Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.04.2021

 

Mai kuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.

Inspireerituna piirkonnale iseloomulikust paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“.  „Meie suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht  Eha Paas. „Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal, tänaseks on meil oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51  ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.

„See on nüüdseks kuues kord, kui maaeluministeeriumi algatusel Eesti toidupiirkonda valitakse, kes saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile, anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad, tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuri sündmustele, kooskokkamiste õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta leiad veebilehelt „Põhja Eesti kohalik toit“.

Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitleid on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Põhja-Eestile üle annab.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.04.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid viidi läbi nende piirkonna linnupidajate juures, kes asusid piirkondades, mis on kevadrändest tulenevalt lindude gripi riskialadel. Lisaks linnupidajate nõustamisele kontrolliti seespidamise nõuetest kinnipidamist ja bioturvalisuse meetmete täitmist. Kontrollid jätkuvad.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi ajavahemikul 15.02—10.03 ja kontrolli eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine maandamaks eeskätt lindude rändeperioodist tingitud väga nakkava lindude gripi leviku riski. „Kokku oli kontrollivalimis 57 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis registreeritud linnupidajat. Kontrolli tulemusena tuvastati, et 8 neist oli linnupidamise lõpetatud, kahjuks polnud sellest registrit teavitatud. Ülejäänute puhul vaadati eelkõige nakkushaiguste vältimiseks ettenähtud meetmete täitmist. 47-s lindlas sai bioohutusnõuete rakendamist pidada rahuldavaks. Vaid kahe puhul tuvastati, et lindudel oli pääs õue. Üle poolte kontrollitute puhul oli tegemist lindude pidamisega hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda.

Linnupidajaid kontrolliti valimi alusel, kus riskikriteeriumiks oli veelindude (haned, luiged) pidamine, mitu koos peetavat linnuliiki ja asukoht veelindude rändealal.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab kodulindude populatsiooni bioturvalisuse tagamise kontrollidega, võttes vaatluse alla suuremate linnupidamiskohtade lähiümbruse linnupidajad. Kontrollide fookus on üle 1000 linnuga farmide ümbrus 3 kilomeetri raadiuses, kuna taudi võimalikul puhkemisel mõjutab see suurte tootjate majandustegevust olulisel määral.

Kontrollide eesmärgiks on ameti poolt kehtestatud väljas pidamise piirangute täitmise hindamine ning teadvustada linnupidajatele taudi riski ja anda vajadusel juhiseid bioturvameetmete täitmiseks.

Mittenõuetekohase tegevuse korral selgitavad ameti järelevalveametnikud linnupidajatele rakendatavate meetmete olulisust ning olukorrast sõltuvalt rakendatakse vajadusel sunnimeetmeid

Nimetatud nõuete järgimisel tuleb kevadperioodil olla väga hoolsad, sest on alanud lindude massiline kevadränne ning kodulindude nakatumise risk kõrge patogeensusega lindude gripi viirusega on hetkel väga suur.

Amet tuletab meelde, et jätkuvalt on kodulinde keelatud väljas pidada ning see võib ohustada ka teisi kodulindude kasvatajaid. Juhul kui märkad, et keegi ei täida seda seatud kohustust, siis palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.04.2021

 

Lääne-Harju vallas asuvas lindlas tuvastati sel nädalal nakatumine lindude grippi. Tegemist on teise lindalaga Eestis, kus on tänavu lindude gripi nakkus tuvastatud.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb juhtumi valguses eriti hoolikalt järgida nõudeid linnugripi leviku vältimiseks. „Nii enda kui ka ümberkaudsete lindude kaitsmiseks tuleb kõigil jätkuvalt hoida linde siseruumis ja järgida bioturvalisuse nõudeid,” tuletas minister meelde. Lindude väljaspidamise keeld on kehtestatud Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega alates 1. märtsist.

„Palume kõikidel linnukasvatajatel, ka üksikute lindude pidajatel, enda tegevus PRIAs registreerida. Nii on võimalik jagada operatiivset infot, kui selleks peaks vajadus tekkima,” lisas Kruuse. Registreerimise kohta leiab lisainfot PRIA veebilehelt.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil 605 4767. Amet võtab vajadusel proovid. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ega neid kuhugi toimetada, sellega võib viiruse levikut suurendada. Kodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kellelt saab edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.04.2021

 

Alates 1. aprillist tohib turule viia üksnes selliseid tooteid, kus transrasvade kogus ei ületa kaks grammi 100 grammi rasva kohta.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna nõuniku Tiiu Ranna sõnul kehtestati piirmäär juba 2019. aastal. „Tööstustele anti üleminekuaega kaks aastat, et muuta toitude koostist tööstusliku transrasva piirmäära arvestades. Antud muudatus puudutab mistahes tarbijale müüdavat toitu, seda nii kaupluses kui toitlustusettevõttes pakutava osas. Seega peavad nii toidutööstused kui toitlustusettevõtted veenduma, et tarbijale üleantavas toidus ei ületataks tööstusliku transrasva piirmäära,“ selgitas Rand.

Transrasvade suures koguses tarbimine on kahjulik meie tervisele, sest tõstab südamehaiguste riski kalori kohta arvestatuna rohkem kui ükski muu toitaine. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tarbida transrasvu nii vähe kui võimalik, ent mitte rohkem kui 1% kogu päevasest toiduga saadavast energiast. „Selleks, et kaitsta rahva tervist on Euroopa Liidus seatud nüüd piirmäär tööstuslikule transrasvale, et vähendada selle tarbimist. Tööstusliku transrasva piirmäära nõue ei mõjuta enne 1. aprilli valmistatud ja tarbijale müügiks pakutud toitusid. Amet võtab sellel aastal ka proove, veendumaks, et tooted ei ületaks tööstusliku transrasva piirmäära,“ kirjeldas Rand.

Transrasvhapped ehk transrasvad on küllastumata rasvhapete liik, mida leidub teatud toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka õlide ja rasvade tööstuslikul töötlemisel.

Looduslikku päritolu transrasvu leidub näiteks punases lihas ja ka piimatoodetes. Tööstuslikult võivad transrasvad tekkida mitmel viisil, millest kõige olulisem on õlide ja rasvade tahkestamine ehk hüdrogeenimine. Selliseid rasvu on kasutatud pagari- ja kondiitritoodete, samuti friteeritud ja külmutatud toodete koostisosana.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.03.2021

 

30. märtsil toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade veterinaarseaduse eelnõust, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte.

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. „Uus veterinaarseadus hõlmab seniste õigusaktide asjakohaseid sätteid, üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas ei muutu,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse nõukogu kohtumisel.

Nõukogule tutvustati teisipäeval ka Statistikaameti 2020. aasta sügisel korraldatud põllumajandusloenduse ülevaadet. Põllumajandusloenduse tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevuste kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.

Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Lisaks said nõukogul osalejad Tartu Ülikooli teadlastelt ülevaate taimebioloogia teadustaristuvõrgustikust TAIM, mille eesmärk on parandada teadmussiiret ja innovatsiooni Eesti põllumajandussektoris, kiirendada sordiaretust aina muutuvate kliimatingimustega kohanemiseks ning väärindada taimset toorainet.

TAIMe teenused aitavad kaasa Euroopa Liidu roheleppest lähtuvate eesmärkide täitmisele: mitmekesistada kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride valikut, tagada puhas taimne toit meie toidulaual, võtta kasutusele uuenduslikke taimset päritolu tooteid ning arendada erinevatele kliima- ja tootmistingimustele sobivaid ressursitõhusaid agrotehnoloogiaid. TAIM luuakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööna.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kestlike investeeringute ehk nn taksonoomia määruse delegeeritud õigusakti ettepanekuga, mida esitleti samuti PMANi istungil osalejatele. Mainitud delegeeritud õigusakti lisades pannakse väga täpselt paika kriteeriumid selle kohta, millal mingid ettevõtte majandustegevused panustavad oluliselt ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse ja millal need ei too kaasa olulist kahju. Kestlike investeeringute delegeeritud õigusakt mõjutab paljusid majandusvaldkondi, sealhulgas põllumajandust. Euroopa Komisjonil on kavas delegeeritud õigusakt vastu võtta 2021. aasta aprilli teises pooles.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2021

  

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Lääne-Harju vallas, Illurma külas asuvas A.K.S.S Grupp OÜ lindlas, kus on hetkel ca 20 lindu. Endiselt kehtib üle-eestiline kodulindude väljas pidamise keeld.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul seati linnupidamiskohale kitsendused. „Antud linnupidamiskoht asub piirkonnas, kus on veelindudel olnud suur suremus ning tuvastatud lindude grippi. Seetõttu on väga oluline jälgida bioturvalisuse nõudeid, sh vahetada jalanõud ja riided enne lindlasse sisenemist ning hoida linnud sisetingimustes. Muuhulgas ei tohi sellest lindlast linde välja viia ning taudipunkti likvideerimiseni on piiratud nii inimeste kui ka transpordi liikumine,“ ütles Sammel.

Esmane teade Põllumajandus- ja Toiduametile saabus eile (29.03). Ametile teadaolevalt saatis linnupidaja linnukorjuse laborisse uurimisele, millel tuvastati lindude gripp. Antud viirustüvi inimestele suurt ohtu ei kujuta, kuid tekitab emotsionaalset ja majandusliku kahju. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud. Palume talupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas. Seejärel korraldab PTA linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Kuna linnupidamiskoht on registreeritud PRIA registris, siis hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Amet teostab järelevalvet kõikide linnupidajate üle, kes jäävad A.K.S.S Grupp OÜ lindlast kuni kümne kilomeetri raadiusesse Lääne-Harju, Harku, Saue vallas ja Keila linnas. Meile teadaolevalt on kümne kilomeetri raadiuses 21 linnupidamishoonet. Lisaks juba kehtivale lindude seespidamise kohustusele tuleb järgida kõiki bioturvalisuse nõudeid, mis tõkestavad lindude gripi laialdasemat levikut,“ kirjeldas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiuses A.K.S.S Grupp OÜ lindlast on kehtestatud piirangud. Piirangud puudutavad lindude üle arvestuse pidamist, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.