Valitsus toetas ettepanekut eraldada põllumeestele 12 miljonit eurot koroonakahjude hüvitamiseks

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.11.2020

 

 

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

 

„COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust,“ tõdes maaeluministerArvo Aller.

 

„Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot.  Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem,“ lisas minister.

 

Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.

 

Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.

 

Aianduses on suur hinnasurve seoses COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.

Valitsuse otsus põllumajandust erakorraliselt toetada annab kindlustunnet

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
5. november 2020

 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid tunnustavad tänast valitsuse otsust eraldada põllumajandussektori toetamiseks 12 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja MTÜ Eesti Noortalunikud hinnangul annab riigipoolne toetus hea võimaluse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektoris.

“Peame väga oluliseks, et valitsus osutab nendel keerulistel aegadel abikäe Eesti põllumajanduse olukorra leevendamiseks. Kuigi riik ei suuda üheski kriisis kõiki kahjusid hüvitada, siis on väga tähtis, et erakorralise toetuse abil suudetakse kõige suuremaid probleeme ära hoida. Keerulistel aegadel on oluline anda põllumajandusettevõtjatele kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Käesolevas majanduskriisis on kõige enam kannatanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektor ja maheteraviljakasvatus, mistõttu tuleks valitsuse poolt eraldatud vahendid suunata just nende sektorite olukorra leevendamiseks. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu on riigi abi raskuste ületamiseks väga vajalik,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eesti põllumajandusettevõtjate probleemid on tekkinud madala turuhinna, turustamisraskuste ja liikumispiirangute tõttu. Praeguses ebakindlas majandusolukorras peame valmis olema keerulise turuolukorra jätkumiseks, mistõttu on iga samm ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks äärmiselt oluline,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MTÜ Eesti Noortalunikud saatsid oktoobri lõpus valitsusele pöördumise, milles palutakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Tänane valitsuse otsus annab olulist leevendust, kuid põllumajandusorganisatsioonid jätkavad läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et puudu olevad vahendid lisataks järgmise aasta riigieelarvesse. Põllumajandussektorit on järgmise aasta suveni võimalik toetada Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku reegleid silmas pidades. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

 

Assamalla juhtum – ametnikud kontrollivad olukorda iga päev

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

04.11.2020

 

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on teostanud Assamalla külas asuvas Alatfar OÜ loomapidamishoones kontrolli ning nõudnud omanikult kohest puuduste kõrvaldamist ja loomade heaolu tagamist.

 

Loomade heaolu on üks VTA prioriteetidest ning kindlasti ei tolereeri amet loomade hooletusse jätmist ning reageerib saabunud kaebusele esimesel võimalusel. Nõnda toimiti ka seekord. VTA sai antud juhtumi kohta info pühapäeva õhtul ning esmaspäeva hommikul  reageeriti, minnes ettevõtet kontrollima.

 

Loomapidaja tegevust nõuete täitmisel – loomadele vajalike pidamistingimuste ja söötmise tagamist – on alates olukorraga tutvumisest kontrollitud alates esmaspäevast iga päev. Selliste kontrollidega jätkatakse kuniks on veendumus, et tuvastatud probleemidele on leitud eesmärgipärased lahendused ja need on rakendatud. Loomapidaja teeb ametiga igakülgset koostööd ja on järginud talle antud juhiseid. Loomade elu ja tervis pole hetkel ohus.

 

Pühapäeval saabunud info oli ametnikele uus ning see tuleb selgelt eristada juunikuus esitatud kaebusest ja kontrollist. Juunikuus laekunud vihje järgselt teostatud kontrollkäigul veenduti, et loomade elu ja tervis polnud mingilgi viisil ohustatud ning loomapidajale anti vajalikke selgitusi loomade heaolu tagamiseks.

 

Amet on väga tänulik inimestele, kes on teavitanud hättasattunud loomadest ning kinnitame, et kõigile esitatud vihjetele reageeritakse.

 

Antud juhtumi valguses juhib amet tähelepanu ajaolule, et teise isiku territooriumile või ehitistesse sisenemise õigus loomade heaolu kontrollimiseks on Veterinaar- ja Toiduametil, kui järelevalveorganil. Seega palume inimestel loomade heaolu küsimustes kindlasti ametiga ühendust võtta ning ise loomapidamishoonetesse mitte siseneda. Selline teguviis võib heasoovijale inimesele kaasa tuua pahandusi. Samuti on oluline meeles pidada, et loomade suremise põhjuseks võib olla ka mõni loomataud, mispuhul on oht, et loomapidamiskohtadesse sisenenud isikud võivad kanda ohtliku taudi edasi.

 

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
2.11.2020

 

Igal aastal peavad mesinikud kahel korral teatama põllumajandusloomade registrile mesilasperede arvu mesila(te)s. 1. novembrist algas teistkordse teatamise periood, mis kestab kuni 15. novembrini.

Mesinikel tuleb mesilasperede arv teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIA mesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, pidi olema registrisse kantud hiljemalt 1. novembril 2020. aastal.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin ütleb: „Informeerime andmete esitamise kohustusest e-posti teel kõiki mesinikke, kellel on mesila registrisse kantud ja kliendiandmetes on olemas toimiv elektronposti aadress. Oleme teavitusi tõhustamas, et meeldetuletusi saadetaks mesinikule seni, kuni mesilasperede arv on teatatud või kuni mesila on registrist kustutatud. Sellega soovime parandada andmete kvaliteeti, et registris oleks nii mesila kui ka mesilasperede arv korrektsed.“

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Abi saab küsida PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

 

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma.  „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

 

Taust:

  • Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
  • Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
  • Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
  • Agroturismi märki saavad taotleda viad  need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

MES lõpetab COVID-laenu taotluste vastuvõtu, laenukäenduste andmine jätkub

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.10.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud käibe- ja investeerimislaenud on osutunud populaarseks, mistõttu lõpetatakse uute laenutaotluste vastuvõtt alates 26. oktoobrist rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Laenukäendust saavad ettevõtjad jätkuvalt taotleda.

 Tänavu maikuu teises pooles avanesid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevad kriisimeetmed, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi, et väljuda kriisist võimalikult kiiresti. MESi kaudu rakendati koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

„Maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad on suvekuude jooksul kasutanud aktiivselt MESi pakutud võimalust, et COVID-19 laenu abil oma likviidsust säilitada ning teha vajalikke investeeringuid parandamaks ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Suur huvi MESi pakutavate laenude vastu kinnitab, et põllumajandus­ ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida, seda probleemi on veelgi võimendanud COVID-19 levik.“

Maaeluministri sõnul on praeguseks COVID-19 laenudeks ettenähtud summad sisuliselt otsas ning uusi laenutaotlusi enam vastu ei võeta. Esitatud laenutaotluste menetlemist ja laenuotsuste tegemist jätkatakse aasta lõpuni. Samas jätkab MES ka edaspidi laenukäenduste andmist.

MESi kogemusest COVID-19 laenude väljastamisel ja selle meetme tulemuslikkusest saab lugeda ka hiljutisest Maablogi artiklist.

Uus eelnõu kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta võimalike ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustooteid või toitu müüvaid ettevõtjaid, kes müüvad oma tooteid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevatele ostjatele.

„Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Sageli aga on just põllumajandustoodete ja toidu tootjad oma toodete müümisel majanduslikult nõrgemal positsioonil kui kaubanduspartnerid, kellele nad oma tooteid müüvad. Seega on väga oluline, et tugevama positsiooniga kaubanduspartner ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega seotud tehingud, mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebavõrdsel majanduslikul positsioonil oleva müüja ja ostja vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud ning seitse on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale. Samuti on keeldude rikkumise tagajärjeks eelnõus ette nähtud sanktsioon (väärteokaristus) ostjale kui sellise tehingu tegijale.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb võlaõigusseadusest, siis valminud eelnõu annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele, kellel on nüüd lisaks kohtusse pöördumise võimalusele võimalik pöörduda edaspidi ka nõuete täitmise eest vastutava asutuse poole,“ rõhutas maaeluminister.