Lääne-Virumaal ei ole rohkem kodulindudel eriti ohtliku lindude grippi tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet

PRESSITEADE

05.03.2021

 

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud võimalikku linnugripi levikut kodulindudel Haljala, Viru-Nigula ja Rakvere vallas asuvas piirangutsoonis, mis jääb taudipunktist 10 kilomeetri raadiusesse. Lindudelt on võetud proove ning lindude grippi tuvastatud ei ole.

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on piirangutsoonis viimastel nädalatel toimunud aktiivne järelevalvetegevus. „OÜ Telo Talust kolme kilomeetri raadiusesse jäävatest linnupidamishoonetest on võetud lindudelt proovid ning need on osutunud negatiivseks. Samuti on kontrollitud linnupidajaid, kes jäävad 10 kilomeetri järelevalvetsooni. Lindudel haigustunnuseid pole tuvastatud,“ selgitas Sammel. Endiselt kehtivad piirangutsoonis kitsendused, mis puudutavad näiteks lindude liikumist ühest lindlast teise.

 

Taudipunktis OÜ Telo Talus on tänaseks teostatud mitu desinfitseerimist, koristatud on lindudele mõeldud hoone ning viidud hävitamisele sööt, lauda inventar ja muud lindudega kokku puutunud materjalid. „Siiski ei tähenda see veel seda, et linnupidaja saaks uued linnud võtta. Karantiin lõpetatakse alles 21 päeva pärast puhastamist ja desinfitseerimist,“ kirjeldas Sammel.

 

Piirangutsoonis kontrolliti 20 linnupidajat (05.03 seisuga). Hetkel on kontrollimata kolm linnupidajat, kes on äsja end registrisse lisanud. Neid kontrollitakse lähiajal. Amet tunnustab nimetatud piirkondade linnupidajaid, kellega koostöös on järelevalve kulgenud sujuvalt.

 

Põllumajandus- ja Toiduametit on aktiivselt teavitatud hukkunud vee- ja metslindudest ning röövlindudest. Amet korraldab kõigi surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palume olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse.

 

Hukkununa leitud lindudelt on võetud proove lindude gripile. Tänaseks on tuvastatud kokku üheksa lindude gripile positiivset veelindu.

Andmetega on võimalik tutvuda siin.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega ka sel aastal 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2021

 

Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmete rakendamist ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning nende senine rakendamine on olnud edukas, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.

Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.

Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.

„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.

Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.

Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja suunise Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) lisavahendite eraldamiseks. Erakorraliseks toetuseks kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot. 

„Allkirja sai ministri määrus, millega kehtestatakse põllumajandussektori erakorralise toetamise tingimused ning samuti suunis Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogule omavahenditest 3,8 miljoni euro eraldamiseks toetuse maksmiseks. Tegemist on olulise sammuga õigusliku raamistiku loomisel, et toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda ja võimalikult ruttu ka väljamakseteni jõuda,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul arvestavad põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja jaotuspõhimõtted esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, arenguid turgudel ning samuti ajutise riigiabi uut raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis eelmisel neljapäeval heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt MES omavahendite arvelt. Sel esmaspäeval kiitis erakorraliseks toetuse jaotuskava heaks Riigikogu maaelukomisjon.

Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt hukkunud lindude kokku kogumisega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEAD
02.03.2021

 

Viimastel päevadel on ametit teavitatud massiliselt hukkunud luikedest. Amet teeb omaltpoolt kõik, et need linnud kokku koguda ja vajadusel proovid võtta, et need saata laborisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on hetkel olulisim teha kõik selleks, et kiiresti leviv lindude gripp ei jõuaks kodulindude sekka. „Amet kogub kokku hukkunud linnud, kes võivad olla haigestunud lindude grippi. Vajadusel võetakse lindudelt proovid. Samuti tagatakse, et see toimuks viiruse levikut välistaval viisil ning linnud hävitatakse nõuetekohaselt,“ selgitas Sammel.

Põllumajandus- ja Toiduameti infotelefonile on teavitatud enamasti luikedest, kuid ka haigrutest, kajakatest, kormoranidest jm väiksematest vee ja röövlindudest. Enamus kõned pärinevad Harjumaalt, Lääne-Virumaalt ning Saaremaalt. Veebruaris teavitati peamiselt üksikutest lindudest, kuid viimastel päevadel on teavitatud massiliselt surnud luikedest Vääna-Jõesuu rannaalal ja Pärispea poolsaarelt.

Sellel aastal on lindude gripile uuritud 37 vee- ja metslindu (1.03 seisuga). Lindude gripi H5N8 tüve kinnituse on saanud Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluik (12.02). Harku vallast Vääna-Jõesuu rannaalalt leitud kühmnokkluigelt (proov võeti 27.02) ja Viimsi vallast Pringi külast leitud sinikael-pardil tuvastati lindude gripp, viiruse tüved on laboris täpsustamisel (proov võeti 23.02). Oluline on märkida, et kõiki eelmise nädala lõpus võetud proovide vastuseid hetkel veel ametisse laekunud pole.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Täna algas PRIAs loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
2. märts 2021

 

Täna, 2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Sel aastal toimub loomatoetuste taotlemine mitte enam vanas e-PRIAs, vaid klient saab taotluse esitamist alustada kohe e-PRIA avalehelt. Juhul, kui vajate taotlemisega seoses abi, siis võtke meiega telefoni teel julgesti ühendust. Meie teenindusbüroode töötajad on samuti valmis aitama, aga kindlasti broneerige enne teenindusbüroosse tulemist eelnevalt aeg, et saaksime võimalikult hästi planeerida Covid-19 viiruse tõkestamise abinõusid.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. Ute ja kitse  kasvatamise otsetoetus aitab hüvitada kulutusi ja tõsta loomapidajate konkurentsivõimet.

Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, aga eelnevalt tuleb selleks broneerida aeg PRIA kodulehel või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.

Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
1. märts 2021

 

Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

25. veebruaril lõppes PRIAs kalanduse valdkonna COVID-19 pandeemiast tingitud müügikäibe vähenemise hüvitamise toetustaotluste vastuvõtt. Toetusi taotleti summas 562 043,52 eurot.

Korraga oli avatud kahe meetme vastuvõtt. Vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetusttaotles 5 klienti kokku summas 279 605,87 eurot ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse taotlejaid oli samuti 5, kes taotlesid toetust kokku summas 282 437,65 eurot.

Toetustaotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsused teeb PRIA 45 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamise tähtaega. Toetuseid hakatakse välja maksma hiljemalt aprilli lõpust.

Toetused võimaldavad hüvitada koroonaviiruse puhangust tingitud müügikäibe vähenemist, mis tekkis 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Toetust sai taotleda, kui taotleja müügikäive oli 2020. aastal vähenenud rohkem kui 15 protsendi võrra võrreldes tema 2019. aasta sama perioodi keskmise müügikäibega, mille kohta toetust taotletakse.

Infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt ning meetmete määrustest.

Alates esmaspäevast, 1.03.2021 on kohustus kodulinnud hoida siseruumides 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.02.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud, lindude gripi tõkestamiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul kehtestatakse täiendavad piirangud, et lindude gripi ohtu vähendada. „Kuna lindude gripp on levinud kogu Euroopas ning jõudnud ka Eestisse, siis antud meetme abil loodame gripi levikut tõkestada,“ selgitas Sammel.

Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega keelustatakse alates 1.03.2021:

  • Eesti Vabariigi territooriumil põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes;
  • partide ja hanede pidamise koos teiste peetavate lindudega, välja arvatud juhul,

kui viiruse sissetoomise ohtu on võimalik hinnata väheseks sõltuvalt kasvanduse

erijoontele ja rakendatavatele riskivähendusmeetmetele, mida Põllumajandus- ja

Toiduamet peab piisavaks;

  • looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Lindude väljaspidamine saab olema lubatud erandolukorras PTA loal, juhul kui seespidamine vääramatult seab ohtu lindude elu ja tervise. Sel juhul peab olema välistatud lindude kokkupuude looduses vabalt elavate lindudega. Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse linnupidajate poolt rakendatud taudi ennetamise meetmete kohasust, selgitades vajadusel nende olemust. Nõuetele mittevastavuse korral teeb järelevalveametnik linnupidajale ettekirjutuse.

Otsus on avalik ja sellega saab tutvuda siin.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Valitsuskabinet suurendab põllumeeste erakorralise toetuse summat 15,8 miljoni euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

 

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

„Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid Riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MESi omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile.  „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

 

Puidust pakkematerjali kontrollis toimuvad 1. märtsist muudatused

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Alates 1. märtsist kuulub kõrgema taimekahjustajate levikuohu tõttu riskiriikide nimekirja lisaks Hiinale ja Valgevenele ka India.

Taimetervise kontrolli alla kuuluvaid kaubaartikleid on kokku kümme, mille sisseveost tuleb teavitada infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT)  kaudu, esitades piiripunktile eelteatise.

„Näiteks kivide, keraamiliste plaatide, sillutise, teekatteplaatide, alumiiniumist lehtede jmt transpordil kasutatud puidust pakkematerjali kontroll toimub kas piiripunktis või ametlikus kontrollipunktis,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa. „Samuti kontrollitakse eraldi saadetisena sissetoodavad puidust valmistatud kaubaalused,“ lisas Riina Koidumaa.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjaliga kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. Nendest aasia sikk ja männi-laguuss on juba Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele ning tõrjemeetmete rakendamine on olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka ettevõtetele.

Hiinast, Valgevenest ja Indiast saabuvate teatud kaupade transpordil kasutatava puidust pakkematerjali taimetervise kontrolli kohustab kõiki liikmesriike läbi viima Euroopa Komisjoni uus rakendusmäärus 2021/127/EL.

Põhjuseks on asjaolu, et väga sageli ei täida puidust pakkematerjal sellele seatud sisseveonõudeid: on saastunud elusate taimekahjustajatega või ilma Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardile (ISPM 15) vastava märgistuseta. Mitmed Euroopa Liidus tuvastatud aasia siku kahjustuskolded looduses asuvad just kohtades, mille lähedale on toimetatud puidust pakendites graniitkive Hiinast.

Amet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013 ning alates 1. oktoobrist 2018 ka Valgevenest pärit teatud kaupade puidust transpordipakendeid. Igal aastal on sissetoodud puidust pakendeid suunatud hävitamisele nii vastavusmärgi puudumise kui ka elusate taimekahjustajate leidude tõttu. Piiril kontrollitud Hiinast pärit puidust pakenditest on aasia siku elusaid vastseid tuvastatud aastatel 2015, 2017 ja 2018. Põllumajandus- ja Toiduameti  seiretulemustele tuginedes Eesti looduses aasia sikku ei esine.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast: e-post taimetervis@pta.agri.ee.

Rohkem infot sisseveonõuete kohta leiab siit.