Rubriik: Pressiteated

Pressiteade
18. mai 2021

Foto: Raul Mee

Maa- ja rannarahvas: Peaministri ettepanek alustada koostööd maainimeste murede lahendamiseks süstis lootust

Eelmisel neljapäeval, 13. mail andsid Eesti maa- ja rannarahva esindusorganisatsioonid peaministrile edasi ühispöördumise, milles palusid võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumist vastu võttes tegi peaminister ettepaneku alustada koostööd lähima kuu jooksul ning esimese koosoleku aeg on praeguseks juba kokku lepitud. Pöördumise esitasid peaministrile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit. 

Liivi Lahe Kalanduskogu esinaine Esta Tamm: “Ühispöördumise jaoks koondatud sõnumid ja ettepanekud näitasid ühiskonnale, et maa- ja rannaelanike mured on süstemaatilised ja sügavad. Sõltumata sellest, kas tegu on metsa-, jahi-, kala-, talu- või põllumehega, on meid kõiki viinud ääre peale liigsete, lõpuni uurimata ja liiga kergelt kehtestatud piirangute poliitika, mis on kestnud valdkonnast sõltuvalt 10 kuni 20 aastat. Muidugi pole selles süüdi tänane valitsus, kelle õlgadele meie palve on langenud, kuid loodame riigijuhtide abile praegu, kui olukord areneb üsna kriitilises suunas.”

Peaministrile üle antud pöördumises oli piirangutele osutatud keskne roll. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul võivad üha uued piirangud juba lähitulevikus takistada Eesti ühiskonnas väärtustatud kohaliku toidu, puidust majade ja mööbli ning keskkonnasõbraliku toasooja tootmist ja pakkumist. “Ka Euroopa rohelepe rõhutab kohaliku toorme tähtsust, pidades silmas, et keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ei pea me likvideerima kohalikku põllumajandus- ja toidutootmist, metsa majandamist ja kalapüüki, vaid leidma parima viisi loodushoiu ja tootmise eesmärkide ühendamiseks. Eesti kõrget süsinikuheidet aitavad vähendada just maakasutusega seotud biomajanduslikud tegevused, mille eest vastutab meie riigi maarahvas, kellel on aastate jooksul kogunenud selles valdkonnas tugev kogemus ja ekspertiis, mida kiputakse alahindama,” lisas Roomet Sõrmus.

Pöördumises esitasid organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsimajäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, mis toetaks põllu- ja metsamaa strateegilist kasutamist nii toidu- kui energiajulgeoleku saavutamiseks. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa nõuete liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub kirja manuses. Maa- ja rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Lisainfo:
Julia Piilmann
Sõnumiagentuur Akkadian
Julia.Piilmann@akkadian.eu
+372 5124 808

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.04.2021

Põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna majandustegevust mitmekesistavad ettevõtjad saavad tänasest jälle esitada laenutaotlusi Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 rakenduvatele rahastamisvahenditele, mis olid laenuraha ammendumise tõttu ajutiselt peatatud. Laenutaotlusi võtab vastu Maaelu Edendamise Sihtasustus (MES).

Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusega suunati üleminekuperioodiks MAKi rahastamisvahendisse täiendavad 15 miljonit eurot COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks. Koos juurdemaksega on rahastamisvahendi kogumaht 54,4 miljonit eurot.

„Senine, ligi 40 miljoni eurone eelarve maht ammendus eelmisel aastal ning kuigi väljaantud raha laekub tasapisi fondi tagasi on äärmiselt oluline, et saime võimaluse suunata täiendavaid vahendeid maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Mitmed ettevõtjad on valmis rohkem panustama digi- ja rohepöördesse ning vajavad selleks tuge täiendavate finantseerimisvõimaluste kaudu,“ lisas minister.

Maaelu Edendamise SA juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul on oluline, et investeerimislaenud oleksid ettevõtjatele kättesaadavad pidevalt. „Nii saavad nad oma tegevust pikemalt ette planeerida, teha  investeeringuid just ettevõtjale sobivas arengufaasis ning kaaslaenamise kaudu pankadest lisaraha kaasata.,“ sõnas Reinup. Lisandunud MAK vahendite ning ka juba tagasilaekuvate summade toel saab laenutooteid pakkuda mitme järgmise aasta jooksul, ilma et oleks ohtu laenuvahendite ammendumiseks.

Rahastamisvahendist jätkatakse mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu pakkumist. Lisainfo ja taotlusvormid laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.

Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamiseks, keskkonnahoiu ning ressursitõhususe ja kestva ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2021

 

Amet kontrollis suuremate linnupidamiskohtade lähiümbrust, vähendamaks nende piirangute alla sattumise riski, kui taud peaks tabama naabruses olevate hobilinnupidajate hoolealuseid.. 

Kontrollide põhifookus oli väljaspidamise keelu järgimisel ja taudiohu vähendamiseks rakendatavatel meetmetel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi märtsi lõpus ja aprilli esimesel nädalal.

Kontrollide eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine selleks, et vähendada väga nakkava lindude gripi leviku riski, millega võivad kaasneda rasked majanduslikud tagajärjed. „Kokku oli kontrollivalimis 66 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud linnupidajat. Hea meel on tõdeda, et kõikides kontrollitud linnupidamiskohtades peeti linde siseruumides või kohandatud ehitistes. Enim kontrolle teostati Lõuna-Eestis, kus 80% juhtudest peeti linde hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda. Kontrolliti neid linnupidajaid, kes asuvad enam kui 1000-pealise linnufarmi 3 km raadiuses.

„Märkimist väärib loomapidajate hoolsus ja püüd haigust ennetada. Üksikute avastatud puuduste puhul selgitati nõuete sisu ja leiti sobiv lahendus,“ selgitas Kalda. Juhul kui linnupidamine oli lõpetatud, tuletati linnupidajatele meelde, et PRIAt tuleb teavitada ja linnupidamiskoha staatus muuta mitteaktiivseks.

Lindude sees pidamise nõue kehtib. Kodulindude välitingimustes pidamise keelu lõpetamine sõltub nii kõrge patogeensusega lindude gripi olukorrast Eestis kui ka lähiriikides. Kodu- ja metslindude kõrge patogeensusega lindude gripi juhtumite arv Euroopas võrreldes märtsi- ja aprillikuuga on küll langenud, kuid endiselt tuleb teateid Eesti lähiümbrusest — Soomest, Rootsist ja Leedust lindude gripi juhtumite tuvastamiste kohta metslindudel. See tähendab, et viirus pole kuskile kadunud ja ringleb endiselt Läänemere ümbruses. „Täname kõiki linnupidajaid, kes oma linde tervisest hoolides kehtestatud nõueteid täidavad ja piirangutest kinni peavad,“ tunnustas Kalda.

 

Linnugripi peamised sümptomid:

–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

–    isutus, uimasus kõhulahtisus;

–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

–    munatoodangu järsk langus.

 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

–   Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

–   Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

2013. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik . Vastavalt uuele Loomatervisemäärusele on Eesti marutaudivabadus sellest kevadest kinnitatud ka vastava Euroopa Komisjoni otsusega. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed, kus otsitakse loomaarsti pettuse eesmärgil. Vaktsineerimist tõendavate dokumentide täitmine ilma vaktsineerimist tegemata on võltsimine. Loomaomanikud riskivad oma lemmiklooma tervisega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on loomaomaniku üleskutse sotsiaalmeedias äärmiselt vastutustundetu ja lubamatu. „Loomaomaniku  kohustus on jälgida, et tema hoolealused oleksid hoitud ning regulaarselt haiguste vastu vaktsineeritud. Ametile teadaolevalt levivad üleskutsed, kus otsitakse loomaarsti, kes võimaldaks koerte ja kasside dokumentidesse vaktsineerimist tõendavate kleebiste, kuupäevade ning allkirjade panemist ilma, et tegelikult oleks neid loomi vaktsineeritud.“

Selline tegevus on selgelt üleskutse seaduserikkumisele. „Selliselt tegutsev veterinaararst riskib enda veterinaararsti kutsetegevusloa kehtetuks tunnistamisega, mille tagajärjel ei ole tal võimalik enam Eestis, aga ka laiemalt Euroopa Liidu territooriumil veterinaararstina töötada. Vaktsineerimata loomad kujutavad suurt ohtu inimese tervisele ja vastupidi,“ selgitas Kalda teo tõsidust.

Veterinaarkorralduse seaduse alusel on kutsetegvusluba omav veterinaararst kohustatud järgima oma töös temale kohanduvaid nõudeid, pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2021

 

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 277 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 281 talu.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ja väravad avada 277 talu ja maaettevõtet üle Eesti ehk neid on pea samapalju kui mullu, mis on väga tore uudis. Keeruline koroonaaeg oma mõju ja piirangutega pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi ning tooteid-teenuseid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Vaadates avatud talude päeval osalevate talude tegevusvaldkondi, saab kinnitust teadmine, et maal on hea elada ning seal leidub küllaldaselt mitmekesist tegevust. Eks iga külastaja peab nüüd juulikuus oma marsruudi selle põhjal ise koostama – valikut on piisavalt.“

Ministri sõnul leidub tänavu nii nagu ka varasematel aastatel avastamist igale maitsele: saab näha loomi, sh nii piimatootmist, kitse- ja lambakasvatust, küülikuid, lihaveiseid, hobuseid, loomaparke, erinevaid lindusid. Pea igas maakonnas on esindatud mesindustalud. Samuti on esindatud taimekasvatus ja iluaiandus, on hobi- ja tootmistalusid, saab näha elustiilitalusid. Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise poolel on võimalik tutvuda piima-, liha-, teravilja, veini- ja siidritootmisega. Lisaks leiab valikust maaturismi- ning kunsti- ja käsitöötalusid, talumuuseume ja põllumajanduskoole.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 52 talu ehk siis samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel.  55 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui pühapäeval.

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (37) ning Pärnumaal (34), nendele järgnevad talude arvukuselt Tartumaa (31) ja Saaremaa (27). „Sel aastal on võrreldes eelmise aastaga talud aktiivsemad Ida-Virumaalt (14), Valgamaal (14) ja Raplamaalt (13). Üllataja on sel aastal Hiiumaa, kus uksed avab kokku 11 talu, neist 7 avavad esmakordselt,“ lisas Reve Lambur.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne avatud taude päeva ka talude programmid. Facebookis on leida üritus Üle-eestiline avatud talude päev 2021, kus samuti jagatakse infot. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas on laupäeval, 24. juulil ka võimalik avada oma talu ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.