Rubriik: Pressiteated

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.05.2021

 

Üha enam on hoogustumas vaktsineerimine koroonaviiruse vastu, siiski ei tasu unustada, et ka loomad vajavad erinevate haiguste vastu kaitset. Väga paljusid nakkushaiguseid on võimalik vaktsineerimise abil ennetada.

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed. Neist ligi 95% juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt idapiiri taga.

„Marutaudivastane vaktsineerimine ei ole mitte ainuüksi vajalik, vaid ka ainukene Eestis seadusega kohustuslikuks tehtud vaktsineerimine, mille puhul lemmikloomaomanikud vastutavad, et nende loom oleks marutaudi vastu regulaarselt vaktsineeritud,” selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialistEnel Niin, lisades, et tegu on haigusega, mis on ühtviisi surmav kõikidele imetajatele, sealhulgas inimesele.

Teine praegu Eestis uuesti levima hakanud haigus, mille vastu saab koera vaktsineerida, on koerte katk. „Kuigi pikka aega seda taudi meil ei leitud, on viimase pooleteise aasta jooksul taas tekkinud koerte katkust põhjustatud surmajuhtumid,” räägib Niin ja lisab, et koera on põhjust kaitsta teistegi suhteliselt levinud ja raske kuluga haiguste eest, nagu koerte leptospiroos, mis avaldub kõige sagedamini ägeda neerukahjustusena, ning koerte parvoviirus, mis põhjustab väga nakkavat kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigust.

Ohtlikud haigused ohustavad ka teisi koduloomi, nagu kasse ja küülikuid. Kasse vaktsineeritakse nii kassikatku ehk panleukopeeniaviiruse kui ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu. Küülikuid on soovitatav vaktsineerida müksomatoosi vastu, mis levib verd imevate putukatega ja mille puhangud tekivad seetõttu eelkõige suvisel ajal.

Ka põllumajandusloomadel esineb ohtlikke ja karja oluliselt kahjustada võivaid nakkushaiguseid, mida saab õigeaegse ja regulaarse vaktsineerimisega ära hoida. Näitena võib tuua hobused, keda ohustavad sellised haigused nagu hobuste gripp, hobuste rinopneumoonia/herpesviirus ning teetanus.

Põllumajandusloomade puhul tuleb vaktsineerimisvajaduse kaalumisel kindlasti nõu pidada usaldusväärse loomaarstiga, kes on konkreetse karjaga põhjalikult kursis. „Loomulikult on põllumajandusloomade pidamisel nakkushaiguste üheks kõige olulisemaks ja tõhusamaks ära hoidmise meetmeks bioohutusnõuete järgimine loomaomaniku ning ettevõtte töötajate poolt,” tähendab peaspetsialist Niin. „Vaktsineerida on mõttekas vaid nende haiguste vastu, mis võivad loomi reaalselt ohustada, tehes seda nii tihti, kui vajalik, ning nii harva, kui võimalik.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2021

Maaeluministeerium kutsub esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2021. aasta pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on väga oluline põllumajandusliku tegevuse elujõud ja stabiilsus. „Pindala- ja loomatoetused aitavad tagada põllumajandusmaa sellena säilimist ja omamaise toidu jõudmist iga pere toidulauale ning see omakorda soodustab ka põllumehi oluliselt rohkem keskkonnahoidlikke tavasid järgima,“ märkis minister. „Otsetoetuste eelarvet on suurendatud üle 20 miljoni euro võrra ja toetusi hakatakse välja maksma juba aasta lõpus.“

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seisab uue finantsperioodi lävel, kuid liikmesriigid on kokku leppinud, et 2021. ja 2022. aastal jätkatakse perioodi 2014–2020 eesmärkide elluviimist, kasutades selleks uue finantsperioodi eelarvet. Ilma oluliste muudatusteta jätkatakse seniste üheaastaste toetuste andmist, kuid suurim muudatus puudutab põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme ning mahepõllumajanduse toetusi, mille puhul on 5-aastane kohustuseperiood lõppenud ning uutele taotlejatele toetusega liitumisel on kõik kohustused ühe kalendriaasta pikkused.

Väiksemaid muudatusi on seetõttu ka toetuse nõuetes. Kui kehtiv viieaastane kohustuseperiood 2020. või 2021. aastal ei lõpe, peab kehtivat kohustust täitma viieaastase kohustuseperioodi lõpuni. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks saab PRIA kodulehelt.

Taotluste vastuvõtmine algas 2. mail ning taotlusi saab esitada kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole sel perioodil võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini.

2021. aastal on võimalik taotleda pindala- ja loomatoetusi (otsetoetused ning Eesti maaelu arengukava 2014−2020 keskkonna-, mahe- ja loomade heaolu toetused), mille jaoks on eraldatud Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest kokku 254 285 000 eurot.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.05.2021

 

Tuulekaera tõrjes kasuta külviks sertifitseeritud seemet, millega väldid võimalikku tuulekaera levikut külviseemnega ja lood tingimused hea saagi saamiseks.

„Sertifitseeritud seemne kasutamine on oluline meetod tuulekaera tõrjeks, sest külviseeme on üks eeldustest, millega lood tingimused hea saagi saamiseks,“ nõustab Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume ja lisab, et sertifitseeritud seemne kvaliteeti kinnitab seemnepakendil olev etikett.

Niisamuti on Straume sõnul tuulekarja tõrjeks vajalik ka igal aastal põlde monitoorida. „Kõige kergemini avastad tuulekaera, kui vaatad põldu vastu valgust, kuid vaata üle ka põllu- ja kraaviservad, kaitseribad, teeääred, elektriliini alused ja põllutöömasinate liikumise teed,“ märgib ta.

Tuulekaera leiu korral tasub läbi käia kogu lähipiirkond, sest see kasvab sageli pesakondadena. „Kitkuge tuulekaerataimed põllult välja koos juurtega, pange kotti, viige põllult ära ja hävitage,“ jätkab nõunik.

Vajalik on veel paika panna viljavaheldus ehk erinevate kasvatatavate taimeliikide järgnevus selliselt, mis takistaks tuulekaera levikut (heintaimed, talivili, raps, rüps jne). „Loobuge kaera kasvatamisest tuulekaeraga saastunud põllul, sest tuulekaera on kaerast raske avastada ja keemilist tõrjet ei ole võimalik teha.“

„Hea võte on kõrrekoorimine ja kevadine külvieelne harimine, et meelitada tuulekaer idanema ning siis hävitada,“ räägib Straume, lisades, et liikudes masinatega ühelt põllult teisele, tasub puhastada masinad ja põllutööriistad nende külge jäänud mullast. See hoiab ära tuulekaeraseemnete sattumise ühelt põllult teisele.

Tuulekaera tõrje tuleb läbi mõelda ja paika panna iga saastunud põllu kohta eraldi. Kui ühel aastal jätta tõrje tegemata, siis järgmisel suvel on olukord mitu korda hullem. Tuulekaera tõrjes on seega oluline peatada uute tuulekaeraseemnete varisemine põllule.

Rakendades oskuslikult keemilist ja agrotehnilist tõrjet, hakkab tuulekaeraga saastatus põllul vähenema.

 

Lisainfo

Maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse järgi kohustus tuulekaera levikut piirata.

Tuulekaeraga saastunud alad on nähtavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide veebikaardil (abiinfo kiht).

Tuulekaera tõrjeks sobivad keemilised tõrjevahendid on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt https://pta.agri.ee.

Aita kaasa ja teavita põldudest, kus lokkab tuulekaer e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Pressiteade
3. mai 2021

 

2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu, mis toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2021. aasta eelarves kokku üle 231 miljoni euro.

 

Erandkorras ei rakendata 2021. aastal toetuste vähendamist taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 15. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.

COVID-19 viiruse leviku ulatusest tulenevalt avatakse PRIA maakondlikud teenindusbürood klientidele 10. mail. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressilhttps://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Palume tungivalt leida võimalus esitada taotlus mõne lähedase abiga või anda vajalikud volitused isikule (sugulane, sõber, konsulent jne), keda enda taotlust esitama volitate.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Eelmise aasta kogemus näitas, et kuigi riigis valitsesid erakorralised tingimused, said põllumehed pindalatoetuste taotlemisega kenasti hakkama. Kindlasti on see nii ka sel aastal. Juhul, kui taotlemisega seoses tekib küsimusi, võtke meiega julgesti ühendust, et taotlused saaksid esitatud võimalikult varakult.“

Milliseid toetusi saab tänavu taotleda?

Otsetoetused:

• ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);
• noore põllumajandustootja toetus (NPT);
• puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);
• jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega.

 

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused:

1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:

• keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
• keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);
• keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
• piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);
• piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
• kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
• ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
• poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).

 

1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
2. Loomade heaolu toetus (LHT).
3. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

 

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.05.2021

 

Üle-eestiline lindude sees pidamise nõue jääb kehtima.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Harjumaal asuva A.K.S.S Grupp OÜ lindlas lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on möödunud 30 päeva haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest. A.K.S.S Grupp OÜ lindlas teostatid desinfitseerimised ja hävitati kõik, mis puutus kokku haigestunud lindudega. Kuna pole tuvastatud haiguse edasisist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ning puudusi ei tuvastatud. Samuti ei esinenud lindudel haigustunnuseid. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Endiselt on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Kuna lindude ränne pole veel lõppenud ning jätkuvalt leitakse lindude gripile positiivse diagnoosiga veelinde, siis tuleb endiselt kodulinde hoida sisetingimustes. Põllumajandus- ja Toiuduamet jälgib lindude gripi levikut ning vastavalt olukorrale otsustab üle-eestilise sees pidamise nõude kehtetuks tunnistamise esimesel võimalusel.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse poolt allkirjastatud käskkirjaga, peatatakse tänasest selleks aastaks Peipsi tindi püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Sama käskkirjaga peatati ka tindimõrra kui Peipsi tindi peamise püügivahendi kasutamine Peipsi järvel.

„Peipsi tindi püük tuli peatada, sest kogu aastaks lubatud saak on praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister Kruuse. Peipsi tindi lubatud aastasaagiks oli kokku 170 tonni. Viimastel päevadel püüti tinti keskmiselt 25 tonni päevas ning lubatud aastasaagi jääki arvestades, mida on veel vaid 17 tonni, tähendaks püügi jätkumine kasvõi üheks päevaks suure tõenäosusega kvoodi ületust.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati Peipsi tindi lubatud aastasaak.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tõi tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil “Tagasi normaalsusesse” oma ettekandes välja vajaduse saavutada parem tasakaal toidu tootmise ja tarbimise vahel.

„Täna tegeleme aktiivselt Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegiaga „Talust taldrikule“, mis pöörab tähelepanu sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisel tarbijatele, kliimale ja keskkonnale. Edu aluseks selle strateegia elluviimisel on hea koostöö põllumeeste ja toidutööstuste vahel, innovatsioon nii toidu tootmise kui töötlemise etapis ning panustamine uuringutesse ja seireprogrammidesse, mis aitavad tagada toidu kvaliteeti ja ohutust,“ tõi välja maaeluminister.

„Eestis võime uhkusega tõdeda, et meil on toidutootmiseks vajalikku väärtuslikku põllumaad inimese kohta ligi kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelduseks toiduga isevarustuse tagamiseks. Toiduga isevarustatuse olulisus ei vaja enam üle rääkimist, see on keerulistel aegadel saanud selgeks. Sama selge peaks olema väärtusliku põllumaa kaitse tähtsus,“ sõnas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on üheks lahendamist vajavaks küsimuseks toidu raiskamise vähendamine. „Suurusjärgus kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, kas toidukao või toidujäätmete tõttu. See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii arengumaades, kus suurem toidukadu tekib saagikoristusel ja toidutöötlemise protsessis, kui ka arenenud riikides, kus 40 protsenti toidujäätmeid tekib jaemüügi ja tarbija tasandil,“ tõdes Urmas Kruuse.

Toidukadude vähendamise kõrval seisame silmitsi vajadusega toota toitu järjest suurenevale maailma rahvastikule, püüdes samal ajal tekitada võimalikult väikese jalajälje keskkonnale.

„Ministeeriumi vaates pingutame selle nimel, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada,“ lõpetas minister.