Sammel.Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele.

Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

–          palavik üle 40 °C

–          isutus, loidus, naha sinakaks muutumine

–          köha, hingamisraskused

–          verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine

–          silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Korduma kippuvad küsimused SAKi kohta on leitavad siit.

Taust

 Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi  (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.

Avatud talude päeva teekonda aitab aegsasti planeerida talude kaart

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

Tänavu 24. ja 25. juulil avatud talude päeval osalevate talude veebikaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Paberkaarti jagatakse kütusefirma Olerex üle Eesti asuvates teenindusjaamades.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Avatud talude päeva paberkaarti saab kütusefirma Olerex tanklates üle Eesti alates 17. juulist. Huvilistel on võimalik kaarti saada kokku 88 Olerexi müügikohast.

Avatud talude päeva paberkaardil ja plakatitel on olemas ka avatud talude kaardi veebiaadressiga QR-kood, mis võimaldab talude asukoha info lihtsalt ja paberivabalt üles leida.

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 25. juulil, kui külastajatele avab oma uksed ligemale 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 24. juulil. Kaardil on eri värviga tähistatud kas ainult pühapäeval või siis terve nädalavahetuse avatud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Piimapäev väärtustab piimatootmist kui meie kultuuri lahutamatut osa

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb kolmapäeval, 14. juulil Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis toimuval XV piimapäeval, kus muu hulgas esitletakse ka värsket raamatut „Eesti piimandusmuuseum 45“. 

„Kutsun kõiki inimesi piimapäevale, kuna piimal ja piima saamisel on iga rahvakillu elus oluline koht. Piima on peetud valgeks kullaks – seal, kus oli piima andev lehm, oli ka elu. Mälestust heinateost, magamist värsketel heintel peetakse täna osaks romantilisest maapuhkusest, kuid ainult paar aastakümmet tagasi tähendas see rasket tööd valge kulla saamise nimel, mis aitas hinge sees hoida ja lapsi koolitada,“ sõnas piimapäeva väisav Urmas Kruuse.

„See, et karjal on meie rahvakultuuris olnud oluline roll, näitab kasvõi karjaga seotud tähtpäevade rohkus eestlaste rahvakalendris. Innovatsioon piimanduses on lehmad taludest viinud farmidesse, aga mälestust käsitsi lüpsist, koorelahutamisest ja koore võiks kloppimisest aitab tallel hoida juba 45 aastaringi tegutsev piimandusmuuseum. Tänu innovatsioonile on meie piimatoodete letid kauplustes rikkalikumad kui kunagi varem. Piimandusmuuseum ja piimapäev lubavad kogu rikkast pärandist vahetult osa saada, seega ootan kõiki toredal piimapäeval pakutavatest ettevõtmistest osa saama,“ innustas Urmas Kruuse.

XV piimapäev avatakse piimandusmuuseumi pargis kolmapäeval, 14. juulil kell 12. Tegevust pakutakse kõigile, lastest vanavanemateni välja. Avatud on mitmesugused töötoad, toimuvad meeleolukad kontserdid ja etendused, valitakse parim maitsevõi ja tuntud kunstniku eestvedamisel valmib mälestuseks ühismaal.

Lisainfo Piimandusmuuseumi veebilehel.

Väikeettevõtjad saavad paindlikumad tingimused investeerimiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas sel nädalal eelnõu kahe määruse muutmiseks, millega muudetakse investeeringute tegemise tingimusi väikeettevõtjate jaoks paindlikumaks.

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele, olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu suurusest või eesmärgist. Seega on oluline luua ettevõtjatele paindlikumad tingimused investeeringute tegemiseks. Toetusmeetmetes pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel pikeneb maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Samuti suurendatakse mõlemas meetmes toetuse maksimaalset suurust 50% võrra.

„Oluline on suunata lisaraha toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele – eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud majanduslike mõjudega,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse 2019. aastal toetust saanud mikro- ja väikeettevõtjatel tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Nimetatud toetusesaajad peavad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2022. aasta augustikuu lõpuks.

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi maasikate kordusreidi Pärnu Turule

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.07.2021

 

Täna toimus kordusreid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna rikkumisi ei tuvastatud. „Kui nädal tagasi korraldatud reidi käigus tehti Pärnu Turul ühele müüjale sunniraha hoiatus ning kohustati turult lahkuma, siis täna rikkumisi ei tuvastatud. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid.“

Kontrollide käigus peavad maasikamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti maasikate saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Pärnu Turul toimus 29. juunil. Kokku kontrolliti üheksat müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

 

Taluliit kutsub ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.07.2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“, et Eesti tarbijatele üha suuremates kogustes kodumaiseid talutooteid pakkuda.

Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ loodi 2014. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt ja tänaseks on sellega ühinenud pea kuuskümmend Eesti talutootjat. „Ehtne Talutoit“ märk tähistab tarbija jaoks naturaalset, värsket ja maitsvat toitu ning märgi alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud.

„Peretalud on Eestis oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment on lai. Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja veel palju muud. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone jälgides ja see kajastub ka maitses. Talutooted on tavaliselt värsked ja säilitus- ning värvainetevabad,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, innustades talutootjaid märgisega liituma. “Ehtsa Talutoidu taga on kodumaised talunikud, kelle isiklik hool ja suhtumine on see mis teeb talus valminud toidu väga eriliseks,” rõhutab Ats.

„Ehtne Talutoit“ märk ei konkureeri mitte ühegi taluniku enda kaubamärgiga, vaid pakub neile hoopis lisaväärtust. Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ on loodud talunike ühistegevuse edendamiseks, et teistest tootjatest eristudes oma toodangut kodumaises kaubanduses senisest paremini müüa.   „Ehtne Talutoit“ märgistus pakub talutoidu tootjatele ja talutoiduga kauplejatele asjatundlikku turundus- ja reklaamiabi.

Ehtsa Talutoidu märgi taotlemine on väga lihtne. Selleks tuleb minna veebilehele ja tutvuda märgi kasutamise tingimustega. Kui taluniku toodang vastab märgi tingimustele, siis tuleb täita taotlusankeet, mis asub aadressil https://talutoit.ee/liitu-margiga/#taida-taotlusankeet. Juba „Ehtne Talutoit“ toidumärgistusega liitunud tootjate nimekirjaga saad tutvuda siin: www.talutoit.ee

Tootjatele, kellel on õigus kasutada ehtsa talutoidu märki, kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht
tel:  +372 553 1571
e-post: gelis@taluliit.ee

Püsirohumaade suhtarv langes tänavu üle lubatud määra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.07.2021

 

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete kohaselt on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga vähenenud juba üle lubatud määra.

Maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ kohaselt peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pidama arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse üle. Muu hulgas peab PRIA oma veebilehel avaldama teavet selle kohta, kui püsirohumaa suhtarv on riigi tasandil vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 4%. Seda eelkõige selleks, et põllumajandustootjad saaksid varakult planeerida oma järgmise aasta põllutöid, sh taliviljapõldude ettevalmistamist ja rajamist.

Tänavuste pindalatoetuse taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,6%. Lubatud vähenemise piirmäär on aga 5%. Lubatud piirmäära ületamine toob 2022. aastaks kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse.

Kuna sel aastal kehtib täielik püsirohumaade ülesharimise keeld, sh asendamise kaudu, palume põllumeestel oma põllutööde planeerimisel ja tegemisel arvestada sellega, et püsirohumaade ülesharimine toob suure tõenäosusega kaasa nende tagasi rajamise kohustuse. Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2022. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust ka 2023. aastaks. Lõplik püsirohumaa suhtarvu vähenemine ja riigi tasandil kohustuse täitmine või täitmata jätmine selgub pärast taotluste kontrolli hiljemalt 15. detsembriks.

Tuletame meelde, et püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Täpsemalt saab püsirohumaa säilitamise kohustuse kohta lugeda PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba teist korda teraviljakasvatajate kõrval ka aiandustootjaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
02. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kaheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate seast. Sel aastal valitakse taas  parim taimekasvataja aiandustootjate seast. Konkursi raames arvestatakse aiandustootjatena köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Covid-19 on väga suuresti mõjutanud ka Eesti aiandustootjaid. Märkame ja tunnustame neid, kes selle perioodi on siiski üle elanud ning vastu pidanud. Kutsume üles esitama meile kandidaate parima taimekasvataja konkursile, “rääkis MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 16. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.

„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

  • Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
  • Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
  • Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
  • Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
  • Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
  • Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
  • Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
  • Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
  • Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
  • Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
  • Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
  • Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
  • Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine,(bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
  • Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
  • Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
  • Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
  • Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
  • Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
  • Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond

Pildigalerii leiab siit: https://cloud.agri.ee/s/8bz4zCDytLnq6kN