Avaldati käitlejatele mõeldud toidu märgistamise juhend

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne” ja millal „kõlblik kuni” märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.

Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse.

EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.

Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.

Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.

Toidukäitlejatele mõeldud juhendi eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse dokumendi saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

 

Täna algas PRIAs põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
15. märts 2021

 

Põllumajandustootjad saavad 15.-22. märtsini taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Taotluste esitamine toimub e-PRIA kaudu.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb: „Tegu on väga olulise verstapostiga, et toetada koroonakriisi tõttu kannatanud põllumajandusega tegelevaid ettevõtjaid. See annab põllumeestele kindlasti suurema kindluse kevadtöödele vastu minna.“

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida koroonaviiruse puhang on enam mõjutanud.

Toetatavad tegevusvaldkonnad on: piimatõugu lehma kasvatus, seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, aiandus, vutikasvatus, lihatõugu veise kasvatus, maheteraviljakasvatus ja mahepõllumajanduslik munakanakasvatus.

Taotleja esitab toetuse taotlemiseks e-PRIA kaudu taotluse eelpool nimetatud ühes või mitmes põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 225 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot. Ühikumäärad selguvad pärast taotluste vastuvõttu. Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Euroopa Komisjon andis põllumajanduse erakorralise toetuse maksmiseks rohelise tule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust. 

„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.

Metsasuse erisusega hõlmatud piirkond laieneb sel aastal nelja kohaliku omavalitsusüksuse võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.03.2021

 

Metsasuse erisusega hõlmatud piirkond laieneb sel aastal nelja kohaliku omavalitsusüksuse võrra, mis lihtsustab senisest rohkemate põllumajandustootjate jaoks rohestamise toetuse saamiseks ettenähtud tingimuste täitmist.

Alates 2015. aastast on Eesti rakendanud kliima- ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse  raames metsasuse erisust. Metsarikastes piirkondades on rohkem maastikulist mitmekesisust võrreldes aladega, kus põllumajandusmaa on valdav. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest.

„Reeglite kohaselt tuleb iga kolme aasta järel esitada Euroopa Komisjonile uuendatud analüüs erisusega jätkamiseks. Komisjoni heakskiit metsasuse erisuse rakendamiseks Eestis kehtis kuni 2020. aasta lõpuni, mistõttu Maaeluministeerium esitas uuendatud analüüsi, kus lähtuti samast metoodikast nagu eelmistel kordadel,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Selle aasta alguses saabus ministri sõnul esitatud analüüsile Euroopa Komisjonilt kinnitus, mis võimaldab jätkata erisuse rakendamisega ning mille tulemusena lisati olemasoleva Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti, sh saarte piirkonnale juurde neli täiendavat kohalikku omavalitsusüksust: Rapla vald, Raasiku vald, Saku vald ning Paide linn.

Lähiajal on plaanis vastavad muudatused sisse viia maaeluministri 17.aprilli 2015. aasta määrusesse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“.

 

Taust:

Kliima ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse saamiseks peab täitma kolme erinevat põllumajandustava, millest üks on ökoalade tava. Teisisõnu peavad põllumajandustootjad, kellel on enam kui 15 hektarit toetusõiguslikku põllumaad, määratlema oma majapidamise põllumaast vähemalt 5% ökoaladeks. Metsasuse erisusega on taotleja rohestamise toetuse ökoalade tava täimisest vabastatud. Seda erisust saavad käesoleval  perioodil kasutada 5 liikmesriiki – Eesti, Läti, Sloveenia, Soome ja Rootsi.

Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatuse, mis toob täiendavalt ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.03.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu poolset rahastust ning muuta meetmete rakendamise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Valitsuse otsus oli oluline samm euroraha kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks lähitulevikus.Maaelu arengukava muutmine tagab järjepidevuse senises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, võimaldades samal ajal lahendada juba sektori ees seisvaid tulevikuväljakutseid. Seda eelkõige tänu sellele, et senistele meetmetele nähakse programmiperioodi ülejäänud aastateks ette täiendav rahastus,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui maaelu toetused.

Uued vahendid suunatakse arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Sellest 15 miljonit eurot on kavas suunata finantsinstrumentidesse.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurenevad maksimaalsed toetussummad, samuti lisandub keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul muutuvad taotluste hindamise põhimõtted.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas näiteks investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 28. veebruari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,6 miljonit eurot) väljamakseid tehtud 768 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni,

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Eesti Erametsaliit: Looduskaitse piirangud ei peaks olema üksnes maaomaniku kulu 

Pressiteade
Eesti Erametsaliit
10.03.2021

 

Uued kavandatavad kaitsealad Ida-Virumaal puudutavad sadade piirkonnas elavate ja metsaga elatist teenivate inimeste toimetulekut. Piirangute tõttu saamata jääv tulu jääb suures osas maaomanikele hüvitamata. Kuivõrd keskkonnakaitse on kõigi ühiskonna liikmete ühine huvi, ei tohiks koormis langeda ainult metsaomaniku õlgadele. Liidu hinnangul ohustavad tänased piirangud maaelu püsima jäämist. 

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on lendorava kaitsmine jäetud peamiselt metsaomanike hoole ja vastutuse alla. “Metsaomanike saamata jääv tulu ületab kompenseeritavad summad mitmekordselt. Ammugi ei kompenseeri riik omanikele aastakümnete jooksul juba tehtud investeeringuid,” ütleb Eelmaa. “Seada looduskaitse kinni maksmine ainult maaomanike õlgadele on ühiskondlikult ebaõiglane. Ühise hüve nimel peaksid panustama kõik ühiskonna liikmed,” selgitab ta.

Eelmaa sõnul võimaldaks olukorda lahendada maadevahetuse taastamine. “Riik peaks metsaomanikele võimaldama kõrge loodusväärtusega maade vahetamist samaväärse majandatava maatulundusmaa vastu samas piirkonnas. Riigil on piisavalt maid igas vallas, et tagada eraomanikele sobivate maade leidmine,” lausub ta.

Keskkonnaamet soovib moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning laiendada seniseid lendorava püsielupaiku ja Tudusoo looduskaitseala. Kokku soovitakse täiendavalt kaitse alla võtta umbes 1800 hektarit, millest 669 ha on eramaadel. Samuti kavandab Keskkonnaamet Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul Alutaguse rahvuspargi laiendamist.

Eelmaa selgitab, et metsa majandamine nõuab järjepidevat ja professionaalset tööd, mis algab istikute istutamisega ja jätkub noorte puude hooldamise, valgustus-, harvendus- jt raietööde korraldamisega ning metsas olevate kraavide ja teede korrashoiuga. “Metsa tehtud investeeringud on reeglina väga pika, 60 kuni 80 aastase kestusega. Sellest tingituna ei lähe metsa aktiivselt majandavates riikides metsast saadud tulu reeglina tulumaksu alla,” ütleb Eelmaa. Metsa tehtud investeeringute pikk mõju põhjendab ka seda, miks metsa majandamisega on reeglina seotud terved perekonnad. “Ühelt põlvkonnalt metsamaa äravõtmine tähendab ka järeltulevate põlvede elatiseta jätmist ja õigustatud tuluootuse rikkumist,” lausub ta.

Eelmaa sõnul tuleks piirangute kaalumisel mõelda sellele, mis saab elust maapiirkondades, kui võtame inimestelt võimaluse seal elatist teenida. “Eestis on palju loodusväärtuslikku metsa ja seda suuresti tänu sellele, kuidas neid metsi on majandatud. Kui metsas avastatakse haruldane liik, on see tunnustus omanikule, kes on jätkusuutlikult majandades loonud selleks sobivad tingimused. Peaksime metsaomanikku rohkem usaldama ja teda hea töö eest piirangutega karistamise asemel tunnustama,” ütleb ta. Eelmaa sõnul on looduskaitse jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline leida viisid, kuidas maaomanik ja haruldased liigid saaksid jagada sama territooriumit, selle asemel et põlised pered maade võõrandamisega sisuliselt oma kodudest minema küüditada.

Keskkonnaamet on alustanud teavituskirjade väljasaatmisega metsaomanikele ning Eesti Erametsaliit omakorda palub metsaomanikel, keda uued lendoravapiirangud mõjutavad, endast teada anda. “Soovime kaardistada, kui suur osa meie liikmetest kavandatavatest piirangutest mõjutatud on, et vajadusel planeerida ühiselt edasisi tegevusi ja nõuda piirangute õiglast kompenseerimist. Seetõttu kutsume üles kõiki, kelle maadele on seoses lendorava elupaigaga planeeritud piirangud, meile sellest teada andma,” sõnab Eelmaa.

Eesti territooriumist on üle poole kaetud metsaga. Eesti metsadest üle 25% on kaitse all ja 14% range kaitse all. Ernst & Young Baltic AS 2020. aastal avaldatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15% riigis loodavast lisandväärtusest. Metsa- ja puidusektor on samuti üks riigi suurimaid tööandjaid maapiirkondades ning Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis moodustab metsa – ja puidusektori loodava lisandväärtuse kogupanus vastavalt 27% ja 20%. Eestis on ligi 100 000 erametsaomanikku ja metsandusega seotud töötajate arv Eestis küünib 60 000 inimeseni. 

 

Foto: Lendorava kaitseks plaanitakse kaitse alla võtta ka hulk noori metsi
Foto autor: Jarek Jõepera

 

Lisainfo:
Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, 5667 1118

Maaeluminister pikendas kolmes toetusmeetmes investeeringute tegemise tähtaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.03.2021

 

Maaeluminister allkirjastas eelnõu, millega pikendatakse kolmes toetusmeetmes COVID-19 viiruse mõju tõttu investeeringute ja projektide elluviimise tähtaega.

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti suurusest ja eesmärgist, sest COVID-19 mõjutab majandust tervikuna. Toetusmeetmetes pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis loob toetuse saajatele paindlikumad võimalused viia projektid ellu ning vajalikud investeeringud mõistliku ajaraami sees lõpetada. Hea, kui saame ettevõtjaid igal rindel toetada kriisiga toime tulemiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on tähtaja pikendamise eesmärk võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi saavutada nende eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega 2018. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse puhul pikendatakse 2015. aasta taotlusvoorus toetust saanutel projekti elluviimise tähtaega kuni 2021. aasta 31. detsembrini.

Lääne-Virumaal ei ole rohkem kodulindudel eriti ohtliku lindude grippi tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE

05.03.2021

 

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud võimalikku linnugripi levikut kodulindudel Haljala, Viru-Nigula ja Rakvere vallas asuvas piirangutsoonis, mis jääb taudipunktist 10 kilomeetri raadiusesse. Lindudelt on võetud proove ning lindude grippi tuvastatud ei ole.

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on piirangutsoonis viimastel nädalatel toimunud aktiivne järelevalvetegevus. „OÜ Telo Talust kolme kilomeetri raadiusesse jäävatest linnupidamishoonetest on võetud lindudelt proovid ning need on osutunud negatiivseks. Samuti on kontrollitud linnupidajaid, kes jäävad 10 kilomeetri järelevalvetsooni. Lindudel haigustunnuseid pole tuvastatud,“ selgitas Sammel. Endiselt kehtivad piirangutsoonis kitsendused, mis puudutavad näiteks lindude liikumist ühest lindlast teise.

 

Taudipunktis OÜ Telo Talus on tänaseks teostatud mitu desinfitseerimist, koristatud on lindudele mõeldud hoone ning viidud hävitamisele sööt, lauda inventar ja muud lindudega kokku puutunud materjalid. „Siiski ei tähenda see veel seda, et linnupidaja saaks uued linnud võtta. Karantiin lõpetatakse alles 21 päeva pärast puhastamist ja desinfitseerimist,“ kirjeldas Sammel.

 

Piirangutsoonis kontrolliti 20 linnupidajat (05.03 seisuga). Hetkel on kontrollimata kolm linnupidajat, kes on äsja end registrisse lisanud. Neid kontrollitakse lähiajal. Amet tunnustab nimetatud piirkondade linnupidajaid, kellega koostöös on järelevalve kulgenud sujuvalt.

 

Põllumajandus- ja Toiduametit on aktiivselt teavitatud hukkunud vee- ja metslindudest ning röövlindudest. Amet korraldab kõigi surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palume olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse.

 

Hukkununa leitud lindudelt on võetud proove lindude gripile. Tänaseks on tuvastatud kokku üheksa lindude gripile positiivset veelindu.

Andmetega on võimalik tutvuda siin.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega ka sel aastal 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2021

 

Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmete rakendamist ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning nende senine rakendamine on olnud edukas, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.

Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.

Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.

„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.

Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.