Valmis põllumuldade lõimiste kaardirakendus

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
20.01.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on kasutusvalmis saanud uus kaardirakendus, mille kaudu saavad kõik huvilised vaadata põllumassiividel olevate muldade lõimist.

„Mullalõimis on nii põllumeste kui aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas,“ selgitab kaardirakenduse vajadust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Lõimis mõjutab nii teisi mullaomadusi kui ka muldade kasutamist. Lõimis määrab ära muldade veehoiuvõime, struktuuri, toitainete omastamise jne.“

Põllumuldade lõimiste kaardirakendus baseerub Maa-ameti digitaalsel, 1:10 000 Eesti mullastiku kaardil, ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ning sellega seotud andmetel. Kaardirakenduses on erinevate värvidega kajastatud erinevad lõimised kaardipildina ruumiliselt.

„Klikkides põllumassiivil, annab kaardirakendus info selle massiivi lõimiste loendi ja protsentuaalse sisalduse kohta diagrammina ja tabelina,“ räägib rakenduse kasutamist Tambet Kikas, PMK mullaseire ja uuringute büroost. „See protsess on täna täiesti automaatne ja nii on võimalik põllumajandustootjal kõikide põllumassiivide kohta seda infot pärida ja vaadata.“

Kaardirakenduse kohta PMK veebil pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaloimis

Põllumuldade lõimiste kaardirakenduse tööversiooni tutvustati esmakordselt PMK seminaril EPA2020 messil.

 

PMK foto: Kaardirakenduse kuvatõmmis

PRIA maksis 2020. aastal toetusteks ligi 319 miljonit eurot

Pressiteade
18. jaanuar 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksis 2020. aastal ligi 21 600 kliendile kokku 318 944 996 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli ütleb: „2020. aasta oli eriline, aga COVID-19 kriisiga seotud elukorralduse ootamatu muutus ei löönud meid rivist välja. Kiiresti viidi ellu muudatused töö korraldamises ja see tagas, et menetlus, kontroll ning väljamaksed jätkusid plaanitud kvaliteedis ja mahus. Lisaks suudeti sujuvalt ning kiiresti korraldada ka erakorraliste meetmete vastuvõtt. Oleme tänulikud nii klientidele, koostööpartneritele kui ka oma töötajatele. Öeldakse ju, et kett on nii tugev, kui seda on tema kõige nõrgem lüli. Nagu tõestas 2020. aasta, siis meie kett koosneb väga tugevatest lülidest!“

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 92 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 65 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 437), Pärnumaal (2 326) ja Võrumaal (2 317). Kõige suurema toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 41 miljoni euro. Toetussummade jagunemine maakondade lõikes on toodud järgneval joonisel.

 

 

PRIA 2020. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

Suurima mahu moodustasid otsetoetused ca 170 miljoni euroga, järgnesid maaelu arengukava (MAK) toetused ca 116 miljoni euroga ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetused ca 15,3 miljoni euroga. Üleminekutoetusi maksti 9,1 miljonit eurot, riiklike toetusi 6 miljonit eurot, koolikavade toetusi 2,6 miljonit eurot ning turukorralduseks läks 0,2 miljonit eurot.

2020. aastal avaldas toetuste maksete mahule kindlasti mõju ka COVID-19 viirusega seotud olukord. COVID-19 mõjude leevendamiseks avati mitu erakorralist meedet:

2021. MAKi meede toidutootjatele ja –töötlejatele: COVID-19 puhangust tingitud erakorraline ajutine abi mikro- väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele

  1. EMKFi meede: COVID-19 pandeemiast tingitud vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  2. EMKFi meede: Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetus
  3. Põllumajandustootja asendamise toetuse erakorraline abi

Eelpool nimetatud meetmete makseteks eraldati eelarvet üle 8,2 miljoni euro, millest väljamakseid tehti eelmisel aastal kokku 1,67 miljonit eurot.

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Tööd alustas Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaeluministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2021

 

1. jaanuarist alustas uue riigiasutusena tööd kogu toidutarneahela järelevalvet hõlmav Põllumajandus- ja Toiduamet, mis moodustati Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühinemisel. Uue ameti peadirektor on Urmas Kirtsi.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võimaldab kahe ameti ühinemine tõhusamat riigivalitsemist. „Hea meel on tõdeda, et ligi poolteist aastat kestnud ettevalmistuste tulemusena saab uus ühendamet alustada tööd. Ametite tegevuste koondumine ühe juhtimise alla loob hea võimaluse muuta valdkondlikud protsessid sujuvamaks, kliendisõbralikumaks ning paremini koordineeritavaks,“ sõnas minister.

„Põllumajandus- ja Toiduameti loomine on olnud Maaeluministeeriumi ja kahe ameti töötajate ühine pingutus. Liitumise eesmärk oli kogu toidutarneahela järelevalvet ühendava teadmiste keskuse loomine, mis on suunatud näoga klientide poole,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.

Kirtsi sõnul muudab värskelt loodud amet seni kahe asutusega suhtlema pidanud klientide ja koostööpartnerite jaoks asjaajamise lihtsamaks. „Edaspidi suhtlevad kliendid ja partnerid vaid ühe ametiga. Soovime neile olla heaks ning targaks kaaslaseks, et koostöös tagada usaldusväärne toiduohutussüsteem ja tasakaalus põllumajanduskeskkond,“ lisas peadirektor.

Avalikel konkurssidel on välja valitud kolm peadirektori asetäitjat, kes asuvad koos juhi ja kõigi töötajatega ellu viima uuele ametile seatud eesmärke. Asetäitjatena alustavad tööd senine Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, sama asutuse loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel ning Anu Nemvalts, kes seni vastutas Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna töö eest. Kokku töötab värskes ühendametis 550 inimest.

Uus amet täidab kõiki seniseid Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeid. Põllumajandus- ja Toiduameti telefonikontaktid ja üle Eesti paiknevate esinduste asukohad jäid samaks. Samuti jäävad senised meiliaadressid mõneks ajaks kehtima. Rohkem infot leiab ameti uuelt kodulehelt pta.agri.ee.

Uuel aastal jõustuvad mitmed õigusaktid, millega muudetakse järelevalvetasusid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2020

2021. aasta alguses hakkavad kehtima mitmed õigusaktid, mis toovad tootjatele kaasa järelevalvetasude ja riigilõivu muutusi.

Taimetervise valdkonnas hakkavad 1. jaanuarist kehtima taimetervise järelevalvetoimingute eest tasud ametlikele kontrollidele, mis on vajalikud, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr 2021. aastal on 70,36 eurot. Lisaks kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasude määrad. 2021. aastal väheneb võrreldes senisega tunnitasu 1,51 eurot 17,88 eurole tunnis.

Muutuvad ka riigilõivud mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist – püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ning võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas. Mahetoodete ettevalmistamise ja turuleviimisega tegeleva isiku riigilõiv on edaspidi 120 eurot ja importija riigilõiv 300 eurot aastas.

Uuest aastast on mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle koodnumber, mis kantakse toodete märgistusele, on EE-ÖKO-03. Ettevõtjad võivad vanade koodidega pakkematerjali ära kasutada, kuni varude lõppemiseni ning juba turul olevad tooted ära müüa.

Lisateavet riigilõivude muudatuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt või ameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Toiduohutuse valdkonnas 1. jaanuaril jõustuv määrus toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu kohta 2021. aastaks jätab tasumäärad võrreldes 2020. kehtinuga samaks.

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.

PRIA maksab põllumeestele ja loomapidajatele otse- ning üleminekutoetused jõuludeks välja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
22. detsember 2020

 

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi 900 loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku ligi 172 miljonit eurot.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Euroopa Liidu poolt rahastatavate otsetoetuste eelarve on 25 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 169 miljonit eurot. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kuigi ootamatusterohke 2020. aasta on osutunud kõigile keeruliseks, on hea meel tõdeda, et saame otsetoetused välja makstud tavapärasel ajal.“

  1. aasta väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 21. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 107 983 263 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 49 285 737 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 838 720 eurot, 611 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 464 013 eurot, 189 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 007 568 eurot, 720 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 424 737 eurot, 105 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 948 132 eurot, 1 217 toetusesaajat;

– põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 2 582 233 eurot, 4 063 toetusesaajat;

– heinaseemne üleminekutoetus – 5 716 eurot, 38 toetusesaajat.

 

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuse saajate lehel. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

COVID-19 kriisi mõjusid leevendav erakorraline toetus määrati 40 toidutöötlejale

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
21. detsember 2020

 

Sel aastal said toidutöötlejad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames PRIAst taotleda COVID-19 kriisi mõjusid leevendavat erakorralist toetust. Toetus määrati 40 toidutöötlejale kokku summas 523 900 eurot.

COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abi taotluste vastuvõtt toimus 28. oktoobrist 4. novembrini. Maksimaalne võimalik toetus 25 000 eurot määrati 5 ettevõtjale.

Arengutoetuste osakonna arendusbüroo juhataja Rauno Aun ütleb: „Usume, et makstud toetus toob leevendust kriisist põhjustatud kahjudest ülesaamisel ning aitab seeläbi kaasa toidutöötlejate müügiedendusplaanide elluviimisele.“

PRIA on toetuse määramise otsuseid teinud jooksvalt alates detsembri algusest ning enamus toetuse saajaid on toetussumma praeguseks kätte saanud. Viimased toetused makstakse ettevõtjatele välja enne jõule.

Tabelis on välja toodud toetuse saajate arv ja määratud summad maakondade lõikes:

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Aasta viimasel Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saavutati olulisi kokkuleppeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

 

Aasta viimasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul (15.–16.12) võeti üldise heakskiiduga vastu Euroopa Nõukogu järeldused loomade heaolu märgistamise teemal, saavutati kokkulepe kalanduskvootides ning kinnitati eesistuja järeldused pakendi esikülje märgistamise, toiteaineliste põhijoonte ja päritolumärgistuse kohta.

Loomade heaolu märgistamise järeldustele andis Eesti oma heakskiidu, tõdedes, et loomatervise ja loomade heaolu kõrge tase on oluline eeldus eetilise, ühiskonna ootustele vastava loomapidamis- ja toidutootmiskultuuri edendamiseks. „Loomade heaolu parandamine käivitab terve ahela alates loomade paremast tervisest, antibiootikumide kasutamise vähenemisest ja toidu kvaliteedi paranemisest kuni elurikkuse säilimiseni välja,“ ütles Eestit ja Eesti seisukohti kohtumisel vahendanud Marten Kokk, asejuht Eesti alalises esinduses ELi juures.

Pakendi esikülje märgistamise küsimuses sarnast üksmeelt ei saavutatud, mis tähendab, et heaks kiideti eesistujamaa Saksamaa järeldused. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada kohustusliku toitumisalase teabe esitamine pakendi esiküljel, et tarbijad saaksid teha tervislikke toiduvalikuid, ning kaalunud ettepanekut laiendada osale toodetest kohustuslikke päritolunõudeid, arvestades selle mõju ühisturule. Euroopa Liidu ülest harmoniseeritud pakendi esikülje märgistamise süsteemi seni kehtestatud ei ole.

Eesti toetas pakendi esiküljel toitumisalase teabe kohustusliku märgistamise süsteemi loomist, lisades, et ühist märgistussüsteemi kasutusele võttes tuleb ka tarbijaid teavitada. Nii loomade heaolu kui ka pakendi esikülje märgistuse puhul teeb komisjon mõjuhinnangu, millest peaks selguma õiguslike ettepanekute tegemise vajalikkus.

Kalanduskvootide läbirääkimiste kokkuleppe kõrval tutvustas Horvaatia ettepanekut pikendada EMKFi kriisimeetmete kehtivust, mida toetas 14 liikmesriiki. Volinik tõi välja, et komisjonil ei ole kavas seda ettepanekut teha ning kõik peaksid keskenduma pigem uue programmiperioodi ettevalmistusele.

Lõunalauas arutasid ministrid ÜPP reformi hetkeseisu. Paljude jaoks oli oluline hoida praegu oktoobris nõukogu tasandil saavutatud kokkulepet ja mitte suhtuda liiga vastutulelikult Euroopa Parlamendi ega Euroopa Komisjoni ettepanekutesse. „Meie jaoks on oluline saavutada piisav paindlikkus liikmesriikidele poliitika rakendamisel. See tähendab näiteks nn rohelise arhitektuuri sammasteülest käsitlemist, samuti püsirohumaa referentsaastaga arvestamist,“ vahendas Marten Kokk. Eesistuja Saksamaa andis ülevaate tehtud edusammudest ja Portugal kinnitas soovi olla hea vahendaja kokkuleppe saavutamisel 2021. a I poolaastal.