Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.20

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.

 

 

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE 24.09.2020
18 valda kutsuvad laupäeval maaelu avastama

Laupäeval, 26. septembril on taas Maal elamise päev, mille raames tutvustavad vallad oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Kokku on avatud 250 külastuspunkti.  Avalöögi sai Maal elamise päev Rapla vallas, kus teisipäeval toimus näidisprogramm ning arutelud maaelu- ja rahvastikuministri osavõtul.

Avapäeval enda maale asumise kogemust jaganud Ants Uustalu sõnul ei ole ta kunagi oma 7 aasta tagust otsust pidanud kahetsema. „Kui sul on unistus, siis tegutse kohe, et jääks pikemalt aega oma unistuste elu elamiseks,“ ütles Uustalu, kes on Kuimetsa külas asuva tuntud Ööbiku gastronoomiatalu peremees.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et koroona ajal alguse saanud maale minekud vajavad trendi jätkumiseks riigipoolset tuge. Ühe võimalusena nägi minister suve-maalaste käsitlemist päris-maalastena. „Oma olemuselt tähendaks see maksude jagamist talve ja suvekodu vahel, mis eeldab suuremat paindlikkust maksude liigutamisel vastavalt inimese tegelikule elukohale suve- ja talveperioodil,“ pakkus Arvo Aller. Minister tõdes, et ühest meetmest kindlasti ei piisa, pingutama peame koos.

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas maale kolimise eeldusena lastega perede vajaduste mõistmist, et luua neile vajalikud tingimused. „Eestimaal on palju maakohti, kus tänu tublile kogukonnale, omavalitsuse ja riigi toele on loodud elukeskkond, mis annab silmad ette igale linnale ja kuhu minnakse rõõmuga. Kus on, sinna tuleb ka juurde,“ ütles Solman. Minister lisas, et paindlikud peretoetused ja riigipoolne tugi eluaseme soetamisel või renoveerimisel on olulised meetmed, mis teevad noortele maale kolimise lihtsamaks.

„26. septembril teist korda toimuv Maal elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsustes pakutavate teenustega ning saada osa külakogukondade igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et  päev on mõeldud nii kohalike elanike endi jaoks, kes valdade suurenemise järjel saavad tutvuda oma valla teise nurga tegemistega, kui ka neile, kes alles mõlgutavad mõtteid maale kodu rajamisest. Igal huvilisel on laupäeval võimalus minna ja kogeda igapäevast päriselu maal.

Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades valdade poolt pakutavaid avalikke teenuseid.

Kogu info Maal elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab teavet aadressilt www.maalelamisepäev.ee/programm. Avatud asutused leiab aadressilt www.maalelamisepäev.ee/kaart

Lisainfo:

Krista Habakukk, Maal elamise päeva korraldustoimkonna juht
tel: 55533990
https://www.facebook.com/Maalelamisepaev

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
23.09.2020

 

1.maist kuni 15. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 23. septembril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1436 mesinikku ja toetust taotleti kokku 30 620 mesilasperele. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai 2020. a seisuga ja toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini käesoleval aastal.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 21. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2020. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 26,25 eurot mesilaspere kohta. Eelmise aastaga võrreldes on ühikumäär suurenenud üle 6 euro.

Toetus makstakse taotlejatele välja septembrikuu jooksul. Toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelthiljemalt septembri lõpus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2020

Täna, 21. septembril toimuva Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.

Eesistujariik Saksamaa loodab tänase kohtumise tulemusena  jõuda pikalt kestnud ÜPP reformipaketi aruteludega  oktoobrikuu AGRIFISH-i istungil nõukogu üldise lähenemiseni.

Maaeluminister Arvo Aller täna toimuval Euroopa põllumajandus– ja kalandusnõukogu istungil võimaliku koroonaohu vältimise tõttu ise ei osale. Eesti seisukohad edastab ja Arvo Alleri nimel esineb istungil Coreper I suursaadik Marten Kokk.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2020

19. septembril toimus Tallinna Botaanikaaias Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud taimetervise teemapäev, millega tähistati rahvusvahelist taimetervise aastat. 

Teemapäeva avakõnes pööras maaeluminister Arvo Aller rõhku taimede tervislikule seisundile, mis on ministri sõnul üha rohkem ohus. „Kliimamuutused ja inimtegevus on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust ning loonud taimekahjustajatele uusi levikuviise. Samal ajal on kaubandus ja reisimine viimasel kümnendil kolmekordistunud ning koos sellega on kasvanud oht levitada kahjureid ja haigusi üle maailma,” sõnas minister. „Kaotame praegu taimekahjurite ja -haiguste tõttu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist,” lisas Aller.

Minister sõnas oma kõnes, et taimede kaitsmine kahjustajate ja haiguste eest on palju tõhusam kui hilisemate kahjustustega tegelemine. „Juba laialt levinud ja kohastunud kahjureid ning haigusi on sageli võimatu tõrjuda, mistõttu on nende leviku ennetamine olulise tähtsusega. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana,” ütles Aller.

Maaeluminister autasustas teemapäeval fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutas botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Üritusel oli võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ning osaleda jalutuskäigul botaanikaaias, mille raames räägiti aias leiduvatest kahjustajatest ning taimehaigustest. Lisaks toimus taimeterviseteemaline loeng, mille esitas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd.

Soome ettepanekul ja ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel. Rohkem infot taimetervise aasta kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Fotod taimetervise päevast: https://cloud.agri.ee/s/fKGQ2SZtsBBLg4S

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2020

Maaeluminister Arvo Aller avab reedel, 18. septembril Kuremaal toimuva Eesti künnivõistluse, mis on järjekorras 46.

„Künnivõistluste pikk traditsioon on kinnituseks, et maal on olulisi oskusi, mida antakse edasi põlvest põlve. Üheks selliseks on kindlasti olnud korraliku sügiskünni saladused, mis panevad aluse uue aasta saagile,“ ütles maaeluminister.

„Pöördeliste aegade, lisandunud teadmiste ja kokkuhoiu eesmärgil on püütud kündi asendada erinevate agrotehniliste võtetega, kuid rohepöörde valguses tõuseb künd kui keskkonnasõbralik maaharimisviis tõenäoliselt taas aukohale,“ märkis Arvo Aller.

Reedel asuvad Kuremaal võistlustulle 12 kündjat, kelle seast parimad selguvad laupäeva pärastlõunaks. Arvestust peetakse eraldi tava- ja pöördatrade klassis ning noorteklassis. Tänavuse võistluse võitjad esindavad Eestit tuleval aastal Iirimaal peetavatel künni maailmameistrivõistlustel. 2022. aastal on künni maailmameistrivõistluste korraldamise au juba Eestil.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2020

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldavad sel laupäeval Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäeva, millega tähistatakse rahvusvahelist taimetervise aastat.

„Taimetervise teemapäeval soovime juhtida tähelepanu taimetervise valdkonnale ja sellele, miks on taimede tervise hoidmine oluline,” sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Ürituse raames autasustab minister riikliku taimetervise aasta fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutab Tallinna Botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Ministri sõnul ei pannud taimeterviseteemaline fotokonkurss noori märkama mitte ainult terveid ja elujõus taimi, vaid ka taimedega seotud putukaid ja taimehaigusi. „Aktiivne osavõtt näitab, et lapsed ja noored oskavad hästi märgata seoseid taimede ja nende kasvukeskkonna vahel ning eristada tervet ja elujõus taime kahjustunud taimest,” lisas minister.

Teemapäeval on võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega. Lisaks selgitatakse, millega tegeleb Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labor.

Üritusel pakutakse mitmekesiseid tegevusi lastele, taimetervisest räägib Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd ning tehakse lühike jalutuskäik botaanikaaias, mille raames räägitakse aias leiduvatest kahjustajatest ja taimehaigustest. Ürituse päevakava on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel.

2020. aasta on ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutatud rahvusvaheliseks taimetervise aastaks eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. See annab võimaluse pöörata tähelepanu sellele, kuidas taimede hea tervisliku seisundi kaitsmine võib aidata kaasa nälja ja vaesuse vähendamisele, looduskeskkonna kaitsmisele ja üldisele majanduslikule arengule. Ettepaneku taimetervise aasta korraldamiseks tegi 2015. aastal Soome.

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Omanike Keskliidu
Pressiteade
10. september 2020

 

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit ootavad justiitsminister Raivo Aegilt sekkumist planeerimisseaduse muutmise protsessi ning omanike põhiõiguste kaitsmist. Rahandusministeeriumil on plaanis planeerimisseaduse muutmise käigus muuta metsaseadust ja anda omavalitsustele piiramatu õigus metsaraiet piirata ning omandiõigust kitsendada. Selline muudatus võtaks metsaomanikelt kindluse, et nende omandi kasutamise piirang saab toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna tsiteerib Põhiseadust, mille § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja omandi kasutamisele seab kitsendused seadus. „Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud tuleb eelnevalt maaomanikuga läbi rääkida ja kui kompromissi ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule hüvitise maksmiseks,“ selgitas Pärna omanike ootusi.

Rahandusministeeriumi hinnangul peavad omavalitsused planeeringute koostamise käigus hindama kavandatud piirangu proportsionaalsust ja kaaluma piirangute hüvitamist. Omanike esindusorganisatsioonide jaoks on aga selge, et ministeerium ei soovi hüvitise küsimust otsesõnu seadusesse kirja panna. Selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on sellise suhtumisega mitme omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus juba kokku puututud.

„Näiteks Saaremaal on vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud, kuna ollakse teadlik menetluses olevast ettepanekust eemaldada metsaseadusest maaomanikega kokkuleppe saavutamise klausel,“ rääkis Andres Talijärv.  „Omandi põhiõiguse piiramisel on vajalik leida tasakaal üldiste ja üksikisiku huvide vahel,“ rõhutas ta koostöö ja suhtluse olulisust omavalitsuse ja maaomanike vahel. „Täna planeeritud muudatuste puhul näeme taaskord, kuidas riik soovib tekkiva kahju tõendamise koormise ja kohtukulud omanike õlule lükata,“ selgitas Talijärv.

Minister Raivo Aegile saadetud kirjas paluvad Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamise käigus eeltoodud probleemi lahendamiseks sekkuda.