Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

MES lõpetab COVID-laenu taotluste vastuvõtu, laenukäenduste andmine jätkub

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.10.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud käibe- ja investeerimislaenud on osutunud populaarseks, mistõttu lõpetatakse uute laenutaotluste vastuvõtt alates 26. oktoobrist rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Laenukäendust saavad ettevõtjad jätkuvalt taotleda.

 Tänavu maikuu teises pooles avanesid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevad kriisimeetmed, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi, et väljuda kriisist võimalikult kiiresti. MESi kaudu rakendati koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

„Maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad on suvekuude jooksul kasutanud aktiivselt MESi pakutud võimalust, et COVID-19 laenu abil oma likviidsust säilitada ning teha vajalikke investeeringuid parandamaks ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Suur huvi MESi pakutavate laenude vastu kinnitab, et põllumajandus­ ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida, seda probleemi on veelgi võimendanud COVID-19 levik.“

Maaeluministri sõnul on praeguseks COVID-19 laenudeks ettenähtud summad sisuliselt otsas ning uusi laenutaotlusi enam vastu ei võeta. Esitatud laenutaotluste menetlemist ja laenuotsuste tegemist jätkatakse aasta lõpuni. Samas jätkab MES ka edaspidi laenukäenduste andmist.

MESi kogemusest COVID-19 laenude väljastamisel ja selle meetme tulemuslikkusest saab lugeda ka hiljutisest Maablogi artiklist.

Uus eelnõu kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta võimalike ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustooteid või toitu müüvaid ettevõtjaid, kes müüvad oma tooteid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevatele ostjatele.

„Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Sageli aga on just põllumajandustoodete ja toidu tootjad oma toodete müümisel majanduslikult nõrgemal positsioonil kui kaubanduspartnerid, kellele nad oma tooteid müüvad. Seega on väga oluline, et tugevama positsiooniga kaubanduspartner ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega seotud tehingud, mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebavõrdsel majanduslikul positsioonil oleva müüja ja ostja vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud ning seitse on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale. Samuti on keeldude rikkumise tagajärjeks eelnõus ette nähtud sanktsioon (väärteokaristus) ostjale kui sellise tehingu tegijale.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis tuleneb võlaõigusseadusest, siis valminud eelnõu annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele, kellel on nüüd lisaks kohtusse pöördumise võimalusele võimalik pöörduda edaspidi ka nõuete täitmise eest vastutava asutuse poole,“ rõhutas maaeluminister.

PRIAs algas toidutöötlejatele mõeldud COVID-19 kriisi mõjusid leevendava erakorralise toetuse taotluste eeltäitmine, taotluste vastuvõtt algab 28. oktoobril

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
21.10.2020

PRIAs algas toidutöötlejatele mõeldud COVID-19 kriisi mõjusid leevendava erakorralise toetuse taotluste eeltäitmine, taotluste vastuvõtt algab 28. oktoobril

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 erakorralise ajutise abi raames alustab PRIA 28. oktoobril taotluste vastuvõttu mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatelt, kelle ettevõtete tegutsemisvõimalusi on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud oluliselt kahjustanud. Alates 21. oktoobrist on võimalik taotlusi eeltäita.

 Toetuse taotlusi saab esitada läbi e-PRIA 28. oktoobrist 4. novembrini.

Toetus aitab lahendada likviidsusprobleeme, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu neil ettevõtetel, kes turustavad põllumajandustooteid ja toidukaupu välisturgudel. Seeläbi aitab toetus säilitada ettevõtete müügivõimekust ja konkurentsivõimet väljaspool Eestit.

Toetust antakse kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks kavandatud teavitus- ja müügiedendustegevusteks.

Meetme kogueelarve on 1 522 000 eurot. Toetus makstakse välja 2020. aastal. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta on 25 000 eurot.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

PMK: 100 aastat riikliku seemnekontrolli labori asutamisest

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
19.10.2020

1920.aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu.  100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.

Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.

„ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist,“ sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.

100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

„Seemnekontrolli analüüsimeetodid on kõige konservatiivsemad ja püsinud muutumatuna rohkem kui 100 aastat,“ ütlebKristina Soon, PMK seemnekontrolli labori juhataja. „Muutunud on vaid vahendid mille abil analüüse tehakse – luupide ja luuplampide asemel on kaasaegsed mikroskoobid, heegeldatud idanevuslappide asemel on kvaliteetne idanevuspaber, aknalaual kasvatamise asemel kasutatakse reguleeritava valgus- ja niiskus režiimiga kasvatuskappe.“

Taustaks:

PMK seemnekontrolli labori töö eesmärgiks on määrata põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete seemne kvaliteeti: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid taimehaiguseid, seemnetega levivaid taimehaiguseid, tuulekaera sisaldust, eluvõimet, laokahjurite esinemist. Labor on akrediteeritud ISTA poolt ja omab õigust välja anda ISTA Sertifikaati-OIC (Orange International Certificate), millega saab Eesti seemnetootja minna rahvusvahelisele turule.
2019. aastal analüüsiti PMK seemnekontrolli laboris kokku üle seitsme tuhande proovi, mis teeb ühe töötaja kohta 440 proovi. Võrdluseks, et 1920. aastal analüüsiti seemnekontrollijaamas 122 proovi töötaja kohta.

Rohkem infot ajaloo kohta: https://pmk.agri.ee/et/laborid/seemnekontrollilabor10

Ülemaailmne toidupäev seab fookusesse targad lahendused tervisliku toidu jaoks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.oktoober 2020

Reedel, 16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. juubel. Maailma toidupäeva fookuses on seekord targad lahendused tervisliku toidu jaoks. Toidupäeval kutsub FAO üles riigijuhte ja poliitikuid, toidutootjaid ja kodanikke üle maailma mõtlema oma rollile toiduga kindlustatuse tagamisele.

Oma 76-ndat tegevusaastat alustav FAO on välja arvutanud, et toitu toodetakse kalorite mõttes maailmas piisavalt ja enamgi, probleem on toitainete jaotuses. Arengumaad nõuavad, et ei räägitaks alatoitlusest kalorite mõttes, vaid pigem alatoitlusest tervislikkuse mõttes. Paljudes riikides saavad inimesed küll piisavalt kaloreid, aga mitte vajalikke toitained. See on põhjuseks, miks valiti seekordse maailma toidupäeva fookusesse targad lahendused tervisliku toidu jaoks.

„FAO raport kinnitab, et ebatervisliku toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad kui oskame endale igapäevaselt teadvustada. Piltlikult öeldes kaevame me endale samal moel jätkates hammastega hauda, sest ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamiseks põhjustajaks. Ülekaal ja rasvumine on nimetatud haiguste olulisemaks riskifaktoriks,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.  „Näiteks oli  2016. aasta 57 miljonist surmast 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega,“ lisas Aller, toetudes FAO hiljutisele raportile.

Kui praegused toidutarbimisemustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas. Samal ajal võiks tervislikule toitumisele üleminek tuua kaasa otseste ja kaudsete tervisekulude hinnanguliselt kuni 90-protsendilise vähenemise, luues märkimisväärse kokkuhoiu, mis aitaks teha investeeringuid tervislike toitude hindade langetamiseks. Täna on tervisliku toidu hind kuskil 60 protsenti kõrgem kui lihtsalt piisavate toitainetega toidu hind.

Alleri sõnul toob Euroopa roheleppe toitu puudutav osa Talust taldrikule oma all-eesmärkidena esile nii targa tootmise kui targa tarbimise. „Ühelt poolt tuleb toidutootjatel pingutada selle nimel, et toota sama kogus toitu vähemate väetiste, taimekaitsevahendite või ebatervislike lisanditeta, teiselt poolt peaksid ka tarbijad oma ostuotsustega andma signaale, et nad eelistavad tervislikku toitu ja vähendama toidu raiskamist,“ ütles Aller.

Hiljuti Nobeli rahupreemia pälvinud Maailma toiduprogramm teeb samuti jõupingutusi selle nimel, et tervislik toit jõuaks kõigini.

Toidu tervislikkuse ja toidu säästliku kasutamise osas saab aga kaasa rääkida iga tarbija. Lihtsaimaks viisiks on toitu varudes jälgida „Parim enne“ ja „Kõlblik kuni“ märgiseid ning uurida toidualast teavet pakendeilt. Tarbijate harimine ja teadlikkuse kasvatamine on pidev töö, millega tegelevad Eestis erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid.

Loomatervise valdkonna õigusaktid liidetakse veterinaarseaduseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Maaeluminister Arvo Aller saatis kooskõlastusringile veterinaarseaduse eelnõu, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte ning viiakse need vastavusse Euroopa Liidu uue loomatervise määruse nõuetega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul eelnõu olulisi sisulisi muudatusi kaasa ei too. „Seaduse vastuvõtmisega veterinaaria ja loomatervishoiu üldised põhimõtted ei muutu. Kolm senist seadust liidetakse ühiseks veterinaarseaduseks, seega edaspidi saab kõik nõuded kätte ühest õigusaktist,“ selgitas Aller.

Loomatervishoidu reguleerivad praegu veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus. Uus veterinaarseadus hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid. ELi vahetult kohalduvates õigusaktides sätestatut uues seaduses ei korrata.

Seadus jõustub kava kohaselt 21. aprillil 2021, ühel ajal ELi loomatervise määrusega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad strateegiale „Talust taldrikule“ 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegiale.

Strateegia „Talust taldrikule“ on osa Euroopa Liidu roheleppest ja keskendub tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamisele. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus.

„Eesti vaatest on uus strateegia kahtlemata oluline. Sama oluline on aga jälgida, et lahendustega, mis strateegia eesmärkideni jõudmiseks välja töötatakse, ei kaasneks ettevõtetele ülemäärast haldus- ja kulukoormuse kasvu,“ tõi maaeluminister Arvo Aller välja.

Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks riikide praegust seisu ning seniseid edusamme. „Meie puhul näiteks ei saa taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist vähendada sama protsendi võrra, kui neis liikmesriikides, kus taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse praegu ELi keskmisest oluliselt rohkem. Me oleme juba teinud suuri edusamme mahepõllumajanduse arendamisel, samuti on meil pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine hektari kohta ELi keskmisest väiksem,“ selgitas maaeluminister.

Mis puudutab toidutootmise kestlikkust, siis tuleks Alleri sõnul seda tagavate nõuete puhul kindlasti arvestada mõistliku üleminekuaja ja toetusmehhanismidega.

Strateegia „Talust taldrikule“ rakendamine peab tuginema uuringutele ja sellega peab kaasnema järjepidev tulemuste seire. „Eesti toetab tõenduspõhiseid algatusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele eesmärgiga muuta toit kestlikuks nii tervise kui ka keskkonna seisukohast,“ ütles Aller.

Eesti rõhutab oma seisukohas, et liikmesriikidel tuleb üheskoos tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine ka kriiside tingimustes. „Toidu tarneahel peab olema tulevikus kriisidele vastupidav,“ toonitas maaeluminister Arvo Aller.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.

Põllumajandustootjatele tutvustati erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatusi ja 2021. aasta põllumajandustoetusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2020

 

Selle nädala alguses toimus Maaeluministeeriumis tänavuse aasta kolmas põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade erimärgistatud diislikütuse ostmise skeemi muudatustest ning tutvustati 2021. aasta põllumajandustootmisega seotud otsetoetusi.
„Kuna praegu on eriotstarbeline diislikütus lihtsasti kättesaadav, siis on see kaasa toonud ka kütuse väärkasutust. Kavas on luua nö õigustatud isikute register, mis peab tagama, et erimärgistatud diislikütust saaks kasutada ainult isikud, kellel on selleks õigus – põllumajandustootjad ja kutselised kalurid,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Nõukogus arutati, milliste kriteeriumite alusel põllumajandustootjatele ostuõigus anda. „Rõhutan, et põllumajandustootjate jaoks püüame süsteemi hoida nii lihtsa kui võimalik – enamik neist saab ostuõiguse automaatselt, kasutades selleks PRIA registriandmeid,“ lisas minister. Muudatuste elluviimiseks tuleb muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ning valmistada ette vajalikud registriarendused.

Põllumajandustootmisega seotud otsetoetuste teemal on põllumajandussektoriga toimunud mitu arutelu. Ministeeriumi ettepanek on jätkata 2021. aastal piimalehmadele kahe toetuskeemiga, millest mandril rakendatav hõlmaks suurusgruppe 1–150 ja 151–400 piimalehma ja saartel rakendatav hõlmaks kõikide karjade esimest 400 piimalehma. „Sellega hakkaks mandril kasutatav toetusskeem võtma senisest enam arvesse tehnoloogia eripärasid ning võrreldes tänavusega oleksid mandri ja saarte toetusskeemi tingimused ühtlasemad,“ selgitas minister.

„Hea uudis on mul teatada lamba- ja kitsekasvatajatele – järgmisest aastast on kavas taastada ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuses muudatusi 2021. aastaks teha ei plaanita ning toetuse rakendamine jätkub praegustel alustel ja korras. Toetusõiguslikud kultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kapsas, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, vaarikas ja karusmari.

Lisaks said nõukogul osalejad ülevaate muudatustest Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks taotluste ja andmete esitamisel ning samuti tutvustati toidu pakendi esikülje märgisüsteemi (FOP). Strateegias „Talust taldrikule“ nähakse ette ühe tegevusena kehtestada kohustuslik ELi-ülene pakendi esikülje märgisüsteem, mis võimaldaks tarbijal teha tervist toetavaid toiduvalikuid.

Veterinaar- ja Toiduamet palub teavitada surnud metsseast 

Maaeluministeerium
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.10.2020

Veterinaar- ja Toiduamet palub kõigil metsas liikujatel, kes leiavad surnud metssea, sellest ametit teavitada.

 „Eesti metsades levib jätkuvalt sigade Aafrika katk ja seetõttu on oluline, et kõik metsas liikujad teavitaksid, kui nad leiavad surnud metssea. Selleks, et haigus ei leviks metssigade hulgas ega jõuaks koduseafarmidesse, on meie kõigi panus väga oluline,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili sõnas, et amet analüüsib regulaarselt nii kütitud kui ka surnuna leitud metssigu. „Laboris analüüsitakse kõiki kütitud metssigu ning ka neid, kes on auto alla jäänud või surnuna leitud. Augusti lõpus tuvastati Raplamaal metssigadel sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Seetõttu on oluline, et saaksime analüüsida võimalikult palju metssigu, selleks et saada teavet haiguse leviku ulatuse kohta,“ kirjeldas Reili. „Kõigile, kes teavitavad Veterinaar- ja Toiduametit surnuna leitud metsseast, makstakse leiutasu.“

31. augusti seisuga on kokku uuritud 3767 metssiga, nendest 9 on surnud, 3747 on kütitud ja 11 on hukkunud või hukatud metssiga. Kokku on tuvastatud 41 metsseal sigade Aafrika katku antikehad ning kahel Raplamaa metsseal on tuvastatud viirus.

Teata leitud surnud metsseast telefonil 605 4767.