Rubriik: Pressiteated

2020. aasta toob kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

Püsirohumaade säilitamine on Eestis jätkuvalt probleemiks, mistõttu tuleb 2021. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks ja seda juba kolmandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks tuleb teavitada Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust; selle arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

Tänavuse aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 5,93%. Sellest tulenevalt peavad 2021. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama põllumajandustootjad, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded.

Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2021. aastal tagasi rajamisele 2538 hektarit püsirohumaid, millega on seotud vähemalt 570 põllumajandustootjat. Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Siinkohal tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2021. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning ei ole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017. kui ka 2019. aastal.

Maaeluminister kutsub Ukraina kolleegi uuendama riikidevahelist koostööd

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.12.2020

Maaeluminister Arvo Aller kohtub täna (15. detsember) Ukraina majandusministri Igor Petrashkoga, et rääkida läbi kahe riigi vahel sõlmitud tegevuskava prioriteedid 2021. aastaks ning kutsuda Ukraina osalema 2021. aastale kavandatud idapartnerite kohtumisele, mille eestvedajaks on Eesti.

2023. aastani kehtiva tegevuskava raames on kahe riigi vahel tehtud tõhusat koostööd. Ukraina Kalaamet on saanud abi kalanduse infosüsteemi ülesehitamisel, Eesti Maaülikool on panustanud põllumajandushariduse kaasaajamistele Ukrainas.

„Kahe riigi koostöö on teadmiste vahendamise kõrval olnud Eesti jaoks oluline ka ekspordipartnerluse võtmes. Nii on Ukrainasse olnud alati oodatud meie kalatooted,“ märkis Arvo Aller. “Potentsiaali on kahel riigil aga palju laiemaks koostööks, millele soovimegi kohtumisel keskenduda. Plaan on panna paika prioriteedid uueks aastaks,“ lisas Aller.

Kohtumise käigus leiab eraldi käsitlemist Eesti kavatsus korraldada 2021. aastal Idapartnerite ja Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministrite kohtumine omavaheliste kontaktide ja kogemuste vahetamiseks. „Küsime sellele kavale Ukraina toetust ja valmisolekut kohtumisel osalemiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Maaeluminister Arvo Alleri ja Ukraina majandusministri Igor Petrashko tänane kohtumine toimub Zoomi vahendusel.

PRIA on 20 tegevusaasta jooksul põllumeestele välja maksnud 4 miljardit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. detsember 2020

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt põllumeestele välja makstud toetused ületasid 4 miljardi piiri.

PRIA peadirektor Jaan Kallas: „PRIAl täitus sellel aastal 20 tööaastat. Rõõm on tõdeda, et meie tegutsemisaja jooksul on põllu- ja kalameesteni ning loomapidajateni jõudnud nii suur summa nagu 4 miljardit eurot toetusraha. Kuna meie roll on maaelu toetada, siis teeb rõõmu, kui maal elavatel inimestel hästi läheb ja haritud põllumaa pind iga aastaga suureneb. Eesti põllumees on töökas ja visa ning meie maakogukonnad on nende aastate jooksul oluliselt tugevamaks muutunud. Tõhusas koostöös Maaeluministeeriumi ja Euroopa Liiduga oleme saanud sellesse anda oma panuse.“

Järgnevalt Eesti kaardilt on näha, kui palju toetusrahasid on Eesti maakondadesse 20 aasta jooksul välja makstud:

Jaan Kallas lisab: „Kuigi PRIA on tegutsenud juba 20 aastat, ei tähenda see, et töö tehtud oleks. Valmistuda tuleb järgmiseks toetuste programmperioodiks, kus toetuste andmise põhimõtted oluliselt muutuvad. Loodame, et need lähevad inimsõbralikumaks ja meie saame rohkem kasutada juba olemasolevat informatsiooni, mille põhjal tehtud analüüsid aitavad põllumeestel ja maaettevõtetel oma tegevusi maal senisest veel paremini ellu viia. Aitäh klientidele, koostööpartneritele ja Maaeluministeeriumile edasiviiva koostöö eest ning suur tänu ka meie töötajatele, kes oma igapäevase tööga aitavad kaasa Eesti maaelu arengule.“

PRIA alustas otsetoetuste ja üleminekutoetuste väljamaksetega

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
8. detsember 2020

PRIA alustas 4. detsembril otsetoetuste ja hektaripõhiste üleminekutoetuste väljamaksmist. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem.

Esimestel maksete tegemise päevadel on toetuse kätte saanud ca 4000 põllumeest.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Nagu aastatega juba harjumuspäraseks on saanud, toimub suurem pindalatoetuste väljamaksmine detsembri esimeses pooles. Käesolev aasta on koroonaviiruse leviku tõttu olnud erakordne ja see on ka põllumehed seadnud senisest keerulisemasse finantsolukorda. Põllumeestele on kahtlemata oluline saada toetused kätte võimalikult varakult ja vaatamata COVID-19-st tingitud töö korraldamise keerukusele oleme suutnud pindalatoetuste väljamaksete teostamisega ka sel aastal jätkata tavapärases rütmis.“

Ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 14 078 ja ÜPTd taotleti kokku 967 361 hektarile, mis on ca 2000 hektarit rohkem kui eelmisel aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid oli755, kes taotlesid toetust 29 897 piimaveisele, ning sel aastal uue toetusena antava piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus oli 109, kes taotlesid toetust 5951 piimaveisele.

Paljud põllumehed on taotlenud toetusi erinevatest meetmest, mille määramised toimuvad jooksvalt ja raha võib seetõttu taotlejate pangakontole jõuda erinevatel päevadel.

Kuut Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 169 miljoni euroga. Kahte hektaripõhist üleminekutoetust rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu.

Järgneva kahe nädala jooksul plaanib PRIA kõik otsetoetused välja maksta. Lõplikud andmed makstud toetuste kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Kliendid saavad endaga seotud maksete ja otsuste andmeid vaadata e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtust hoidsid tänavu langemast suurenenud tootmismahud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.12.2020

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra väiksem võrreldes mulluse näitajaga – nii selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste ning lahutamatute kõrvaltegevuste väärtus 10%.

„Põllumajanduse kogutoodangu väärtus on endiselt suur tänu väga heale teraviljasaagile ja tootjate initsiatiivile hinnalangust kompenseerida mahtude suurendamisega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. „2020. aasta esialgsetes tulemustes ei kajastu veel kevadel alanud langus tootjahindades, mis ka aasta teisel poolel püsivad mõnes tootmissuunas tootmiskuludest madalalamal tasemel. Ette ei ole näha turuolukorra kiiret paranemist, mistõttu sellise olukorra kestmine avaldab tugevat survet tootjate sissetulekutele lähitulevikus.“

Teraviljade kasvamisele kriis negatiivset mõju ei avaldanud, ilm aga oli 2020. aastal soodne; põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus on läinud turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ja rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hinnad väga madalal tasemel. Nii väheneb taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus eeldatavalt 7%.

Piima aastaseks toodanguks hindame esialgsetel andmetel 849 000 tonni. Eeldame kodulindude, sigade, lammaste ja kitsede arvu suurenemist võrdluses aasta algusega, kuid veiste arvu väikest langust. Loomakasvatuses on olnud tugev hinnalangus alates teisest kvartalist, kuid tootmismahud on suurenenud, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtus vaid 1% väiksemaks kui 2019. aastal. Samas on näha keerulise turuolukorra jätkumist ja kiiret taastumist oodata ei ole.

„Oluline osa 2021. aasta esimeses pooles põllumajandussektorile suunatavast 12 miljoni euro suurusest toetusest on mõeldud peamiselt loomakasvatuses keerulise turuolukorraga toimetulekuks,“ nentis Arvo Aller.

Toodangu tootmisega seonduvate kulude kasv ei ole märkimisväärne, v.a tööjõukulu, mille suurenemiseks hindame umbes 5%. Tootmissisenditele tehtavad kulutused jäävad esialgse hinnangu alusel 2019. aasta tasemele, kuid brutolisandväärtusena jääb tootjatele arenduse, maa ja tööjõuga seonduvateks kuludeks alla kolmandiku ehk 27% toodangu väärtusest. Esialgse hinnangu järgi jääb tööjõudu põllumajanduses vähemaks umbes 6%. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 2020. aastal ligemale 234 miljonit eurot.

Rohkem informatsiooni: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Põllumajandustoetused, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, kajastuvad netolisandväärtuses faktorhinnas. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus määrati 158 käitlemiskohale

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
1.detsember 2020

Käesoleval aastal sai PRIAst uue toetusena taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust. Toetus määrati 137 taotleja 158 käitlemiskohale kokku summas 1 905 523 eurot.

Taotlusvoor toimus 22. juulist 12. augustini ja toetuse eelarve on kokku 2 miljonit eurot.

PRIA on toetuse määramise otsuseid teinud jooksvalt alates oktoobri teisest poolest ning esimesed toetuse saajad on juba esitanud PRIAle ka maksetaotluseid toetuse väljamaksmiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Tegu on uue toetuse meetmega, mida PRIAs ei ole varem menetletud. Kütitud uluki käitlemisel peavad jahimehed käitlemiskohtades rakendama kindlaksmääratud hügieenitingimusi ning bioohutuse ja -turvalisuse meetmeid. Toetus aitabki jahiseltsidel investeerida nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamisse ja käitlemiseks vajalike seadmete ostmisesse.“

Maakonniti on kõige enam käitlemiskohti, millele toetus määrati, Pärnumaal (19), järgnevad Tartumaa (17) ja Viljandimaa (16).

Toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetust anti nii hoonete ja rajatiste ehitamiseks (sh toetatakse omanikujärelevalvet) kui ka käitlemisettevõttesse vajalike seadmete ostmiseks (näiteks telfrid, jahutusagregaadid, konteinerid jms).

PRIA kodulehelt leiate täpse info määratud toetuste kohta organisatsiooni tegevusmaakonna põhjal.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

PRIA kinnitas 2020. aasta otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
30. november 2020

Täna, 30. novembril kinnitas PRIA kuue tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused makstakse välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves 169 miljonit eurot.

Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal.

aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

Ühtne pindalatoetus – 114,95 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 52,65 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 57,47 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 276,98 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 201,24 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 245,58 eurot/loom

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 2,6 miljonit eurot:

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 4,22 eurot/ühiku kohta

Heinaseemne üleminekutoetus – 5,20 eurot/ühiku kohta

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Parim mahetootja on mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.11.2020

Mahekonkursside parimad on selgunud. Selle aasta parim mahetootja on Harro Rannametsa mesindusettevõte Ehe Mesi OÜ. Aasta parim mahetoit on Eco Flora OÜ päikesekuivatatud tomatid oliiviõlis ja parim mahejook Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook.

„Parima mahetootja konkursi esikolmiku ettevõtted on küll väga erineva profiiliga, kuid nad kõik paistsid silma väga hästi läbimõeldud, oma võimekusest ja kohalikest oludest lähtuva optimaalse tootmissüsteemiga,“ ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

„Tänane tunnustus aitab esile tõsta nii konkreetseid tootjaid ja tooteid kui ka mahetootmist tervikuna. Sestap tänan kõiki mahetootjaid, kes on andnud oma panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu mahepõllumajanduse aastakonverentsil.

Parima mahetootja konkursi võitnud Harro Rannamets ettevõttest Ehe Mesi OÜ on Eesti suurim mahemesinik, kelle 400 mesitaru asuvad peamiselt Pandivere kõrgustiku looduslikel korjealadel.

„Tunne on loomulikult ülev. Võit on suur tunnustus kogu meie meeskonnale ja tegelikult ka kogu mesindussektorile tervikuna. Tulevikku vaadates näeme, et tuleb arenda tootmist ja teha investeeringuid. Samas laiemalt mõeldes on vaja arendada turgu, et müük saavutaks stabiilsuse ja kasvaks – selle pealt saaks ka teistele mesinikele signaali anda, et on mõtet mahedalt toota küll, turustuskanal on olemas,“ sõnas Harro Rannamets.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu tiitli sai Eco Flora toodetud kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis. Tootes kasutatav mahetooraine kasvatatakse peamiselt talus kohapeal. Parimaks mahejoogiks valiti Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook, mis sobib hästi pidulikul puhul mekkimiseks. Ka selle toote puhul on kõik tasakaalus ja viimistletud – nii maitse kui ka pakend.

Fotod parimate mahetootjate ja –toodete valimisest: https://cloud.agri.ee/s/aT2fyz59TZBkCFT

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2020

I koht – Ehe Mesi OÜ, Harro Rannamets, Lääne-Virumaa

II koht – Lalluka OÜ, Kuldar Kuld, Jõgevamaa

III koht – Kolotsi Talu OÜ, Merle ja Mart Leibur, Võrumaa

Parim mahetoit 2020

I koht – Eco Flora OÜ kuivatatud tomatid ekstra neitsioliiviõlis

II koht – Kolotsi Talu OÜ Kolotsi valgehallitusjuust kitse- ja lehmapiimast

III koht – Koplimäe Mahe Talu OÜ maherukki-šokolaadiküpsised

Parim mahejook 2020

I koht – Öun Drinks OÜ rabarberi-kuuse vahujook

II koht – Jaanihanso OÜ Cassis mustasõstravahuvein 2018

III koht – Mahe Eeriksaare OÜ ürditee Rahu Vägi

Eriauhinnad

Eriauhind pastöriseeritud mahepiima turule toomise ja keskkonnasäästliku pakendi eest – Saaremaa Piimatööstus AS, mahetäispiim

Eriauhind parimal moel tasakaalus maitsega teeseenejoogi eest – Gut Feeling OÜ, Mjuk klassikaline mahe-kombucha

Eriauhind maitsva lastetoidu eest, mis võidab populaarsust ka täiskasvanute hulgas – Salvest AS, Muuti ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder

Konkursist

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheteistkümnendat korda.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Lisainfo

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

PMK: Eesti põllumajanduse konsulendid on tasemel!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
27.11.2020

25. novembril anti Eestis teistkordselt välja põllumajanduse konsulendi kõrgema taseme kutsetunnistus. Loomakasvatuse konsulent Marika Oeselg sai 7. taseme kutsetunnistuse veisekasvatuse valdkonnas ja sellel suvel omistati 7. taseme taimekasvatuse konsulendi kutse Lilia Kullile.

„Konsulendi kutseoskusi peab vähemalt iga viie aasta tagant hindamiskomisjoni eest taastõendama, seekord taotlesin aste kõrgemat kvalifikatsiooni,“ on Marika Oeselg oma tööalase eduga rahul. „Konsulendi 7. taseme kutsetunnistuse taotlemise protsess ei olnud kerge, aga võimaldas endale oma arengut tõestada! Tulemus annab kindlust juurde nõustamistöö tegemisel.“

Marika Oeselg on loomakasvatuse konsulent alates 1994. aastat ja loomakasvatuse kutseõpetaja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis aastast 1999. Marika Oeselg valiti 2019. aastal Aasta konsulendiks.

„Soovin, et kliendid oleks minuga rahul ja nende nimel on oluline ka ennast arendada,“ räägib taimekasvatuse konsulentLilia Kulli. „Konsulendi 7. taseme kutsekvalifikatsiooni peab taastõendama kaheksa aasta pärast, tavapärase viie aastase perioodi asemel. See annab suurema kindluse klientidele ja tõstab ka enesehinnangut!“

Lilia Kulli on taimekasvatuse konsulent üle 20 aasta, lisaks nõustab ta põllumajandustootjaid ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. 2017. aastal omistati Lilia Kullile Maaeluministeeriumi hõbedane teenetemärk. Lilia Kulli on kahel korral valitud ka aasta parimaks konsulendiks.

„Marika Oeselg ja Lilia Kulli on väga kogenud konsulendid ning läbi aastate põllumeestele suurt tuge pakkunud,“ rõhutabKerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige. „Konsulendi roll tulevikus kindlasti suureneb, sest ees seisab Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakava 2021-2027 elluviimine. Kõrgete kompetentsidega konsulendid on ka edaspidi väga nõutud!“

Taustaks:

Konsulent on põllu-, metsa- või maamajanduse valdkonna nõustaja. Konsulendi kutse on üheks eeltingimuseks, et töötada riiklikus nõuandesüsteemis.

Konsulendi kutset saab taotleda tasemele 5, 6 ja 7. Iga taseme raames on võimalik valida erinevad spetsialiseerimised, näiteks maamajandus, metsandus, taimekasvatus, aiandus, kogukonna areng, hobuse-, kitse-, lamba-, linnu-, mittetraditiooniliste loomade või lindude, sea- või veisekasvatus.

Hetkeseisuga on Eestis 109 kutsetunnistusega konsulenti, neist 41 on metsandusvaldkonna konsulendid, 27 maamajanduse, 12 taimekasvatuse ja 6 veisekasvatuse valdkonna konsulendid.

Konsulendi kutsetunnistuse andmist korraldab Põllumajandusuuringute Keskus.

Rohkem infot:https://pmk.agri.ee/et/kutsetunnistuse-andmine

Fotod:

Marika Oeselja (erakogu)

Lilia Kulli : (erakogu)

Homme kuulutatakse välja tänavused parimad mahetootjad ja mahetooted

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.11.2020

Reedel, 27. novembril kuulutatakse mahepõllumajanduse aastakonverentsil välja konkursside „Parim mahetootja 2020“ ja „Parim mahetoode 2020“ võitjad.

„Mahepõllumajanduse sektor on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Meie tarbijaini jõuab üha laiem ja rikkalikum valik kodumaiseid mahetooteid. Tarbija väärtustab mahetoodangut ning usaldab mahetootmise kõrgemaid standardeid. Soovin tänada kõiki tublisid mahetootjaid, kes on andnud oma panuse mahepõllumajanduse arendamisse,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Parima mahetootja tiitli kandidaadid

Martin Vallikivi, Männaka OÜ, Hiiumaa – põllukultuuride ja piimakarjakasvatus

Arnold Kivistik, Kiige talu, Harjumaa – heinaseemne- ja teraviljakasvatus

Kuldar Kuld, Lalluka OÜ, Jõgevamaa – põllukultuuride kasvatus

Harro Rannamets, Ehe Mesi OÜ, Lääne-Virumaa – mesindus

Merle ja Mart Leibur, Kolotsi talu OÜ, Võrumaa – kitsekasvatus ja piima töötlemine

Raido Raba, ettevõtted Uus-Vainu OÜ, Palli Farm OÜ, Vainu Talu OÜ, Läänemaa – põllukultuuride ja lihaveisekasvatus

Mahetoote konkursile esitati kokku 52 toodet 23 ettevõttelt. Parimad tooted valiti kahes kategoorias: parim mahetoit ja parim mahejook, mõlemas oli 26 toodet.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja reedel, 27. novembril mahepõllumajanduse aastakonverentsi raames toimuval auhinnatseremoonial, mis algab kell 11.20. Ajakirjanikud on oodatud veebiülekannet jälgima Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse veebilehel.

Taust

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

2019. aastal valiti parimaks mahetootjaks lihaveisekasvatusega tegelev ettevõte Vilsi OÜ Valgamaalt. Parim mahetoit oli Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.

Lisainfo