Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatati alates tänasest, 1. juunist Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatati neis maakondades ka kalapüük kastmõrdadega.

„Aastane lubatud räime kogus Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas on ammendunud, mistõttu tuli peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime on võimalik saada veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist püüdmata 2200 tonni. Lisaks saavad Harju, Hiiu, Lääne ja Saare maakonna rannakalurid püüda mujal rannikumeres veel kokku 140 tonni räime,” sõnas minister Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni, millest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnas püüda räime 50 tonni iga nimetatud maakonna kohta ning Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas kokku 100 tonni.

Tänavu on Läänemere eelmainitud alarajoonides püütud vähemalt 1161 tonni räime ning Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas püütud täiendavalt 211 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru ja Lääne-Viru lubatud aastane räime kogus neis alarajoonides ammendunud.

Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2021

Amet tühistab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud tingimusel, et rakendatakse bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on lindude gripi oht kodulindudele langenud, mistõttu tühistatakse üle-eestilise kodulindude väljas pidamise piirangud. „Kodulinnud võib taas õue lasta, kuid endiselt tuleb rakendada bioturvalisuse meetmeid ning lindude toitmine ja jootmine peab toimuma varikatuse all või siseruumis,“ selgitas Sammel.

Lisaks peavad linnupidajad tagama, et ei oleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt jääb kehtima keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

„Täname kõiki kodulinnupidajaid, kes on olnud mõistvad ning pidanud oma linde siseruumides. Tänu linnupidajate hoolsusele suudeti Eesti lindlates suured puhangud eemal hoida. Meie lähiriikides paraku nii hästi läinud pole ning puhangud on jõudnud ka väga suurtesse lindlatesse,“ tunnustas Sammel.

Jätkuvalt tuleb ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

Otsusega saab tutvuda siin.

Pressiteade
31. mai 2021

Maa- ja rannarahva esindajate kohtumisel tõdes Riigikogu esimees Jüri Ratas, et tõstatatud mured viitavad meie ühiskonnas teravnevale väärtuskonfliktile, mille keskmes on tasakaal majanduse, looduse ja inimese vahel. Tema arvates  vajame selle lahendamiseks mõistvamat dialoogi – arutelusid ning otsuseid mõjuhinnangute ja uuringute alusel. 

Riigikogu esimees Jüri Ratas: “Olen ühel meelel kõigiga, kes Eestimaa loodust väärtustavad. Hoiame seda kõige paremini, kui läbimõeldult muudame igapäevast käitumist ja kaasajastame tehnoloogiad. Teisisõnu, püüame tasakaalu looduse, inimese ja majanduse vahel. Ainult ühte ja teist piirates, välistades või hukka mõistes me seda ei saavuta. Vajame ikkagi dialoogi, mille aluseks oleksid uuringute tulemused ja hinnangud mõjudele.”

Kohtumist sisse juhatades ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et viimasel ajal domineerivad riigi lahendustena keskkonnahoiu valdkonnas keelustamine ja tegevuse piiramine. Ometi on looduse ja maaelu puhul tegemist keeruliste süsteemidega, mida mõjutavad korraga paljud asjaolud. “Oleme tänulikud Riigikogu esimehe tähelepanu ja tema pakutud koostööalgatuse eest, mis hõlmab endas keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjonide ühe laua taha kutsumist. Usume, et keskkonnaalaste teemade teaduslik uurimine aitab sõlmida ühiskonnas kokkulepet paljudes teravates küsimustes,” lisas ta.

Liitude esindajad väljendasid kohtumisel ühiselt rahulolu, et maa- ja rannarahva teemad on jõudnud ka Riigikogu esimehe lauale. Muuhulgas toodi välja, et loodushoid on teema, millest hoolivad ja omavad mõningat ekspertsust Eestis paljud osapooled. See arvamuste rohkus teeb keerulisemaks ka kaasamise protsessi. “Samas, kasvava keerulisuse juures peab üks olema selge: inimesel, keda puudutab uus piirang või regulatsioon, peab säilima õigus protsessis kaasa rääkida. Selles osas nägime Riigikogu esimehelt täielikku mõistmist ja toetust,” lisas Sõrmus.

Maa- ja rannarahva esindajate kohtumine Riigikogu esimehega võtsid osa Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Eesti rannapiirkondade esindajana Liivi Lahe Kalanduskogu esinaine Esta Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Margus Puust ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Kohtumine toimus pärast seda, kui Eesti suuremad maaelu ühendavad liidud avalikustasid ühispöördumise Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja Presidendile.  Tänaseks on maainimeste koalitsiooniga liitunud ka Eesti Kalurite Liit ning sellele on toetust avaldanud mitmed teised ühendused. Juuni alguses toimub maa- ja rannarahva töökohtumine peaminister Kaja Kallasega.

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme eestvedamisel on ettevalmistamisel vastavateemaline avalik istung.

Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2021

 

29. mai avati Oandu külastuskeskuses pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta. Maaeluminister Urmas Kruuse andis 2021. aasta toidupiirkonnaks valitud Põhja-Eesti piirkonna esindajale üle sümboolse rändkahvli.

Minister Kruuse kutsus avakõnes kõiki üles uue piirkonna paepealseid maitsed proovima. „Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete ja aedade päevale,“ lisas Kruuse.

„Põhja-Eesti piirkonna teevad eriliseks kohalikud ettevõtjad, kes on juba aastaid oma toidukultuuri arendanud. Kutsume kõiki üles kahvli teekonda jälgima ja Põhja-Eesti maitseid avastama,” sõnas toidupiirkonna esindaja Eha Paas. „Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla, sest just need toidud on omased Põhja-Eesti piirkonnale.“

Maitsete aasta tseremoonia pidulikud toidud valmistati Sagadi mõisa restoran peakoka Maren Ritsi juhtimisel. Menüüs leidus toitu nii metsast, põllult kui oma aiast. Maitsta sai metskitse, karu- ja kopraliha, nautida kalasuupisteid ja kartulikeeksi ning maiustada šokolaadi-kartulitordiga. Oma tooteid tutvustasid kohalikud ettevõtjad Hõbeda kitsefarmist, Valgejõe Veinivillast, Taali Mesilast. Maitsta sai Kai koduleiba ja Alt-Kirjapi talu karulauguvõiet Reineverest. Muusikalist meelelahutust pakkus Uuri küla noortest koosnev folkansambel Uurikad.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

Fotogalerii. Fotod: Tarmo Haud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) diagnoositi Põhjamaades. Haigust pole võimalik ravida. Amet soovitab kalataudi leviku ohu tõttu kalakasvatajatel olla veendunud ostetava kalamarja ja eluskalade lähtefarmi taudivabaduses.

IHN puhul on tegemist viirushaigusega, mis esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata, kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma. Seejärel võib kasvatusse taas kalad tuua.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb kalakasvatajatel olla eriti tähelepanelik, et haigus ei jõuaks Eestisse ja siin ei leviks. „Kalataudide leviku riski vähendamiseks tuleb järgida ja rakendada kalakasvatustes üldisi bioturvalisuse meetmeid. Oluline on jälgida transpordivahendite ja personali liikumist kasvatuse territooriumil, piirata kõrvaliste isikute pääsemist territooriumile ja tootmishoonetesse, rakendada üldisi puhastamise, pesu ja desoprotseduure töötajate, töövahendite ja transpordivahendite suhtes,“ kirjeldas kalda.

Amet teostab järelevalvet kalakasvandustes, vajadusel võtab proove kalataudide tuvastamiseks.

Taust

Taanis diagnoositi IHN kahel korral. Esimene IHN juhtum (18.05.2021) oli kalakasvanduses Stouby linna lähistel, kus oli 1 105 000 vikerforelli. Teine juhtum (25.05.2021) oli Bylderup Bov linna lähistel, kus peeti 880 000 vikerforelli. Mõlemale nakatunud ettevõttele on rakendatud riigisisesed kalade liikumise piirangud, meetmed piiriületamisel, jälgitavus, karantiin ja piirangutsoonid. Seoses teise IHN juhtumiga on Taanis kaheksa kontaktset kasvandust, kus kehtestati liikumispiirangud.

Soomes diagnoositi IHN (27.05.2021) Ahvenamaal asuvas kalakasvanduses. Nakkus pärines Taani kalakasvandusest. Nakatunud kasvanduses rakendatakse liikumispiiranguid ja moodustati piirangutsoon, kus kalade liikumine on piiratud. Nakatunud ettevõtte rajatistest pole eluskalu mujale viidud.

Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Hetkel kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Sel nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.

„Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, seetõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad.“

Ministri sõnul on Eesti jaoks on oluline, et kompromiss tagaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse ega tooks kaasa täiendavat halduskoormust.

Urmas Kruuse ütles istungil Eesti seisukohti tutvustades, et ökokavade puhul on oluline tagada  kasutamata jäävate eelarvevahendite ümberkandmise võimalus.  Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste normide puhul aga vajavad paljud küsimused Eesti hinnangul veel lahendamist – arvestada tuleb muu hulgas liikmesriikide klimaatilisi erinevusi ning eripäradest lähtuvaid vajadusi.

Eesti on seisukohal, et ÜPP maaelutoetuste puhul tuleb motiveerida liikmesriike rakendama aktiivsemalt keskkonna- ja kliimameetmeid. Samuti on otsetoetuste sihipärasema suunamise juures oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.

„Maamajanduse vastupidavaks tegemine eeldab investeeringute toetamist võimalikult väheste piirangutega ja maksimaalsel määral. Näiteks tuleks võimaldada põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringute tegemist kuni 100% toetusmääraga, et ergutada põllumajandustootjaid tegevustele, mis ei ole nende esimeseks valikuks,“ lausus maaeluminister.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud. Taimekaitsevahendite kasutamine peab olema hoolikalt läbi mõeldud ning kasutada on lubatud üksnes Eestis registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Putukate kaitsmise eesmärgil ei tohi mingil juhul päevasel ajal pritsida õitsvaid taimi.

Järgimiskohustus kehtib nii professionaalsetele põllumeestele, hobiaednikele, karuputke tõrjujatele, haljastajatele kui ka raud- ja maanteede hooldajatele ning teistele mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajatele.

„Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel, lisades, et taimekaitsetunnistust peab omama ka avalikus kohas tõrjetööde tegija.

Niisamuti järgib Pärtli sõnul professionaalne kasutaja head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust.

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel. „Ka sel juhul tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda,“ juhib taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist tähelepanu.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Pärtli sõnul puudub registreering üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL-i riikidest toodud või interneti teel tellitud vahenditel. „Turule mittelubatud taimekaitsevahendi puhul ei ole teada nende mõju inimesele, loomadele, keskkonnale ning seetõttu võib nende kasutamine põhjustada pöördumatuid kahjusid. Samuti võib keelatud vahenditega töödeldud saak ohustada tarbija tervist.“

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. „Seda nõuet peaks arvestama ka sipelgatõrjevahendi puistamisel koduaias,“ märgib Pärtel, lisades, et õitsvatele taimedele sattunud vahendiga puutuvad kokku ka tolmeldajad ja selline kokkupuude on neile suureks ohuks. „Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge,“ jätkab ta. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Taimekaitsevahendite pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks on oluline kinni pidada veekaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning kõigist teistest kasutuspiirangutest.

Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

 

Lisainfo:

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ muudatuse, mis võimaldab edaspidi laiendada põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse taotlejate ringi.

„Muudatuste eesmärk on toetada toiduvaldkonnas tegutsevate ettevõtete ja ühistute turustamisvõimalusi ning aidata kaasa toidukultuuri arengule laiemalt,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Nii näiteks saavad edaspidi põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust taotleda ka need MTÜ-d ja tulundusühistud, kes on toiduvaldkonnas tegutsenud vähemalt kaks aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on edendada toidukultuuri või maaturismi. Samuti toetatakse edaspidi müügiedendustegevuste elluviimisel ka teavitava iseloomuga tegevusi, mille eesmärk on edendada kohalikku turgu.“

Toetuse puhul on kesksel kohal nii horisontaalne kui ka vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel, mistõttu toetust saab taotleda üksnes sellise projekti elluviimiseks, millesse on kaasatud vähemalt kaks poolt. Toetuse abil on võimalik saada kaasrahastust toidu turustamisvõimaluste parendamiseks, muu hulgas näiteks toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimiseks, parendamiseks, toidu turustamiseks vajaliku välitelgi soetamiseks või toiduüritustel osalemiseks või nende korraldamiseks.

Ühtlasi täpsustati taotluse hindamiskriteeriume, mille alusel võetakse edaspidi arvesse ka toetatava projekti elluviimise mõju põllumajanduse ja toidusektori edendamisele. Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse spetsiifilised eesmärgid on parandada toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimist, suurendada põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõudu ning arendada omavahelist koostööd.

Toetuse taotlusvoor toimub 28.06–05.07.2021. Ministeerium koostöös PRIA-ga korraldab juuni keskel ka taotlejatele mõeldud infopäeva, kus antakse toetusest põhjalik ülevaade.

Täpsem info: Kerli Nõges, põllumajanduspoliitika osakond, ekspordi ja turuarenduse büroo, tel 625 6560, kerli.noges@agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.05.2021

 

Maaeluministri käskkirjaga jaotati LEADER kohalike tegevusgruppide vahel Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusega lisandunud 34,5 miljonit eurot. 

MAKi pikenemise tulemusena ning COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks loodud taasterahastu kiire rakendamine tagab maapiirkondade edasiseks arendamiseks vajalikud täiendavad eelarvelised võimalused. „LEADER meede põhineb kohalikul algatusel, mis annab meile võimaluse jõuda kõige lähemale tegelikele vajadustele maapiirkonnas. Seetõttu on oluline tagada meetme sujuv rakendamine ka üleminekuaastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisanduvast eelarvest 4,6 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest, mis on otseselt seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud kriisi mõju leevendamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks.

„Oleme kindlad, et piirkondades on kõige parem teadmine, milliseid investeeringuid ja tegevusi on vaja teha, et käesolevast kriisist võimalikult kiirelt ja sujuvalt väljuda,“ sõnas Urmas Kruuse. Lisanduvate vahendite raames taotlusvoorude korraldamiseks peavad kohalikud tegevusgrupid uuendama kohalike arengustrateegiaid ning esitama need kinnitamiseks Maaeluministeeriumile.

Lisaks planeeritakse lisanduvatest vahenditest toetada ka programmiperioodiks 2023–2027 uute kohalike arengustrateegiate ette valmistamist.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Eesti tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldatud 3897 taotlust ning loodud üle 1200 töökoha.