Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Soomes ja Leedus tuvastati lindude gripi viirusetüvi H5N8. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on viiruse levik suureks ohuks ka Eestile. „Lindude gripp on levinud 22 Euroopa riiki, millest lähimad Eestile on Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Seetõttu on suur oht, et haigus jõuab lindude rändega kevadel Eestisse,“ selgitas Kalda.

21. jaanuaril tuvastati lindude gripp looduses vabalt elavatel faasanitel Lõuna-Soomes Kanta-Hämes Janakkalas. Leedus tuvastati lindude gripp 8. jaanuaril nii farmis kui ka metslindudel. „Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Kalda. Lindude gripi tõttu on sel aastal Euroopas hukkunud või hukatud ligi 2 miljonit kodulindu.

Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Eestis lindude grippi tuvastatud pole, kuid jätkuvalt uuritakse mets- ja veelinde lindude gripile.

Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Leetu, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui sektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

  • Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja uluklindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Maailma suurim toidumess Grüne Woche toimub erakordsetes tingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Maailma suurim ja vanim rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche ehk rahvusvaheline roheline nädal Berliinis on tänavu mitmes mõttes erakordne. 95. korda toimuv mess toimub esimest korda virtuaalselt.

Virtuaalne on ka messiga paralleelselt toimuv globaalne põllumajandus- ja toidufoorum ning selle raames peetav põllumajandusministrite tippkohtumine, millel osalevate riikide arv ligineb sajale. See teeb üritusest suurima registreeritud osalevate riikide arvuga ministrite tippkohtumise läbi ajaloo.

Täna toimuva tippkohtumise teema on „Kuidas toita maailma pandeemiate ja kliimamuutuse ajal?“.

„Kohtumisel arutlusele tulevad teemad on väga olulised, sest maailm ei saa lubada tervisekriisi muutumist toidukriisiks. Riikidel tuleb siin tegutseda koos, nii nagu nad on koos tegutsenud ka pandeemiaga toimetulekul,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tippkohtumise märksõnadeks on seekord jätkuv ja reeglitest kinni pidav rahvusvaheline toidukaubandus, koostöö tugevdamine tervishoiu-, põllumajandus-, veterinaaria- ja keskkonnasektori vahel, kliimamuutuste leevendamine, toidukadude vähendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ehk uuenduslikkus põllumajanduses.

„Maailm toimetab praegu olukorras, kus nälg on üha süvenev probleem. Hinnanguliselt kahel miljardil inimesel puudub regulaarne ligipääs piisavale toidule ning kolm miljardit inimest ei saa endale lubada isegi kõige odavamat  tervislikku toitumist. Samal ajal sagenevad ülekaalulisus ning toitumisega seotud haigused. Need on praegu meie ees seisvad suurimad probleemid, mis vajavad kestva pandeemia ja pikaajaliste kliimamuutuste valguses lahendamiseks laiapõhjalist ühiskondlikku pühendumist,“ tõdes Aller.

Tänase ministrite kohtumise tulemused liidetakse ÜRO toidusüsteeme käsitlevatesse aruteludesse ja septembris toimuvale ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisele.

Ministrite tippkohtumisele salvestas minister Arvo Aller videopöördumise,  mis on üles laaditud foorumi kodulehele. Samal lehel on avaldatud ka osalevate ministrite nimekiri ja nende pöördumised tähestikulises järjekorras: https://www.gffa-berlin.de/en/agrarministerkonferenz-gffa-2021/

Valmis põllumuldade lõimiste kaardirakendus

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
20.01.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on kasutusvalmis saanud uus kaardirakendus, mille kaudu saavad kõik huvilised vaadata põllumassiividel olevate muldade lõimist.

„Mullalõimis on nii põllumeste kui aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas,“ selgitab kaardirakenduse vajadust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Lõimis mõjutab nii teisi mullaomadusi kui ka muldade kasutamist. Lõimis määrab ära muldade veehoiuvõime, struktuuri, toitainete omastamise jne.“

Põllumuldade lõimiste kaardirakendus baseerub Maa-ameti digitaalsel, 1:10 000 Eesti mullastiku kaardil, ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ning sellega seotud andmetel. Kaardirakenduses on erinevate värvidega kajastatud erinevad lõimised kaardipildina ruumiliselt.

„Klikkides põllumassiivil, annab kaardirakendus info selle massiivi lõimiste loendi ja protsentuaalse sisalduse kohta diagrammina ja tabelina,“ räägib rakenduse kasutamist Tambet Kikas, PMK mullaseire ja uuringute büroost. „See protsess on täna täiesti automaatne ja nii on võimalik põllumajandustootjal kõikide põllumassiivide kohta seda infot pärida ja vaadata.“

Kaardirakenduse kohta PMK veebil pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaloimis

Põllumuldade lõimiste kaardirakenduse tööversiooni tutvustati esmakordselt PMK seminaril EPA2020 messil.

 

PMK foto: Kaardirakenduse kuvatõmmis

PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot

Pressiteade
18. jaanuar 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksis 2020. aastal ligi 21 600 kliendile kokku 318 944 996 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli ütleb: „2020. aasta oli eriline, aga COVID-19 kriisiga seotud elukorralduse ootamatu muutus ei löönud meid rivist välja. Kiiresti viidi ellu muudatused töö korraldamises ja see tagas, et menetlus, kontroll ning väljamaksed jätkusid plaanitud kvaliteedis ja mahus. Lisaks suudeti sujuvalt ning kiiresti korraldada ka erakorraliste meetmete vastuvõtt. Oleme tänulikud nii klientidele, koostööpartneritele kui ka oma töötajatele. Öeldakse ju, et kett on nii tugev, kui seda on tema kõige nõrgem lüli. Nagu tõestas 2020. aasta, siis meie kett koosneb väga tugevatest lülidest!“

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 92 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 65 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 437), Pärnumaal (2 326) ja Võrumaal (2 317). Kõige suurema toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 41 miljoni euro. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

 

 

PRIA 2020. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

Suurima mahu moodustasid otsetoetused ca 170 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 116 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ca 15,3 miljoni euroga. Üleminekutoetusi maksti 9,1 miljonit eurot, riiklike toetusi 6 miljonit eurot, koolikavade toetusi 2,6 miljonit eurot ning turukorralduseks läks 0,2 miljonit eurot.

2020. aastal avaldas toetuste maksete mahule kindlasti mõju ka COVID-19 viirusega seotud olukord. COVID-19 mõjude leevendamiseks avati mitu erakorralist meedet:

2021. MAKi meede toidutootjatele ja –töötlejatele: COVID-19 puhangust tingitud erakorraline ajutine abi mikro- väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele

  1. EMKFi meede: COVID-19 pandeemiast tingitud vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  2. EMKFi meede: Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  3. Põllumajandustootja asendamise toetuse erakorraline abi

Eelpool nimetatud meetmete makseteks eraldati eelarvet üle 8,2 miljoni euro, millest väljamakseid tehti eelmisel aastal kokku 1,67 miljonit eurot.

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Tööd alustas Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaeluministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2021

 

1. jaanuarist alustas uue riigiasutusena tööd kogu toidutarneahela järelevalvet hõlmav Põllumajandus- ja Toiduamet, mis moodustati Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühinemisel. Uue ameti peadirektor on Urmas Kirtsi.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võimaldab kahe ameti ühinemine tõhusamat riigivalitsemist. „Hea meel on tõdeda, et ligi poolteist aastat kestnud ettevalmistuste tulemusena saab uus ühendamet alustada tööd. Ametite tegevuste koondumine ühe juhtimise alla loob hea võimaluse muuta valdkondlikud protsessid sujuvamaks, kliendisõbralikumaks ning paremini koordineeritavaks,“ sõnas minister.

„Põllumajandus- ja Toiduameti loomine on olnud Maaeluministeeriumi ja kahe ameti töötajate ühine pingutus. Liitumise eesmärk oli kogu toidutarneahela järelevalvet ühendava teadmiste keskuse loomine, mis on suunatud näoga klientide poole,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.

Kirtsi sõnul muudab värskelt loodud amet seni kahe asutusega suhtlema pidanud klientide ja koostööpartnerite jaoks asjaajamise lihtsamaks. „Edaspidi suhtlevad kliendid ja partnerid vaid ühe ametiga. Soovime neile olla heaks ning targaks kaaslaseks, et koostöös tagada usaldusväärne toiduohutussüsteem ja tasakaalus põllumajanduskeskkond,“ lisas peadirektor.

Avalikel konkurssidel on välja valitud kolm peadirektori asetäitjat, kes asuvad koos juhi ja kõigi töötajatega ellu viima uuele ametile seatud eesmärke. Asetäitjatena alustavad tööd senine Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, sama asutuse loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel ning Anu Nemvalts, kes seni vastutas Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna töö eest. Kokku töötab värskes ühendametis 550 inimest.

Uus amet täidab kõiki seniseid Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeid. Põllumajandus- ja Toiduameti telefonikontaktid ja üle Eesti paiknevate esinduste asukohad jäid samaks. Samuti jäävad senised meiliaadressid mõneks ajaks kehtima. Rohkem infot leiab ameti uuelt kodulehelt pta.agri.ee.

Uuel aastal jõustuvad mitmed õigusaktid, millega muudetakse järelevalvetasusid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2020

2021. aasta alguses hakkavad kehtima mitmed õigusaktid, mis toovad tootjatele kaasa järelevalvetasude ja riigilõivu muutusi.

Taimetervise valdkonnas hakkavad 1. jaanuarist kehtima taimetervise järelevalvetoimingute eest tasud ametlikele kontrollidele, mis on vajalikud, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr 2021. aastal on 70,36 eurot. Lisaks kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasude määrad. 2021. aastal väheneb võrreldes senisega tunnitasu 1,51 eurot 17,88 eurole tunnis.

Muutuvad ka riigilõivud mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist – püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ning võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas. Mahetoodete ettevalmistamise ja turuleviimisega tegeleva isiku riigilõiv on edaspidi 120 eurot ja importija riigilõiv 300 eurot aastas.

Uuest aastast on mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle koodnumber, mis kantakse toodete märgistusele, on EE-ÖKO-03. Ettevõtjad võivad vanade koodidega pakkematerjali ära kasutada, kuni varude lõppemiseni ning juba turul olevad tooted ära müüa.

Lisateavet riigilõivude muudatuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt või ameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Toiduohutuse valdkonnas 1. jaanuaril jõustuv määrus toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu kohta 2021. aastaks jätab tasumäärad võrreldes 2020. kehtinuga samaks.

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.