Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

Kui tavaliselt lõppeb lindude gripi levik lindude pesitsusajaga, siis sellel aastal pole gripi levik pidurdunud. Tuvastatud on Eestis uus kõrge patogeensusega ja teistele loomadele ja lindudele edasikanduv linnugripitüvi H5N1. Endiselt tuvastatakse lindude grippi ka meie lähiriikides.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on Euroopas, sh Eestis levinud peamiselt kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüved H5N8 ja H5N1. „Viimast tüve tuvastati mais Matsalus kahel hukkunud merikotka pojal ning eelmisel nädalal Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal hukkununa leitud lindudel,“ kirjeldas Sammel.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt leitakse erinevalt varasematest hooaegadest käesoleval aastal veel varasuvelgi endiselt palju väga nakkava lindude gripi tagajärjel hukkunud metslinde. Samuti esineb Euroopas endiselt lindude gripi puhanguid kodulindudel. „Kuna käes on lindude pesitsusaeg, siis erinevate liikide linnupoegadel, eriti just veelindude (pardid, haned, luiged) ja röövlindude (pistrikud, viud, kotkad) poegadel on suur risk nakatuda ja surra,“ selgitas Sammel.

Lindude gripi H5N1 viirusetüve on Hollandis tuvastatud kahel rebasel ja H5N8 viirusetüve hülgel Ühendkuningriigis ja Rootsis. „Viiruse ülekandumine imetajatele on kindlasti murettekitav, sest see näitab, et viirus muteerub ning levib ja kohaneb paremini. Amet asub uurima surnuna leitud või kütituid rebaseid lindude gripile, et saada ülevaade, kas ka Eestis viirus imetajale kandub,“ lisas Sammel.

Euroopas ei ole mitte ühestki inimese lindude gripi viirusesse nakatumisest teavitatud. ECDC on inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas hinnanud väga väikeseks ja töö tõttu lindudega kokku puutuvate inimeste nakatumise riski väikeseks.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

Tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, keda seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamisel hävitatakse kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud.

„Ehkki Euroopa Liidus on kehtestatud saare-salehundlase levikuriikidest liitu imporditavale saare puidule ja istikutele sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levikut raske takistada – taimekahjustajad riigipiire ei tunne,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsman.

Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Aastatel 2015–2018 piirdus see saarekahjustuste uurimise ja vaatlustega. Alates 2019. aastast toimub seire feromoonpüüniste abil – nii on võimalik kahjurit leida tunduvalt varem. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale. Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, palume need jätta puutumatult oma kohale.

„Kahjuri tuvastamisel on edasise leviku piiramiseks ainus võimalus hävitada kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud,“ märgib Metsman, juhtides tähelepanu, et lisaks on keelatud kahjustuskoldest välja viia saare puitu ja istikuid.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul võib kahjur levida mitmel viisil: loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. „Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus,“ räägib nõunik, lisades, et väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. „Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar,“ lisab ta.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust:  vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.06.2021

 8. juunil toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus kiideti heaks arengukava 2020. a seirearuanne. 

Istungil tutvustati arengukava toetuste rakendamist ja saavutatud tulemusi. 2020. aasta lõpuks oli toetust määratud kokku 833 miljoni euro eest ja välja makstud 705 miljonit eurot.

„Toetuste määramiste ja väljamaksete seis näitab, et arengukava meetmete vastu on suur huvi ja toetused on suunatud nii põllumajanduse kui ka maaelu arengu jaoks olulistesse valdkondadesse,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Määratud toetuste puhul oleme lähedal sellele, et arengukava kogu algne, 992,5 miljoni euro suurune eelarve on peatselt kohustustega kaetud. Kuid alates 2021. aastast lisandub arengukava eelarvesse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üleminekuperioodi tõttu 307 miljonit lisaeurot, millega saame maaelu arengut toetada kuni 2025. aasta lõpuni.“

Maaelu arengukavas rakendatakse kokku 17 meedet põllumajanduse ja maaelu arendamiseks. 2020. aastal rakendati esmakordselt uut meedet „Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud“, mis oli suunatud välisturgudel põllumajandustooteid ja toidukaupu turustavatele ettevõtetele, et aidata lahendada nende likviidsusprobleeme ning säilitada seeläbi ettevõtete müügivõimekus ja konkurentsivõime välisturgudel. 2020. aasta lõpuks oli kõige rohkem väljamakseid tehtud meetmest „Investeeringud materiaalsesse varasse“, kust on välja makstud 180 miljonit eurot toetuste ja laenude kaudu, ning meetmest „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“, kust on toetust välja makstud 166 miljonit eurot.

Veel tutvustati istungil tehtud teavitustööd, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust arengukava toetustest ja maaelust. 2020. aasta suurim üritus oli juba kuuendat korda korraldatud avatud talude päev, kus maaelu ja põllumajandusega käis tutvumas rekordilised 213 000 inimest. Samuti anti seirekomisjonile ülevaade 2020. aastal valminud arengukavateemalistest uuringutest. 2020. aasta olulisemad uuringud käsitlesid põllumajanduskeskkonda, põllumajanduse maaparandussüsteeme ning noorte põllumajandustootjate toetust saanud ettevõtjaid.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. MAK 2014–2020 seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus-, toidusektori-, keskkonna- ning maaettevõtluse ja kogukondade esindusorganisatsioonid. Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2021

Täna, 7. juunil tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva. Kampaania eesmärk on tõsta teadlikkust toiduohutusest ja kutsuda kõiki toiduahela osalisi koostööle.

Maaeluminister Urmas Kruuse pööras toiduohutuse päeval tähelepanu toidusüsteemi kestlikkusele. „Me oleme üle aasta elanud enneolematus olukorras – koroonaviiruse pandeemia tõi välja, et peame keskenduma senisest enam meie toidusüsteemi jätkusuutlikkusele. Meie valikud olevikus mõjutavad seda, kas ka tulevikus oleme hea tervise juures ja suudame toota piisavas koguses ohutut ning tervist toetavat toitu,” sõnas minister.

„Ohutu toidu tagamise aluseks on kõigi toiduahela osaliste panustamine. Tootjad ja käitlejad peavad järgima rangeid toiduohutuse nõudeid, aga samavõrra oluline on see, et igaüks teaks, kuidas kodustes tingimustes ohutult toitu valmistada ja säilitada,” lisas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on koostanud 5 lihtsat toiduohutusega seotud soovitust, mida igaüks saab järgida: hoia puhtust, eralda valmistatud toit toorest, küpseta põhjalikult, säilita toitu ohutul temperatuuril ning kasuta puhast vett ja värsket toitu. Täpsemad juhised saab kätte WHO kodulehelt.

Toiduohutuse päeva on ellu kutsunud ÜRO Peaassamblee ning kampaaniat korraldatakse kolmandat aastat järjest.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.06.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab oktoobrini ning hõlmab nii visuaalseid vaatlusi kui ka proovivõtmisi laboratoorseks analüüsiks. Eestis ei ole viljapuu-bakterpõletik levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisid tema leviku peatamiseks puuduvad ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

„Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Birger Ilau, lisades, et haigus võib levida ka näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levikutee kaugemale, uutesse piirkondadesse, on inimtegevuse tulemusel, istikute ja taimede viimine ühest kohast teise.

„Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks,“ jätkab Ilau, lisades, et sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud. Viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võetakse proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ räägib Ilau.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. „Veenduge alati õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes, et taimedel oleks küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“,“ rõhutab ta. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Peaspetsialisti sõnul sarnaneb viljapuu-bakterpõletiku kahjustus tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. „Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole,“ jätkab Ilau.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aasta suvel, nakatunud istikud hävitati ning 2020. aastal korraldati kahjustaja leiukohtade läheduses seire, mille käigus viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. Lisaks tavapärasele iga-aastasele seirele, jätkatakse seirega 2019. aasta leiukohtade läheduses ka sel aastal.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.06.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab 3. juunil Võrumaal Antsla vallas suu- ja sõrataudi õppuse.

Õppuse eesmärgiks on harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja kiiret infovahetust ning välitöid taudi tõrjumiseks. Näiteks harjutatakse läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioturvalisuse meetmete rakendamine, sh loomade kokku ajamine karjamaal nende hindamine ja loendamine. Õppuse läbimängul on peamine roll ameti Lõuna regiooni töötajatel. Õppuse käigus liiklust ümber ei suunata ning teesulge ei paigaldata.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuht Heidi Käär tõi välja, et antud õppuse käigus saavad PTA töötajad harjutada läbi olulisi ülesandeid, et olla valmis erinevateks loomataudideks. „Läbi tehakse praktilised ülesanded ning harjutatakse omavahelist koostööd,“ selgitas Käär.

Selliste harjutuste läbiviimisel on väga oluline koostöö loomaomanikuga. „PTAl on hea meel, et Silver Visnapuu Alakonnu talu omanik võimaldas läbi viia õppuse oma farmis. Amet teeb enda poolt kõik, et kohalike elanike elurütm oleks täna võimalikult vähe häiritud,“ ütles Käär.

Taust:

Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.