Avatud talude registreerumine pikeneb 10. maini 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium pikendab seitsmendale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil.

 „Avatud talude päeva registreerimise tähtaja pikendamine on iga-aastane nähtus – osa talupidajaid ja maaettevõtjaid vajab veidi enam kaalumisaega. Sel aastal on talude registreerimine avatud talude päeval osalemiseks olnud tagasihoidlikum, mis on ka mõistetav, kuna olukord on jätkuvalt ebakindel ning teadmatus suviste ürituste osas siiski veel püsib. Eks iga talu peab ise otsustama, kas ollakse valmis osalema,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun ikkagi üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on hea võimalus oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks.“

Praeguseks on talusid avatud talude päeval osalemiseks registreerunud kõikidest Eesti piirkondadest, samas ettevaatlikumad ollakse seni veel Lääne-, Saare-, Jõgeva- ja Järvamaal.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on seniste registreerunute seas märgata, et uusi tulijaid on umbes samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel ehk kolmandiku jagu.

„Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedasid, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi avatud taludesse on püsinud jätkuvalt suur.“

Avatud talude päeval esmakordselt osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata läbi veebiseminarid või vähemalt sirvida läbi ettekanded, mille lingid on leitavad avatud talude veebilehelt.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020.aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Põllumehed: Põllumajanduskütuse aktsiisisoodustusega tuleb kindlasti jätkata

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

Pressiteade
26. aprill 2021

 

Põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused tuleb säilitada vähemalt praegusel tasemel, märgivad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele ja valitsusele saadetud pöördumises. Eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisisoodustus aitab Eesti põllumajandustootjatel püsida konkurentsis teiste riikide toidutootjatega. Tegelikkuses oleks põhjust isegi aktsiisilangetuseks, sest meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära.

„Eesti põllumajandustoetuste tase on Euroopa Liidu keskmisest veerandi võrra madalam, olles sellega ühenduses üks kõige madalamaid. See paneb meie põllumajandustootjad väga keerulisse konkurentsiolukorda. Valitsus peaks seisma selle eest, et kehtivate EL reeglite raamides siseriiklikult ära kasutada erinevad võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks nii läbi täiendavate siseriiklike toetuste kui ka maksusoodustuste rakendamise,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

„Leiame, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks ja kodumaise tootmise soodustamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede. Peame väga oluliseks, et valitsus jätkaks diiselkütuse, gaasi ja elektriaktsiisi soodustusega vähemalt praegusel tasemel ka pärast 1. maid 2022,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul saaks eriotstarbelise kütuse väärkasutuse takistamise arvelt aktsiisidoostust veelgi suurendada umbes 17 euro võrra 1000 liitri kohta. „Üldist konkurentsiolukorda arvestades peame aga õigeks põllumajanduskütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele. Meile on ebaselge, kas ja millises mahus kavandab valitsus maksta järgmisel aastal siseriiklikke toetusi – sõltuvalt sellest otsusest võib aktsiisisoodustuse suurendamine muutuda veelgi tähtsamaks,“ lisas ta.

Põllumeeste esindusorganisatsioonid loodavad ühtlasi, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – sellise summa ulatuses lubab EL Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi, mille ülesandeks on tasandada ELi eelarvest tulevate toetuste madalamat taset. Osade tootjate puhul on üleminekutoetuste maksmise kitsaskohaks vananenud referentsid, kuid usume, et ettevõtete õiglaseks toetamiseks on võimalik leida sobivad lahendused.

Taust:

Valitsus on heaks kiitmas järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiat. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis 22. aprillil 2021 Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus mõista, et pärast 1. maid 2022 tõusevad diiselkütuse aktsiisimäärad vanale tasemele tagasi. Põllumajandusorganisatsioonid rõhutavad sellega seoses oma pöördumises veelkord siseriiklike toetuste ja aktsiisisoostuste tähtsust Eesti põllumajandussektori jaoks.

Vastavalt ELi nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ on põllumajanduses kasutatava mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 l kohta on pea viis korda kõrgem EL miinimummäärast, alates järgmise aasta 1. maist tõuseb see kehtiva seaduse kohaselt tagasi 133 euroni 1000 l kohta. Meie lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära – Leedus vastavalt 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta. 2020 aastal turustati eriotstarbelist kütust ligi 90 miljonit liitrit, millest väärkasutusriskiga kütus moodustas 5,38 miljonit liitrit.

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

 

Bambust sisaldavaid plastist toidunõusid ei tohi enam müüa

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.04.2021

 

Tarbija tervise huvides loetakse bambust sisaldavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemed nõuetele mittevastavaks. Kodus olevate bambusnõude kasutamine mõtle hoolikalt läbi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Katrin Jõgi sõnul peavad plastist müüdavad toidunõud vastama nõuetele, eelkõige seetõttu, et igast toiduga kokku puutuvast esemest eritub materjali koostisosi. „Eristada tuleb bambusest ja bambusjahust ning plasti segust valmistatud toidunõusid. Bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. See on aga otsene oht tervisele,“ selgitas Jõgi.

Täna ei ole bambusjahu kasutamiseks Euroopa Liidus luba taotletud, mistõttu ei tohi seda koostisosana toiduga kokku puutuvates nõudes kasutada.

„Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud Euroopa Liidus umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF). Laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused. Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime,“ kirjeldas Jõgi.

Põllumajandus- ja Toiduamet on kõigile käitlejatele, kes müüvad bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid saatnud märgukirja edasise käitlemise peatamiseks.

Paraku ei ole ilma laboratoorsete analüüsideta võimalik eristada, kas bambust sisaldavad tooted on ohtlikud või mitte. Ohu vältimiseks soovitab amet:

• ära kasuta kuuma toiduga;

• ära kasuta mikrolaineahjus;

• ära kasuta lastele toidu serveerimiseks;

• lõpeta kasutamine toidunõuna, kui pind on muutunud kriimuliseks.

 

Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Taimekaitse nõukogus arutati ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2021

 

Eile toimus Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminar, kus arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.

„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.

Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.

Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.

Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.

Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.

Lemmikloomade müümisega seotud äritegevusest tuleb edaspidi riiki teavitada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.04.2021

 

Tänasest, 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mis koondab ja ajakohastab seniseid loomatervise valdkonna õigusakte. Määrusega kaasneb muudatusi nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui ka laiemalt.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul uue määrusega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muudatused toob õigusakt siiski kaasa. „Teatamiskohustus laieneb uue õigusaktiga muu hulgas ettevõtjale, kes peab äritegevuse eesmärgil koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi,” ütles minister.

Sellised ettevõtted on näiteks lemmikloomi püsiva tegevusena müügiks pakkuvad kasvatajad ja poed. Seda ka juhul, kui loomi kodustes tingimustes kasvatatakse. Samuti loomade varjupaik – kui seal tegeletakse lemmikloomade vahendamisega teise liikmesriiki, tuleb taotleda tegevusluba. „Lemmikloomade pidamine ärilisel eesmärgil ja nende vahendamine on kõrgema loomaterviseriskiga ning sellega tegelevad ettevõtted vajavad seetõttu riigi suuremat tähelepanu,” lisas Kruuse.

Ministri sõnul loob seadusemuudatus kindluse neile, kes plaanivad endale lemmiklooma võtta. „Eesmärk on, et lemmiklooma heaolu oleks paremini tagatud tema sünnist saati. Aitäh kõigile, kes on otsustanud või plaanivad võtta vastutuse mõne lemmiku hea käekäigu eest. Teadupärast on lemmikloomadel hea mõju ka inimese vaimsele tervisele – eriti praegusel keerukal ajal,” sõnas minister.

Euroopa Liidu loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. Seadus jõustub eeldatavalt tänavu 1. juulil. Edaspidi tuleb valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel juhinduda nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktidest ning vahepealsel perioodil eeskätt Euroopa Liidu loomatervise määrusest.

Rohkem teavet muudatustest loomatervise valdkonnas saab Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Egiptuse päritolu kartulis tuvastati ohtlik kartulihaigus  

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
20.04.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet  tuvastas tarbekartuli turustamise kontrolli käigus Egiptusest pärit kartulis karantiinse taimehaiguse kartuli-pruunbaktermädaniku.

Kuna teadaolevalt esineb Egiptuses pruun-baktermädanikku (Ralstonia solanacearum), võetakse sealt pärit kartulist pisteliselt kontrollproove haiguse laboratoorseks määramiseks. Kõnealune kartulipartii jõudis Eestisse läbi Läti vahelao, oli visuaalselt haigustunnusteta ning nõuetekohaselt pakendatud.

„Eestis kasvanud kartulist pruun-baktermädanikku siiani leitud ei ole. Seda ei leitud ka 2021. aasta alguses läbiviidud kartuli karantiinsete bakterhaiguste seire käigus, samuti ei tuvastatud kartuli-ringmädanikku,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Mart Kinkar.  „Seire käigus võeti üle 160 laboratoorse proovi 56 Eesti tootja kartulipartiidest, kuid  pruun-baktermädanik leiti Eestisse sisse toodud kartulist“, täpsustas Mart Kinkar.

Inimeste tervisele karantiinne bakterhaigus ohtu ei põhjusta, kuid võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist.

„Tähtis on siinkohal meeles pidada, et eksootilistest riikidest pärit söögikartulit tuleb kasutada otstarbepäraselt ja seda ei tohi aiamaale või mujale istutada, kuna haigus võib levida edasi nii mulla kui ka kasteveega,“ rõhutas Mart Kinkar.

Nii kartuli-pruunbaktermädanik kui ka kartuli-ringmädanik võib kartulimugulates säilida, ilma et haigustunnused avalduksid. Samuti on maaomanikule koormavad tõrjemeetmed, mida haiguskolde tuvastamisel peab kohaldatama. Bakterhaigusest vabanemiseks peab hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud.

 

Lähem info:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
mart.kinkar@pta.agri.ee

Pindalatoetuste infopäevad toimuvad 23. aprillist kuni 1.maini 2021. a

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
20.aprill, Viljandi

 

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat pindalatoetuste taotlusvooru kokku 15 infopäeva, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2021. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh 2020 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Tulenevalt COVID-19 pandeemiast toimuvad kõik infopäevad sel aastal veebiseminari vormis. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine kodulehel www.pikk.ee Esimene infopäev toimub juba sel reedel, 23. aprillil.

Harjumaa tootjate infopäev, reede 23. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Jõgevamaa tootjate infopäev, reede 23. aprill kell 9.30, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Läänemaa tootjate infopäev, laupäev 24. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Vaike Nõu ja Lilia Kulli

Valgamaa tootjate infopäev, pühapäev 25. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Ida-Virumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo aller ja Heiki Unt
Tartumaa tootjate infopäev,  esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Võrumaa tootjate infopäev,  teisipäev, 27. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Pärnumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Järvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Helle Rohtla ja Lilia Kulli
Põlvamaa tootjate infopäev,  kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Raplamaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Lilia Kulli ja Vaike Nõu
Viljandimaa tootjate infopäev,  neljapäev, 29. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Lääne-Virumaa tootjate infopäev,  reede, 30. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt
Hiiumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik
Saaremaa tootjate infopäev, laupäev, 1. mai 2021 kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik

Infopäevad on osalejatele tasuta. Tegevust toetab  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

Pindalatoetuste taotlusperioodil on võimalik konsulentidelt saada kuni 2 tundi 100% toetatavat (ehk taotlejale tasuta)  e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsema info ja konsulentide kontaktandmed leiate MES nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee, otselink https://www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamise-juhen

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 1390 klienti

Pressiteade
19. aprill 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

16. aprillil lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Kokku esitas piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse 1390 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esmakordselt sai loomatoetuste taotlusi esitada e-PRIA avalehelt ja uuenenud teenuse kaudu. Taotlejate tagasiside uuendatud teenusele oli igati positiivne. Taotlust oli lihtne täita ja esitada ning seda kõike sai teha 100% kontaktivabalt.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) saamiseks esitati 650 taotlust, piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus (PTK2) 94 taotlust ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks 691 taotlust.

Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Taotluste vastuvõtt toimus 2.-22. märtsil ning pärast seda sai toetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

MESi kriisimeetmed on taas avatud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2021

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks suunatud laenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on taas taotluste esitamiseks avatud.

Tänasest alates võtab MES vastu käibelaenu ja laenukäenduste taotlusi. 2020. aasta laenujääk 14,3 miljonit eurot suunatakse uuesti kasutusse. Sellest 2 miljonit eurot on ette nähtud käibelaenudeks ning 12,3 miljoni euro ulatuses suurendatakse käendusreservi.

Käibelaenude väikese mahu tõttu piirdub laenu sihtgrupp põllumajandustootjate ja toiduainete töötlemise sektoriga. Lisaks on käibelaenude mahud ning eelarve jagatud ettevõtte suuruse alusel kaheks:

(1)  mikroettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 25 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 750 000 eurot ning

(2)  väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 200 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 1 250 000 eurot.

„Käibelaenu jagamine ettevõtte suuruse alusel annab suuremale hulgale ettevõtjatele võimaluse sellele ligi pääseda, mis omakorda tagab rohkemate ettevõtetele võimaluse leevendada tekkinud käibevahendite puudust,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„Käendusreservi suurendamine on praegu väga vajalik, sest pangad on järjest enam hakanud ka ettevõtetele laene väljastama, mistõttu MESi pakutav käendus annab pankadele kindlustunde oma laenuotsuste tegemisel,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui nelja miljoni euro ulatuses.

Euroopa liigub põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamise suunas

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
16.04.2021.a.
PRESSITEADE

 

Eile, 15.04, arutleti Euroopa Parlamendis põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamise keelustamist.  Euroopa talunikke esindas arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Ühine avalik arutelu korraldati Euroopa kodanikualgatuse „End the Cage Age“ (eesti keeles „Lõpetage puuriajastu“) raames, mis algatati 2018. aastal ning mille käigus koguti 1,4 miljonit allkirja. Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles lõpetama põllumajandusloomade puurides pidamine ja tegema ettepanekuid õigusaktide kohta, mis keelaksid nende kasutamise.

Eilse arutelu teema oli Atsi sõnul kahtlemata aktuaalne ja vajalik. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on juba aastaid nõudnud terviklikku Euroopa toidupoliitikat, mis võimaldaks üleminekut säästvamatele toidusüsteemidele. Tervis ja loomade heaolu on selle visiooni põhikomponentideks.“ Muutused ei saa tema sõnul toimuda aga üleöö. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et COVID-19 valguses on vaja kiiresti toetada põllumajandustootjaid üleminekul jätkusuutlikumale loomakasvatussektorile, mis vastaks paremini tarbijate ootustele ja samas säilitaks  toiduohutus ning loomade tervise ja heaolu kõrged standardid. Sektoril peab olema mõistlikult aega ja tuge ümberkorraldamiseks.“

Ats märkis, et Euroopas on võetud selge suund põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamisele ja kui sellekohased otsused langetatakse, siis saavad need oluliselt mõjutama ka Eesti põllumajandust. Seega tuleks juba praegu Eestis alustada vastavate diskussioonidega ja suurendada investeeringuid loomade heaolu parendamiseks.

Selleks, et soovitud muutused saaksid laialdaselt toimuda on Atsi sõnul vaja tagada õiglased toiduainete hinnad, mis kajastaksid säästva tootmise tegelikke kulusid ja annaksid tootjate investeeringutele piisava tasuvuse, samuti peab Euroopa Liit garanteerima Euroopa põllumajandustootjatele ausa konkurentsi. See oli ka üks Atsi eilsel arutelul väljaöeldud seisukohtadest. „Karmistuvate nõuete ja suure investeeringuvajaduse tulemusena ei pruugi paljud talunikud üle Euroopa suuta ilma piisava aja ja  toetuseta kohaneda kõrgemate loomade heaolustandarditega. Kui rangemate nõuete ja suurte investeeringuvajaduste tõttu ei suuda põllumajandustootjad tootmisega jätkata, soodustab see veel rohkem maade kontsentreerumist ja suurte tootmisüksuste tekkimist. Kõige haavatavamad on paraku väiketootjad ja me peame tegema kõik endast oleneva, et põllumajandusmaade kontsentreerumist mitte süvendada. Seda enam, et see oleks selges vastuolus ka Euroopa Liidu roheleppe ja „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega,“ sõnas Ats.

„Heameel on aga tõdeda, et juba täna on Euroopa Liidus aasta-aastalt vähenenud põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamine. See näitab selgelt seda, et põllumajandustootjad ise muudavad oma tootmissuundi vastavalt tarbijate ootustele, turunõudlusele ja ka loomade heaolule. See on väga positiive ja oluline näitaja, sest Rohelist Euroopat ei saa ehitada ainult käskude ja keeldudega, vaid inimesed, sealhulgas loomakasvatajad, peavad selle vajadust mõistma,“ ütleb Ats ning rõhutab, et seda vajadust peavad mõistma kõik toiduahela osad, sealhulgas ka tarbijad ja Euroopa Liidu institutsioonid.

Atsi sõnul tuleb teadvustada ka seda, et Euroopa Liidus on juba praegu maailma kõige kõrgemad loomade heaolu standardid.  Selleks aga et Euroopa Liidu põllumajandus standardid saaksid veelgi kõrgemale tõusta, kutsub Ats ülesse inimesi oma ostudega põllumajandustavade poolt hääletama.  „See, kuidas meie toitu kasvatatakse, mõjutab keskkonda ja loomade heaolu ning iga ost, mille me tarbijana teeme, on hääletus põllumajandustavade poolt, mida me soovime toetada.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee esitab oma arvamusi Euroopa Liidu küsimustes Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, olles seega sillaks ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee