Rubriik: Pressiteated

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
15.04.2021

Põllumajandus-ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas  50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.

„Meele on kehtestatud kindlad koostise ja kvaliteedi nõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada. Näiteks hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. Diastaasarv näitab samuti mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg. „Samuti on väga  oluline  kvaliteedinäitaja niiskusesisaldus, sest suure  niiskusesisaldusega  mesi võib käärima minna. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada ka näiteks niiske ilmastik.“

2020. aastal kvaliteedinäitajate uurimiseks võetud 29 proovist ei vastanud nõuetele üks Eesti mee proov, kuna HMF sisaldus oli liiga kõrge ja toode kõrvaldati müügilt.
      Autentsuse tuvastamiseks võetud 50 proovide valimis olid kõik suuremad kaupluseketid ja juhuvalimi alusel väiksemad toidupoed. Proovidest 12 olid Eesti päritolu ja 38 mitte Eesti päritolu meed. Võõrsuhkru ehk meele lisatud suhkru või siirupi sisaldust näitasid 8 võetud proovi analüüsitulemused. Kolme toote puhul oli etiketile märgitud mee päritoluriigiks väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ning 5 toote puhul Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Needki tooted kõrvaldati müügilt.

„Lisaks uuriti Eesti päritolu meeproovidel nelja puhul keelatud ravimite sisaldust, 18 juhul veterinaarravimite jääke, 16 proovist taimekaitsevahendite jääke ning neljas mees uuriti plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik tulemused vastasid nõuetele,“ kinnitas Kairi Ramjalg.

Mee koostise ja kvaliteedi ning toidualase teabe esitamise nõuded on kehtestatud Põllumajandusministri 20.11.2014. a määruses nr  104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded”. Seal on toodud ka nõuded,  millistele füüsikalis-keemilistele näitajatele mesi peab vastama.

Teate edastas

Annika Kubja
nõunik, kommunikatsioon
tel 5883 6975
annika.kubja@pta.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks Maaeluministeeriumi poolt esitatud ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu, mis korrastab ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Seaduseelnõu eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on üks neljast ELi liikmesriigist Hollandi, Luksemburg ja Malta kõrval, kus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus siiani puudus. Eurodirektiiv näeb ette ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate meetmete ühtlustamist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul luuakse eelnõuga põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esineva ebaausa kaubandustava tõkestamise alused. „Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud.  Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles kokku leppinud ei ole,“ märkis Urmas Kruuse.

Eelnõu kohaselt liigituksid ebaausate kaubandustavadeks teiste hulgas näiteks üle 30 päeva ulatuvad maksetähtajad, ühepoolsed põllumajandustoodete ja toidu tarnelepingu tingimuste muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega, tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, tootjalt üksnes teatud tüüpi veopakendi nõudmine.

Eestis hakkab eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Konkurentsiamet.

Seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg on 1. november 2021.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.04.2021

Eestimaalastel on tuhandeid lemmikuid, kellele on tänane päev pühendatud. Igapäevaselt vajavad lemmikut hoolt ja tähelepanu, täna väärivad meie lemmikloomad erilisemat kohtlemist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Darja Injukina sõnul on Eestis väga palju lemmikloomi, kes pole just kõik harjumuspärased neljajalgsed sõbrad. „Lisaks kassidele ja koertele peavad eestlased lemmikutena veel näiteks roomajaid, närilisi, ämblike ja linde. Loodetavasti iga lemmiklooma võtja teadvustab juba enne lõpliku otsuse tegemist, millise vastutuse ta endale võtab sh mõtleb ka sellele, kas ta suudab oma hoolealuse eest hoolt kanda ka n-ö raskematel hetkedel ja päevadel,“ selgitas Injukina.

Juba lemmiklooma ostes on oluline tutvuda looma kasvukeskkonnaga, küsida müüjalt vajalikke dokumente ning enne ostu lemmikuga ka tutvust teha. „Ostjal on alati õigus lasta loom veterinaararstil üle vaadata ning sõlmida müüjaga kirjalik ostu-müügi leping, et tulevikus ei oleks halbu üllatusi näiteks looma tervise osas,. Kahtluste ja kõhkluste korral, on igal ühel õigus tehingust loobuda“ kirjeldas Injukina.

Kuna eestlased armastavad lemmikutena väga erinevaid loomaliike, siis on väga oluline viia end kurssi looma vajadustega. Näiteks millist temperatuuri vajab, kas vajalik on erisööt, millised on loomaliigi tüüpilisemad haigused, et neile vajadusel kiiresti reageerida jne. Kuna loomade ravi võib tihtipeale osutuda kulukaks, siis tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kas suudetakse tagada lemmikule vajalik ravi, mis on üheks loomaomaniku kohustuseks.

Lisaks ravile on oluline ka erinevate loomade vaktsineerimine, sest see aitab ära hoida haiguseid, mis võivad olla isegi surmavad. Seetõttu on väga oluline teostada regulaarseid vaktsineerimisi veterinaararsti juures, kes oskab soovitada, mis vaktsineerimised peaksid lemmikul kindlasti tehtud olema.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.04.2021

Reedel toimus eriti ohtliku lindude gripi infotund, mis oli suunatud kõikidele linnupidajatele.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul andis amet ülevaate oma senistest tegevustest ning küsimusi said esitada ka linnupidajad. „Infotunnil anti ülevaade lindude gripi haigusest, kui sellisest, ennetusmeetmetest, ameti tegevustest taudikoldes, kontrollidest lindlatesse ning anti soovitusi ka lindude heaolu tagamiseks. Linnupidajad olid aktiivsed ning esitasid ka täiendavaid küsimusi,“ kirjeldas Sammel.

„Linnukasvatajaid huvitas enim, millal lõpetatakse sees pidamise kohustus. See aga sõltub paljuski sellest, milline on lindude gripi olukord Eestis. Samuti tunti huvi mahedalt ja vabalt peetavaid kanu puudutavate muudatuste kohta,“ selgitas Sammel.

Mahedalt peetavaid kanu tuleb samuti pidada siseruumides ning mune võib jätkuvalt mahedana märgistada, kui lindudel on alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende loomuomaseid vajadusi – kanad peavad saama siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Kui vabalt peetavate munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul, siis ei tohi neid mune enam „vabalt peetavate kanade munade“ nimetusega turustada. Antud nõue rakendub, kui munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul.

Esitlusslaidid on leitavad ameti kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.04.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudeti teadmussiirde, nõuande- ja innovatsioonimeetmete tingimusi. Muudatus võimaldab pikendada meetmete rakendamise tähtaega kahe aasta võrra ning laiendada teadmussiirde ja teavituse toetuse sihtrühma.

 „Mul on hea meel, et saime võimaluse laiendada toetuse sihtrühma kutseõppeasutuste tasemeõppes õppijatele. Loodan väga, et sellest kujuneb järgmine väike samm, mis aitab tõsta põllumajanduslike erialade atraktiivsust noorte seas,“ ütles Urmas Kruuse.

Kutseõppeasutustes õppijatele suunatud teadmussiirde ja teavituse toetuse tegevused peavad olema seotud loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse või ettevõtete majandamisega.

„Nii tegutsevale ettevõtjale, alustavale ettevõtjale kui ka kutseõppeasutustes õppijatele on oluline tagada võimalused uute teadmiste omandamiseks ning enda oskuste ja teadmiste esitlemiseks,“ märkis Kruuse.

Teadmussiirde toetus võimaldab tutvustada sihtrühmale uusi tehnoloogiaid ja häid põllumajandustavasid, mis omakorda aitab kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegias sätestatud eesmärkideni jõudmisele. Kutseõppe praktiliste tegevuste põimimine teadmussiirde tegevustesse muudab põllumajandusliku teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi terviklikumaks.

Teadmussiirde ja teavituse toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (www.pria.ee) kaudu ajavahemikul 14.–19. aprill.

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.04.2021

Mai kuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.

Inspireerituna piirkonnale iseloomulikust paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“.  „Meie suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht  Eha Paas. „Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal, tänaseks on meil oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51  ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.

„See on nüüdseks kuues kord, kui maaeluministeeriumi algatusel Eesti toidupiirkonda valitakse, kes saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile, anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad, tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuri sündmustele, kooskokkamiste õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta leiad veebilehelt „Põhja Eesti kohalik toit“.

Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitleid on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Põhja-Eestile üle annab.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.04.2021

Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid viidi läbi nende piirkonna linnupidajate juures, kes asusid piirkondades, mis on kevadrändest tulenevalt lindude gripi riskialadel. Lisaks linnupidajate nõustamisele kontrolliti seespidamise nõuetest kinnipidamist ja bioturvalisuse meetmete täitmist. Kontrollid jätkuvad.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi ajavahemikul 15.02—10.03 ja kontrolli eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine maandamaks eeskätt lindude rändeperioodist tingitud väga nakkava lindude gripi leviku riski. „Kokku oli kontrollivalimis 57 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis registreeritud linnupidajat. Kontrolli tulemusena tuvastati, et 8 neist oli linnupidamise lõpetatud, kahjuks polnud sellest registrit teavitatud. Ülejäänute puhul vaadati eelkõige nakkushaiguste vältimiseks ettenähtud meetmete täitmist. 47-s lindlas sai bioohutusnõuete rakendamist pidada rahuldavaks. Vaid kahe puhul tuvastati, et lindudel oli pääs õue. Üle poolte kontrollitute puhul oli tegemist lindude pidamisega hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda.

Linnupidajaid kontrolliti valimi alusel, kus riskikriteeriumiks oli veelindude (haned, luiged) pidamine, mitu koos peetavat linnuliiki ja asukoht veelindude rändealal.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab kodulindude populatsiooni bioturvalisuse tagamise kontrollidega, võttes vaatluse alla suuremate linnupidamiskohtade lähiümbruse linnupidajad. Kontrollide fookus on üle 1000 linnuga farmide ümbrus 3 kilomeetri raadiuses, kuna taudi võimalikul puhkemisel mõjutab see suurte tootjate majandustegevust olulisel määral.

Kontrollide eesmärgiks on ameti poolt kehtestatud väljas pidamise piirangute täitmise hindamine ning teadvustada linnupidajatele taudi riski ja anda vajadusel juhiseid bioturvameetmete täitmiseks.

Mittenõuetekohase tegevuse korral selgitavad ameti järelevalveametnikud linnupidajatele rakendatavate meetmete olulisust ning olukorrast sõltuvalt rakendatakse vajadusel sunnimeetmeid

Nimetatud nõuete järgimisel tuleb kevadperioodil olla väga hoolsad, sest on alanud lindude massiline kevadränne ning kodulindude nakatumise risk kõrge patogeensusega lindude gripi viirusega on hetkel väga suur.

Amet tuletab meelde, et jätkuvalt on kodulinde keelatud väljas pidada ning see võib ohustada ka teisi kodulindude kasvatajaid. Juhul kui märkad, et keegi ei täida seda seatud kohustust, siis palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.