Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 2554 tootjat 

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
24. märts 2021

 

15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2554 taotlust.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esitatud taotluste arv näitab, et huvi toetuse osas on suur ja hea on tõdeda, et tootjad on riigi poolt pakutud toetusvõimalust aktiivselt kasutanud.“

Kõige enam taotlusi esitati Saaremaalt (321), Pärnumaalt (309) ja Tartumaalt (251). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Kõige enam taotlusi esitati lihaveisekasvatuse valdkonnas (1165 taotlust), järgnesid maheteravilja kasvatus (662 taotlust), piimalehmakasvatus (497 taotlust) ning lamba- ja kitsekasvatus (475 taotlust).

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Toetus makstakse PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Toetuse ühikumäärad arvestab PRIA välja toetatavate põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa. Ühikumäärad selguvad pärast toetustaotluste kontrolle ning avaldatakse PRIA kodulehel. Täpsemat infot toetuse kohta leiate PRIA kodulehelt.

Lääne-Virumaal lõpetati eriti ohtliku lindude gripi (H5N8) puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Viru-Nigula vallas asuva OÜ Telo Talule lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni. Üle-eestiline lindude seespidamise nõue jääb kehtima. 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on OÜ Telo Talus tehtud desinfitseerimised ning hävitatud sööt, inventar ja muud lindudega kokku puutunud saastunud materjal. „Kuna 30 päeva on möödunud haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest ning pole tuvastatud haiguse edasist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ja kahtluse korral võeti proove. Lindude grippi ei tuvastatud. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Arvestades peagi algavat lindude rännet, on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Maaeluminister Kruuse arutas Brüsselis kolleegidega ÜPP reformipaketiga seonduvaid küsimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.03.21

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi raames Prantsuse, Belgia, Soome ja Iiri ministritega ning Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew Europe Group liikmetega. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste seisu enne reedest nn supertriloogi liidu kolme institutsiooni vahel.

„Kohtumisel tõdeti, et kokkuleppele tuleks jõuda veel sel poolaastal, mis eeldab aga kompromissivalmidust kõigilt osalistelt,“ vahendas Urmas Kruuse.

„Praegune suund nõuetepõhiselt poliitikalt tulemustepõhisele poliitikale on põhimõtteliselt õige valik, sest kui arvestada liikmesriikide eripärasid, on strateegiakavades võimalik tagada ka roheleppe ambitsioonikam täitmine,“ lisas maaeluminister.

Kohtumisel osalenud jagasid ühist arusaama, et uus ühine põllumajanduspoliitika peab olema võimalikult lihtsalt hallatav ning toidutootjatele võimalikult vähese lisakoormusega rakendatav. „Ühiskonna ootus säästlikult ja keskkonnahoidlikult toodetud toidu järele kasvab, mis on igati loogiline ja arusaadav. Samas aga ei tohi ÜPP ega ka muude poliitikate plaanimisel ära unustada seda, et toidusektori osalised peavad suutma kavandatu ka ellu rakendada, ilma et nad jääks maailmaturul ebaõiglasesse seisu,“ märkis Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb 22.‒23. märtsini toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus päevakorras on seekord ELi ühise põllumajanduspoliitika reform, fütosanitaarmeetmed, mis kaitsevad põllumajandustootmist taimekahjurite eest, ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamise küsimused.

Ministriga koos osaleb istungil ka Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Mageveekalade töötlejad saavad riigilt erakorralist toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Valitsus kiitis heaks riigi lisaeelarve eelnõu, millega toetatakse Maaeluministeeriumi ettepanekul ettevõtteid, kes tegelevad mageveekalade töötlemisega. Toetuse eelarve on kokku 1,8 miljonit eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuse eesmärk tagada mageveekalade töötlejate jätkusuutlikus. „Viiruse leviku tõttu on tekkinud raskusi ahvenast valmistatud toodangu turustamisel Lääne-Euroopas, mis on ahvenatoodete peamine müügiturg,” ütles Kruuse.

„Arvestades käibe langust ja ka kodumaise turu ostujõudu, kompenseerib riik osa kala omahinnast juhul, kui turustatakse sellest odavamalt,” lisas minister. Täpsemad toetuse jagamise tingimused on selgumisel, neist teavitatakse esimesel võimalusel.

Lisaeelarvega eraldatakse raha ka piirangutest puudutatud ettevõtetele – sh maapiirkonna ettevõtetele – töötasu hüvitise maksmiseks märtsi- ja aprillikuu eest. Kui aasta algul sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutses, siis nüüd on toetuse kriteeriumiks järsk käibelangus.

Riigi lisaeelarve aitab tervishoiusektorit võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

Peagi avaneva Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusvooru eelarve suurenes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetus aitab erametsaomanikele hüvitada nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaikasid, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.

„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamiseks seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud varasemalt suur ning ilmselt läheb nii ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“

Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal  60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.

Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil ZOOM veebikeskkonnas. Registreerimine kuni 26. märtsini.

Täpsema info toetuse tingimuste, infopäeva ning kehtiva tulumaksu lisasoodustuse kohta leiate SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.

Riigi toel vaktsineeriti 21 500 lemmiklooma

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

„Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid,“ sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

„Kui aastatel 2015–2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000–69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma,“ ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes. 

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3–4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise kohta leiate siit:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud#koera-ja-kassiomani

PRIAs jätkub loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
18. märts 2021

 

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt ja tänaseks on PRIAle laekunud 1069 taotlust. Peale 22. märtsi saab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on taotlusi läbi PRIA e-keskkonna esitatud aktiivselt. „Kuigi PRIA teenindusbürood on käesolevast nädalast suletud, saavad kõik soovijad kindlasti ka nendes tingimustes taotlused esitatud. Vajadusel saavad kliendid PRIAga ühendust võtta ning abi küsida,“ lisab ta.

Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA teenindusbürood on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud rangete piirangute tõttu suletud ja hetkel pole võimalik kasutada teenindusbüroode kliendiarvuteid. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga 731 2311.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

Maaeluminister Urmas Kruuse arutas Soome kolleegiga päevapoliitilisi küsimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse arutas videosilla vahendusel oma Soome kolleegi Jari Leppäga kahe riigi jaoks olulisi põllumajandust ja maaelu puudutavaid küsimusi.

Jutuks võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi läbirääkimiste seisu analüüsides kinnitati vajadust saavutada liikmesriikide ühine kokkulepe, milleni jõudmine pole kulgenud lihtsalt. „Reform peab jääma eesmärkidele suunatuks ja arvestama liikmesriikide eripäradega,“ olid ministrid ühel meelel.

Strateegia „Talust taldrikule“ puhul toetatakse üldisi eesmärke, mis on suunatud õiglaste, tervislike ja keskkonda säästvate toidusüsteemide edendamisele. Oluline on leida tasakaal ülemaailmsete kliimaeesmärkide ning toidutootmisele seatud proovikivide ja võimaluste vahel.

„Piirangute kõrval, mis uus strateegia paratamatult toidutootjate ette asetab, on oluline pakkuda uusi, keskkonda säästvaid lahendusi mis aitaksid tootjail seatud eesmärkidega toime tulla,“ märkis Urmas Kruuse. Suur rõhk ja ootus on pandud teadus- ja arendustegevusele ning tarbija teadlikkuse kasvatamisele.

Kohtumisel arutati muude teemade kõrval ka maapiirkondade digiteerimise ja lairibaühendusele juurdepääsu tagamisega seotud küsimusi.

Minister Kruuse kasutas kohtumisega avanenud võimalust ja kutsus Soome kolleegi toetama Eesti algatust, millega soovitakse, et ÜRO kuulutaks 2025. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks.

Kahe riigi ministrite vahel toimunud virtuaalsele kohtumisele oodatakse olukorra leevenemise järel vahetu kohtumise võimalust.

Täna algas PRIAs maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17.märts 2021

 

17.-31. märtsil on ettevõtjatel võimalik taotleda investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondades majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist. Taotluste esitamine toimub e-PRIA kaudu.

Toetuse eesmärk on läbi maaettevõtluse mitmekesistamise ning arendamise luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit. Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks või hoone parendamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ning paigaldamiseks, samuti ka rändkaupluse ja selle sisustuse soetamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on alates käesolevast  taotlusvoorusttoetatav ka mittestatsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine.

Toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku.

Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta saab täpsemat infot meetme määrusest. Selgitavat teavet leiab ka PRIA kodulehelt ning abi saab küsida investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 12. juuliks 2021.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on kokku 14 miljonit eurot, mis jaguneb sihtgruppide vahel järgmiselt: 5,6 miljonit eurot põllumajandusettevõtjatele ning 8,4 miljonit eurot mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele.

Avaldati käitlejatele mõeldud toidu märgistamise juhend

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne” ja millal „kõlblik kuni” märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.

Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse.

EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.

Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.

Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.

Toidukäitlejatele mõeldud juhendi eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse dokumendi saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.