Rubriik: Pressiteated

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
24.03.2021

 

Takistamaks ohtlike taimekahjustajate levikut tuleb kõikide taimede, taimsete saaduste ja seemnete toomisel ning tellimisel väljastpoolt Euroopa Liitu (EL) arvestada kehtivate taimetervise ja seemne impordi nõuetega. Kõikidel seemnetel peab olema vastav sertifikaat, ka ostul e-poest.

ELi välistest riikidest Eestisse saadetud seemned (sh postisaadetistega toimetatud) läbivad samaväärsuse ja taimetervise kontrolli. Enne ostu sooritamist tuleb veenduda ja küsida, kas toote pakkuja varustab tellitavad taimed, taimsed saadused ja seemned fütosanitaarsertifikaadiga.

„Fütosanitaarsertifikaat on taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus juhul, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimehaigused ja -kahjurid,“ ütles  Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Olga Junus.

Seemnete tellimisel EL välistest riikidest on oluline ka teada, kas riik on tunnistatud EL kontrollisüsteemiga samaväärseks, sest seemneid tohib importida ainult samaväärsetest riikidest, mille nimekirja leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT.

Postisaadetisi hinnatakse riskiprofiili alusel ja kui see saadetakse taimetervise kontrolli, tuleb saadetise saajal iga kontrolli kuuluva saadetise eest tasuda taimetervise kontrollitoimingute järelevalvetasu.

Nõuetele mittevastav taimne saadetis suunatakse hävitamisele tolli järelevalve all või saadetakse lähteriiki tagasi. Käesoleval aastal on seemned lähteriiki tagasi saadetud 43 korral.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Viru-Nigula vallas asuva OÜ Telo Talule lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni. Üle-eestiline lindude seespidamise nõue jääb kehtima. 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on OÜ Telo Talus tehtud desinfitseerimised ning hävitatud sööt, inventar ja muud lindudega kokku puutunud saastunud materjal. „Kuna 30 päeva on möödunud haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest ning pole tuvastatud haiguse edasist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ja kahtluse korral võeti proove. Lindude grippi ei tuvastatud. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Arvestades peagi algavat lindude rännet, on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.03.21

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi raames Prantsuse, Belgia, Soome ja Iiri ministritega ning Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew Europe Group liikmetega. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste seisu enne reedest nn supertriloogi liidu kolme institutsiooni vahel.

„Kohtumisel tõdeti, et kokkuleppele tuleks jõuda veel sel poolaastal, mis eeldab aga kompromissivalmidust kõigilt osalistelt,“ vahendas Urmas Kruuse.

„Praegune suund nõuetepõhiselt poliitikalt tulemustepõhisele poliitikale on põhimõtteliselt õige valik, sest kui arvestada liikmesriikide eripärasid, on strateegiakavades võimalik tagada ka roheleppe ambitsioonikam täitmine,“ lisas maaeluminister.

Kohtumisel osalenud jagasid ühist arusaama, et uus ühine põllumajanduspoliitika peab olema võimalikult lihtsalt hallatav ning toidutootjatele võimalikult vähese lisakoormusega rakendatav. „Ühiskonna ootus säästlikult ja keskkonnahoidlikult toodetud toidu järele kasvab, mis on igati loogiline ja arusaadav. Samas aga ei tohi ÜPP ega ka muude poliitikate plaanimisel ära unustada seda, et toidusektori osalised peavad suutma kavandatu ka ellu rakendada, ilma et nad jääks maailmaturul ebaõiglasesse seisu,“ märkis Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb 22.‒23. märtsini toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus päevakorras on seekord ELi ühise põllumajanduspoliitika reform, fütosanitaarmeetmed, mis kaitsevad põllumajandustootmist taimekahjurite eest, ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamise küsimused.

Ministriga koos osaleb istungil ka Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Valitsus kiitis heaks riigi lisaeelarve eelnõu, millega toetatakse Maaeluministeeriumi ettepanekul ettevõtteid, kes tegelevad mageveekalade töötlemisega. Toetuse eelarve on kokku 1,8 miljonit eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuse eesmärk tagada mageveekalade töötlejate jätkusuutlikus. „Viiruse leviku tõttu on tekkinud raskusi ahvenast valmistatud toodangu turustamisel Lääne-Euroopas, mis on ahvenatoodete peamine müügiturg,” ütles Kruuse.

„Arvestades käibe langust ja ka kodumaise turu ostujõudu, kompenseerib riik osa kala omahinnast juhul, kui turustatakse sellest odavamalt,” lisas minister. Täpsemad toetuse jagamise tingimused on selgumisel, neist teavitatakse esimesel võimalusel.

Lisaeelarvega eraldatakse raha ka piirangutest puudutatud ettevõtetele – sh maapiirkonna ettevõtetele – töötasu hüvitise maksmiseks märtsi- ja aprillikuu eest. Kui aasta algul sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutses, siis nüüd on toetuse kriteeriumiks järsk käibelangus.

Riigi lisaeelarve aitab tervishoiusektorit võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

„Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid,“ sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

„Kui aastatel 2015–2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000–69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma,“ ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes. 

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3–4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise kohta leiate siit:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud#koera-ja-kassiomani

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse arutas videosilla vahendusel oma Soome kolleegi Jari Leppäga kahe riigi jaoks olulisi põllumajandust ja maaelu puudutavaid küsimusi.

Jutuks võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi läbirääkimiste seisu analüüsides kinnitati vajadust saavutada liikmesriikide ühine kokkulepe, milleni jõudmine pole kulgenud lihtsalt. „Reform peab jääma eesmärkidele suunatuks ja arvestama liikmesriikide eripäradega,“ olid ministrid ühel meelel.

Strateegia „Talust taldrikule“ puhul toetatakse üldisi eesmärke, mis on suunatud õiglaste, tervislike ja keskkonda säästvate toidusüsteemide edendamisele. Oluline on leida tasakaal ülemaailmsete kliimaeesmärkide ning toidutootmisele seatud proovikivide ja võimaluste vahel.

„Piirangute kõrval, mis uus strateegia paratamatult toidutootjate ette asetab, on oluline pakkuda uusi, keskkonda säästvaid lahendusi mis aitaksid tootjail seatud eesmärkidega toime tulla,“ märkis Urmas Kruuse. Suur rõhk ja ootus on pandud teadus- ja arendustegevusele ning tarbija teadlikkuse kasvatamisele.

Kohtumisel arutati muude teemade kõrval ka maapiirkondade digiteerimise ja lairibaühendusele juurdepääsu tagamisega seotud küsimusi.

Minister Kruuse kasutas kohtumisega avanenud võimalust ja kutsus Soome kolleegi toetama Eesti algatust, millega soovitakse, et ÜRO kuulutaks 2025. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks.

Kahe riigi ministrite vahel toimunud virtuaalsele kohtumisele oodatakse olukorra leevenemise järel vahetu kohtumise võimalust.