Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2021

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused.“

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvaid katsumusi.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maaeluministeerium kutsub Eesti inimesi üles rohkem kala sööma

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Maaeluministeerium tutvustas täna Kultuurikatlas kaheaastast mahukat kampaaniat “Kala kõlab hästi”, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul soovib ministeerium alanud kampaaniaga kasvatada isu kala järele. „Eesti on mereriik, mida kinnitab ka meie kalaga isevarustatuse kõrge tase – me püüame kala kordades rohkem, kui tarbime. Ausa mereriigi maine hoidmiseks on aeg tuua kala kui toidulaua valikute rikastaja jälle au sisse. Oluline pole see, kas tarbija valikuks on kohalik kilu, rahvuskala räim või hoopis aasta kalaks valitud haug, vaid see, et kala oleks tal alati nii meelel kui keelel. Selle nimel me järgmised kaks aastat kindlasti pingutame,” ütles maaeluminister kampaaniat avades.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann märkis, et ühe Eesti elaniku kohta tarbitakse praegu aastas ligi 10 kg vähem kala kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Soovime kampaaniaga „Kala kõlab hästi” suunata inimesi senisest rohkem kala sööma. Võrreldes teiste mereriikidega on meie kalatarbimine tagasihoidlik – ligi 15 kilogrammi inimese kohta aastas, mida on näiteks viis korda vähem kui Islandil. Koos kalanduse ja toidu valdkonnas tegutsejate ning teiste partneritega soovime näidata, et tervislik ja keskkonnasõbralik kala on taskukohane, lihtne valmistada ja isuäratav. Teame, et inimesed eelistavad oma toidulaual värsket kala, mistõttu arvestame oma tegevustes kalapüügi ja kalakasvatuse hooajalisusega,” ütles ta.

Kalaliikidest püütakse Eestis merest enamjaolt kilu ja räime, siseveekogudest koha ja ahvenat ning kasvatatakse peamiselt vikerforelli. Ministeeriumi ellu kutsutud kampaania on aga suunatud nii Eestist kui ka mujalt püütud kalaliikide tarbimise edendamiseks, arvestades inimeste enda eelistusi.

Kampaania korraldamiseks kuulutas Maaeluministeerium möödunud aasta juunis välja 1,6 miljoni euro suuruse hanke. Kampaania idee valiti välja rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. 10-liikmelisse žüriisse kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks loovagentuuri Division pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meediaga.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Sellelt lingilt leiad kalakampaania avaürituse pilte http://bit.ly/Kala_1102.

Avaürituse ettekandeid saad järele vaadata siit

Lindude gripp on Eestist sajakonna kilomeetri kaugusel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Nädala alguses tuvastati Helsingi lähistel ja nüüd Lätis Riia lähistel hukkunud veelindudel väga nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis põhjustab lindude ,sh kodulindude, suurt suremust. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta. Haiguse puhkemisel kodulindudel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud ning seetõttu peaksid eriti tähelepanelikud olema Põhja-, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsijärve äärsed linnupidajad.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Eestis selle viirusega nakatunud linde hetkel tuvastatud pole. Võimalikult varase avastamise ja valmisoleku tagamise eesmärgil uuritakse juba pikemat aega nii mets- ja veelinde viiruse esinemisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on olukord murettekitav. „Kõrge patogeensusega viiruse poolt põhjustatud lindude gripp on tuvastatud Soomes ja Rootsis nii mets- kui kodulindudel ning nüüd ka Lätis, kus gripp tuvastati Riias kahel veelinnul. Rootsis on sellel aastal gripi tõttu hukatud juba ligi kaks miljonit munakana,“ selgitas Kalda.

Siinkohal palub Põllumajandus- ja Toiduamet kõikide kodanike kaasabi. Juhul, kui leiate veelindude (haned, luiged) värskeid korjuseid, hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde peab linnupidaja võimalusel pidama linde laudas ning vältima igasugust kokkupuudet metslindudega. Kindlasti ei tohi lindude juurde lasta kõrvalisi isikuid. Enne lindude toitmist tuleb pesta käed ning vahetada riided ja jalanõud. Juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Eelmisel aastal hukkus või hukati lindude gripi tõttu Euroopas ligi üheksa miljonit kodulindu. Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Lätti, Leetu, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Bulgaariasse ja Ukrainasse.

Lindude gripi leviku riskialad:

 

Põllumeestele ja loomapidajatele on 2020. aasta keskkonnatoetused määratud

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. veebruar 2021

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) lõpetas 2020. aastal taotletud keskkonnatoetuste määramised. Kümnekonna toetuse raames määrati loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajatele kokku ligi 56 miljonit eurot. Enamus toetustest on klientidele juba ka välja makstud.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kes teeb, see jõuab! Esimeste 2020. aasta keskkonnatoetuste maksetega sai alustatud juba kuu aega enne tavapärast tähtaega. Nüüdseks on määramised tehtud ning lähipäevadel jõuavad viimased väljamaksed klientideni.“

Keskkonnatoetused 2020

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuse saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

  1. aasta keskkonnatoetuste maksimaalsed ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Kohapüük Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel peatatakse

Pressiteade
Maaeluministeerium
9. veebruar 2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna, 9. veebruaril käskkirja esimese poolaasta kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb peatada, kuna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selle aasta esimeseks poolaastaks  lubatud kohasaak on aasta esimese kuuga praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister.

Kohapüügi peatamise käskkiri jõustub homsest 10. veebruarist 2021.

„Tegemist on teise järjestikuse aastaga, mil lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva nn võidupüügi režiimil praktiliselt kuuga välja püüti. Seepärast tuleb meil kohapüügis kuni juuli alguseni teha paus,“ tõdes Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr  89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 283 tonni.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium hakkab koordineerima toiduohutuse riskide hindamisttoidutarneahelas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

Tänasest, 1. veebruarist muutub Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi põhimäärus ning asutusse luuakse riskihindamise osakond.

Laboratooriumi tegevusvaldkonda lisandub toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine järelevalveametkonnale ning poliitikakujundajatele.

Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saroni sõnul on määruse rakendamisel oluline mõju toiduohutuse valdkonnas läbiviidava riskianalüüsi tugevdamisele. „Toidu ja söödaga seotud õigusnormide eesmärk on vähendada või vältida terviseriske ning rakendatavad meetmed peavad üldjuhul rajanema riskianalüüsil,“ ütles Saron.

„Uus riskihindamise osakond võimaldab tugevdada sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise senist süsteemi, tagades, et riigi poolt tehtavad otsused toetuks veelgi tugevamalt teadusandmetele. Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu toiduohutuse riskidega seotud teabe vahetamisele järelevalveametnike, teadlaste, poliitikakujundajate, käitlejate ning tarbijate vahel,“ selgitas kantsler. „Samuti on tõhus riskihindamise süsteem eelduseks Eesti põllumajandus- ning toidutoodete ekspordile.“

Osakonna komplekteerimine, uute töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine on plaanitud lõpule viia selle aasta jooksul. Üleminekuajal jätkab teaduspõhiste hinnangute andmisega Eesti Maaülikool, et see tegevus riiklikul tasemel ei katkeks. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööpartnerid riskide hindamisel saavad edaspidi olema teadlased maaülikoolist ja teistest Eesti teadusasutustest.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab riikliku järelevalve vajadusest, riiklikust loomatauditõrjeprogrammist ja toiduohutuse seireprogrammidest tulenevate laboratoorsete analüüside ning uuringute tegemist, samuti sektori ettevõtetele ja eraisikutele laboriteenuse pakkumist.

Maaeluminister suurendas tänavust turuarendustoetuse summat enam kui poole võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

 

Maaeluminister allkirjastas jaanuari lõpus käskkirja, millega suurendatakse 2021. aasta turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra ehk 550 000 euroni. Tänavuse turuarendustoetuse taotlusvoor algab 1. veebruaril. 

„Kohaliku toidu tarbimise soodustamine siseturul ning ekspordi edendamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete, mistõttu suurendasime ka turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Praeguse pandeemia olukorras on paljude ettevõtjate jaoks välisturgudel tegutsemine raskendatud või on turud sootuks kadunud. Riik saab neil aidata turunduskulusid katta, et Eesti toodete tuntus paraneks ning ekspordivõimaluste taastamise nimel saaks tööd jätkata.“

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

  1. aasta taotlusvoorus on toetust võimalik tegevuste kaupa taotleda järgmises mahus:
  • välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine – 275 000 eurot;
  • põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine – 200 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine – 15 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine – 10 000 eurot;
  • välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine, Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine – 50 000 eurot.

Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, infot toetuse kohta saab ameti veebilehelt. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2021.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. Samuti võib toetust taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühm.

Osa putukaliikide inimtoiduks kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.01.2021

 

Täna, 29. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis infotund toidusektorile, kus anti ülevaade toiduohutuse valdkonnas toimunud arengutest. Uue võimalusena tohib Eestis nüüdsest kasvatada ja turustada inimestele toiduks mõeldud osa putukaliike. 

Kui praegu kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks, siis kuni 2018. aastani kehtinud määruse kohaselt oli putukate staatust uuendtoiduna võimalik tõlgendada erinevalt. Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Samas mõned liikmesriigid lubasid osa putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada.

Õigusselguse tõi Euroopa Liidu kohtu mullu sügisel tehtud otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018. a. Seejuures kehtivad üleminekumeetmed, mille järgi võib putukaid turustada seni, kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoiduna turustamise taotluse kohta.

Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Rohkem infot putukate turustamise ja kasvatamise kohta saab värskest Maablogi postitusest ning Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.

Lisaks putukatega seotud arengutele anti toidusektori infotunnis ülevaade ka teiste aktuaalsete teemade kohta. Päevakorras olid muu hulgas toiduga kokkupuutuvate materjalide, akrüülamiidide ja toidu rikastamise määrusega seotud teemad.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.01.2021

 

Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.

Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused 2020. aasta kohta. Samuti tuleb esitada ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Üleminekuajal olevate põldude ning loomade, lindude ja mesilasperede andmeid esitada ei ole vaja.

Mahetoodete ettevalmistajad (mahetoidu valmistamine, pakendamine või märgistamine ning mahesööda tootmine turuleviimiseks) peavad esitama eelmise aasta toodangu mahud tootegruppide kaupa.

Ettevõtted, kes tegelevad üksnes mahetoodete turuleviimise, ladustamise ning importimisega, peavad esitama ettevõttes eelmisel aastal turule viidud ja imporditud mahetoodete tootegrupid.

Seoses ametite ühinemisega on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduslike toodete uus koodnumber EE-ÖKO-03. Varasemaid koodnumbreid EE-ÖKO-01 ja EE-ÖKO-02 võib toodetel kasutada kuni sellise märgistusega pakkematerjali või toodete lõppemiseni.

Andmed saab esitada:

  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee
  • Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
  • Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Rohkem infot mahepõllumajanduse kohta https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/mahepollumajandus
Riigilõivude info https://pta.agri.ee/riigiloivude-tasumine-mahepollumajanduslikes-ettevotetes

Aller kinnitas põllumajanduskultuuride mitmekesisuse säilitamise edendamist toetava programmi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2021

 

Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027. Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.

Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele. Uue tegevussuunana lisandub programmi kava järgi kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine.

„Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide ja kultuurtaimede looduslike sugulasliikide säilitamine ja uurimine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima olulised kahjud,“ ütles programmi allkirjastanud maaeluminister Arvo Aller. „Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tänu programmi tegevustele on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hoiul ka Teravmägede seemnepangas,“ lisas Aller.

Programmi täitjateks on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisega tegelevad teadusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus säilitatakse ja uuritakse tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade geneetilist ressurssi, Eesti Maaülikool, kus on pühendutud puuvilja- ja marjakultuuridele ning Tartu Ülikooli botaanikaaed, fookusega maitse-, ravim- ja ilutaimede geneetilisele ressursile.

Programmiga saab tutvuda maaeluministeeriumi veebilehel