Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.02.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas täna lindude gripi leiust Telo talus Lääne-Virumaal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tekitab leid muret, aga Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt taudikolde likvideerimisega ning olukord on kontrolli all. „On oluline, et viirus edasi ei leviks, mistõttu lisaks kolde likvideerimisele kaardistatakse ka ümberkaudsed linnupidajad, et teavitada neid leiust ning lindude pidamisega seotud piirangutest,” ütles minister.

Linnukasvatajate esindajaid oodatakse uue nädala alguses kohtumisele. „Korraldame esmaspäeval veebikoosoleku linnukasvatussektori esindajatega, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast,” lisas Kruuse.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Inimestele viirus ohtu ei kujuta.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.02.2021

 

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Viru-Nigula vallas asuvas OÜ Telo Talus, kus on hetkel üle 70 linnu. Linnupidamiskohale on seatud kitsendused. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume talupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Esmane teade lindude suremusest lindlast saabus 17. veebruaril ning koheselt võeti proovid. „Laboratoorsete uuringute tulemuste kohaselt tuvastati eriti nakkava lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majandusliku kahju. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel. Seejärel korraldab PTA linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

Sammeli sõnul hoiab amet silma peal kõigil linnupidajatel, kes jäävad Telo talust kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Linnupidajatel, kes asuvad Haljala, Viru-Nigula ja Rakvere vallas, palume linnud hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid teavitada sellest koheselt oma veterinaararsti,“ selgitas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiuses Telo talust kehtestatakse piirangud. Piirangud puudutavad lindude arvestuse pidamist, väljaspidamise keeldu, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised. Üle Eesti tuleks kodulinde hoida siseruumides.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.02.2021

 

Täna toimus vestlusring „Toiduohutus kas toidupäästmise vedur või pidur?“, kus arutati selle üle, kuivõrd teadvustatakse toiduohutust toidu annetamisel ja päästmisel.

Vestlusringi eesmärgiks oli teadvustada toidu annetamise ja päästmisega seonduvaid võimalusi ning kohustusi toiduohutuse vaates. Samuti luua dialoog erinevate osapooltega ning otsida lahendusi, kuidas üheskoos jõuda selleni, et tarbijani jõuaks alati ohutu toit. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Amet teostab kontrolle kõikide jaekaubandusettevõtete ja toidu käitlejate üle, kontrollides kehtivate nõuete täitmist. Siiski ei tohi aga unustada, et kõik need nõuded kehtivad ka toidu annetamisel ja päästmisel heategevusorganisatsioonidele,“ selgitas Ramjalg.

Uuringud on näidanud, et kõige suurem toidu raiskaja on täna tarbija, kuid väga palju toitu visatakse ära jaekauplustes. Mõned aastad tagasi Stockholmi Keskkonna Instituudi poolt tehtud uuringu tulemused näitavad, et aastas jääb Eesti jaekauplustes müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid ning maha kantud toiduainete rahaliseks väärtuseks hinnatakse ligikaudu 22 miljonit eurot aastas (2017. a, SEI uuring). Samas toob Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta uuring välja, et Eestis elab absoluutses- ja suhtelises vaesuse üle 300 000 inimese.

Paljud kauplused kasutavad võimalust toit annetada, kuid siiski liigub osa tarbimiskõlbulikku toitu jäätmetesse. Siinkohal tuleb pildile toidu päästmine, kus toit jõuab inimeste toidulauale  prügikastist. Vestlusringis tõdeti, et nii ei tohiks toit jõuda tarbija või abivajajani. Oluline on meie kõigi mõttemalli muutumine. Tuleb osta vaid nii palju, kui ära jaksame süüa, samuti teadvustada, mida tähendab „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Kauplused ja vabatahtlikud saaksid teha rohkem koostööd ja tuleb toetada ning koolitada ka müüjaid.

Põllumajandus- ja Toiduamet on välja töötanud juhised toiduohutuse tagamiseks annetamisel, juhend on mõeldud kõigile, kes soovivad toitu annetada. Tegemist on hea abimehega, mis annab soovitused ja juhised tagamaks ohutu toidu jõudmise tarbijani.

Toiduohutus annetamise juhendiga on võimalik tutvuda siin.

Vestlusringis osalesid Maxima kvaliteedikontrolli üksuse juht Tiina Hiis ja Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, Toidupanga juht Piet Boerefijn, PTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg ja Anna Hints, kes on Eesti Lood „Homme saabub paradiis“ idee autor ja režissöör.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.02.2021

 

Tänasest kuni 25. veebruarini saavad kõik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejad ning vesiviljelustoodete tootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud müügikäibe vähenemise hüvitamist. Toetuse taotlused tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega kui ka vesiviljelustoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale saab hüvitada koroonakriisist tingitud müügikäibe vähenemisest saamata jäänud tulu, mis tekkis ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020. aastal.

Vesiviljelussektori ettevõtjate müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse eelarve on 4 250 050 eurot. Vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse eelarve on 965 720 eurot.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Täpsem info toetuse taotlemise kohta on PRIA kodulehel www.pria.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.02.2021

 

 Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.Põllumajandus- ja Toiduamet palub kõikide kodanike kaasabi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on tegemist esimese sellelaadse leiuga Eestis. „Amet uurib igal aastal nii kodu- kui ka mets- ja veelinde ning seni lindude grippi tuvastatud pole.“ Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust.

„Kuna selle haiguse vastu puudub vaktsineerimise võimalus ja ravi, siis tuleb nakatumisest hoidumiseks oma kodulinde hoida sisetingimustes. Haigestumise korral tuleb viiruse leviku vältimiseks linnud hukata ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, nõuetekohaselt töödelda või hävitada. Kogu eeltoodud tegevus toimub Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all. Uued linnud saab ruumidesse tuua peale täielikku puhastust ja desinfektsiooni,“ selgitas Kalda.

Linnugripi peamised sümptomid:

–          harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

–          isutus, uimasus kõhulahtisus;

–          linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

–          munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

–          hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

–          ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

–          enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

–          juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

–          välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

–          Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.  

–          Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude grippi on tuvastatud 27s Euroopa riigis ning haiguse tõttu on sellel aastal hukatud või hukkunud ligi 3,5 miljonit kodulindu.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Lindude gripi leviku riskialad:

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Maaeluministeerium tutvustas täna Kultuurikatlas kaheaastast mahukat kampaaniat “Kala kõlab hästi”, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul soovib ministeerium alanud kampaaniaga kasvatada isu kala järele. „Eesti on mereriik, mida kinnitab ka meie kalaga isevarustatuse kõrge tase – me püüame kala kordades rohkem, kui tarbime. Ausa mereriigi maine hoidmiseks on aeg tuua kala kui toidulaua valikute rikastaja jälle au sisse. Oluline pole see, kas tarbija valikuks on kohalik kilu, rahvuskala räim või hoopis aasta kalaks valitud haug, vaid see, et kala oleks tal alati nii meelel kui keelel. Selle nimel me järgmised kaks aastat kindlasti pingutame,” ütles maaeluminister kampaaniat avades.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann märkis, et ühe Eesti elaniku kohta tarbitakse praegu aastas ligi 10 kg vähem kala kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Soovime kampaaniaga „Kala kõlab hästi” suunata inimesi senisest rohkem kala sööma. Võrreldes teiste mereriikidega on meie kalatarbimine tagasihoidlik – ligi 15 kilogrammi inimese kohta aastas, mida on näiteks viis korda vähem kui Islandil. Koos kalanduse ja toidu valdkonnas tegutsejate ning teiste partneritega soovime näidata, et tervislik ja keskkonnasõbralik kala on taskukohane, lihtne valmistada ja isuäratav. Teame, et inimesed eelistavad oma toidulaual värsket kala, mistõttu arvestame oma tegevustes kalapüügi ja kalakasvatuse hooajalisusega,” ütles ta.

Kalaliikidest püütakse Eestis merest enamjaolt kilu ja räime, siseveekogudest koha ja ahvenat ning kasvatatakse peamiselt vikerforelli. Ministeeriumi ellu kutsutud kampaania on aga suunatud nii Eestist kui ka mujalt püütud kalaliikide tarbimise edendamiseks, arvestades inimeste enda eelistusi.

Kampaania korraldamiseks kuulutas Maaeluministeerium möödunud aasta juunis välja 1,6 miljoni euro suuruse hanke. Kampaania idee valiti välja rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. 10-liikmelisse žüriisse kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks loovagentuuri Division pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meediaga.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Sellelt lingilt leiad kalakampaania avaürituse pilte http://bit.ly/Kala_1102.

Avaürituse ettekandeid saad järele vaadata siit

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Nädala alguses tuvastati Helsingi lähistel ja nüüd Lätis Riia lähistel hukkunud veelindudel väga nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis põhjustab lindude ,sh kodulindude, suurt suremust. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta. Haiguse puhkemisel kodulindudel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud ning seetõttu peaksid eriti tähelepanelikud olema Põhja-, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsijärve äärsed linnupidajad.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Eestis selle viirusega nakatunud linde hetkel tuvastatud pole. Võimalikult varase avastamise ja valmisoleku tagamise eesmärgil uuritakse juba pikemat aega nii mets- ja veelinde viiruse esinemisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on olukord murettekitav. „Kõrge patogeensusega viiruse poolt põhjustatud lindude gripp on tuvastatud Soomes ja Rootsis nii mets- kui kodulindudel ning nüüd ka Lätis, kus gripp tuvastati Riias kahel veelinnul. Rootsis on sellel aastal gripi tõttu hukatud juba ligi kaks miljonit munakana,“ selgitas Kalda.

Siinkohal palub Põllumajandus- ja Toiduamet kõikide kodanike kaasabi. Juhul, kui leiate veelindude (haned, luiged) värskeid korjuseid, hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde peab linnupidaja võimalusel pidama linde laudas ning vältima igasugust kokkupuudet metslindudega. Kindlasti ei tohi lindude juurde lasta kõrvalisi isikuid. Enne lindude toitmist tuleb pesta käed ning vahetada riided ja jalanõud. Juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Eelmisel aastal hukkus või hukati lindude gripi tõttu Euroopas ligi üheksa miljonit kodulindu. Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Lätti, Leetu, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Bulgaariasse ja Ukrainasse.

Lindude gripi leviku riskialad: