Rubriik: Pressiteated

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
Eesti Omanike Keskliit
30. september 2020

Justiitsministeerium jättis Rahandusministeeriumi koostatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamata, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahandusministeeriumis planeeritav planeerimisseaduse muutmine riivab metsaomanike põhiõigusi. Kui soovitakse anda omavalitsustele õigus metsaraiet piirates omandiõigust kitsendada, peab sellega kaasnema ka põhjalikum mõjude hinnang ja õiglane kompensatsioonimehhanism. Kuna Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas puudub analüüs eelnõu sätete kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega, jättis ka Justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas toob Justiitsministeerium välja, et metsaseaduse muudatusega riivatakse Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Eelnõu seletuskirja palutakse täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga, mille põhjal saaks hinnata, kas era- ja avalik huvi on tasakaalus. Justiitsministeerium ei vaidlusta kohalike omavalitsuste õigust seada planeerimismenetluses piiranguid, kuid teeb ettepaneku lisada seadusesse norm, mis kohustab kohaliku omavalitsuse üksust hindama omandiõiguse piirangu intensiivsust ja kaaluma, kas on põhjendatud hüvitise maksmine.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv on varasemalt nentinud, et selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega aga tegelema ei hakka. Näiteks on Saaremaal vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud. Erametsaliidule põhjendati omanike kaasamata jätmist viidates planeerimisseaduse muutmise eelnõule.

“Justiitsministeeriumi otsus selline metsaomanike huvidega mittearvestav seaduseelnõu kooskõlastamata jätta oli kindlasti väga oodatud. Kui eraomandile soovitakse seada piiranguid, peavad sellega kaasnema ka selged juhised, kuidas omanikke kaasatakse ja milline on kompenseerimismehhanism,” rääkis Talijärv ja tõi Saaremaa kõrvale ka Saue valla näite, kus otsustati kogukonnale oluline mets ära osta. “Sauel mõistetakse, et põhjendamatult ei saa eraomandi kasutamist pärssida, hüvesid ei saa võtta jõuga ja tasuta,” lisas ta.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna kiidab justiitsministeeriumi eraomandi ja sellega kaasnevate põhiõiguste kaitsmise eest. “On kahetsusväärne, et Rahandusministeerium jätab planeerimisseaduse muutmisesse sisuliselt kaasamata ühe põhisihtgrupi, keda planeerimine otseselt puudutab – kinnisvaraomanikud. Meie tunnustus Justiitsministeeriumile, kus nüüd sellisele põhiõiguste riivele pidurit on tõmmatud,” rääkis ta.

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees

omanikud@omanikud.ee, tel 506 5416

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas  3. oktoobril käskkirja kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste andmetel ei ole kohade eluvõimelisena vabastamine avaveevõrkudest võimalik, mistõttu peatatakse koha kui avaveevõrkude ühe peamise saakkala aastase lubatud saagi täitudes 4. oktoobrist 2020. a ka kogu avaveevõrkudega püük. Lisaks peatatakse 4. oktoobrist 2020. a kalapüük püüvõrkudega.

Püügipiirangu kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks“ § 13 punktist 3, millega kehtestati koha lubatud aastasaak, mis on nüüdseks vähemalt 90% ulatuses ammendunud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2020 

Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet. 

Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.

„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.

„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.

2019.aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.

Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.20

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldasid rahvusvahelise taimetervise aasta raames riikliku fotokonkursi, kuhu 52 autorit esitasid kokku 108 fotot.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul näitab aktiivne osavõtt, et noortele pakub taimetervise valdkond huvi. „Konkursil osalejad märkasid nii taimi, nende vilju kui ka putukaid, taimehaigusi ja nende põhjustatud kahjustusi taimedel. See oli ka konkursi eesmärk – innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ning seostele taime- ja putukamaailma vahel,” sõnas Suu.

Fotokonkursil oli kolm teemat: „Ilus ja terve taim”, „Oi, mis taimega on juhtunud?” ja „Putukad taimedel”.

Kuni 7-aastaste vanusekategoorias olid parimate fotode autoriteks Uljana Ermakovich („Väike kõrvits tulemas”), Johan Paas („Käigud piimaohaka lehel”) ja Artur Köster („Liblikas lille peal”).

8–12-aastaste vanusekategoorias valiti žürii poolt parimateks Marie Prostang („Härmatis”), Lisenne Grabbi („Väsinud”) ja Elena Larionova („Nämm-nämm, kui maitsev leht”).

13–17-aastaste vanusekategoorias esitasid parimad fotod Henri Turban („Salveimets” ja „Majakas”) ning Oskar Olle Laul („Natukene veel”).

Parima foto kategoorias said auhinnad Maria Mäeots („Pooltoores”), Uljana Ermakovich („Tammelehed imelike mummudega”) ja Oskar Olle Laur („Lennul”)

Fotosid hindas žürii koosseisus Heiti Paves, Urmas Tartes, Toomas Kukk, Pille Hermann, Sigmar Suu, Lauri Urbalu ja Helena Lasner.

Maaeluminister Arvo Aller autasustas fotokonkursi võitjaid taimetervise teemapäeval, mis toimus 19. septembril Tallinna Botaanikaaias. Võidutöödega on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel.Samuti koostatakse võidutöödest fotonäitus.

 

 

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE 24.09.2020
18 valda kutsuvad laupäeval maaelu avastama

Laupäeval, 26. septembril on taas Maal elamise päev, mille raames tutvustavad vallad oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Kokku on avatud 250 külastuspunkti.  Avalöögi sai Maal elamise päev Rapla vallas, kus teisipäeval toimus näidisprogramm ning arutelud maaelu- ja rahvastikuministri osavõtul.

Avapäeval enda maale asumise kogemust jaganud Ants Uustalu sõnul ei ole ta kunagi oma 7 aasta tagust otsust pidanud kahetsema. „Kui sul on unistus, siis tegutse kohe, et jääks pikemalt aega oma unistuste elu elamiseks,“ ütles Uustalu, kes on Kuimetsa külas asuva tuntud Ööbiku gastronoomiatalu peremees.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et koroona ajal alguse saanud maale minekud vajavad trendi jätkumiseks riigipoolset tuge. Ühe võimalusena nägi minister suve-maalaste käsitlemist päris-maalastena. „Oma olemuselt tähendaks see maksude jagamist talve ja suvekodu vahel, mis eeldab suuremat paindlikkust maksude liigutamisel vastavalt inimese tegelikule elukohale suve- ja talveperioodil,“ pakkus Arvo Aller. Minister tõdes, et ühest meetmest kindlasti ei piisa, pingutama peame koos.

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas maale kolimise eeldusena lastega perede vajaduste mõistmist, et luua neile vajalikud tingimused. „Eestimaal on palju maakohti, kus tänu tublile kogukonnale, omavalitsuse ja riigi toele on loodud elukeskkond, mis annab silmad ette igale linnale ja kuhu minnakse rõõmuga. Kus on, sinna tuleb ka juurde,“ ütles Solman. Minister lisas, et paindlikud peretoetused ja riigipoolne tugi eluaseme soetamisel või renoveerimisel on olulised meetmed, mis teevad noortele maale kolimise lihtsamaks.

„26. septembril teist korda toimuv Maal elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsustes pakutavate teenustega ning saada osa külakogukondade igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et  päev on mõeldud nii kohalike elanike endi jaoks, kes valdade suurenemise järjel saavad tutvuda oma valla teise nurga tegemistega, kui ka neile, kes alles mõlgutavad mõtteid maale kodu rajamisest. Igal huvilisel on laupäeval võimalus minna ja kogeda igapäevast päriselu maal.

Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades valdade poolt pakutavaid avalikke teenuseid.

Kogu info Maal elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab teavet aadressilt www.maalelamisepäev.ee/programm. Avatud asutused leiab aadressilt www.maalelamisepäev.ee/kaart

Lisainfo:

Krista Habakukk, Maal elamise päeva korraldustoimkonna juht
tel: 55533990
https://www.facebook.com/Maalelamisepaev

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
23.09.2020

 

1.maist kuni 15. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 23. septembril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1436 mesinikku ja toetust taotleti kokku 30 620 mesilasperele. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai 2020. a seisuga ja toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini käesoleval aastal.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 21. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2020. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 26,25 eurot mesilaspere kohta. Eelmise aastaga võrreldes on ühikumäär suurenenud üle 6 euro.

Toetus makstakse taotlejatele välja septembrikuu jooksul. Toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelthiljemalt septembri lõpus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2020

Täna, 21. septembril toimuva Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.

Eesistujariik Saksamaa loodab tänase kohtumise tulemusena  jõuda pikalt kestnud ÜPP reformipaketi aruteludega  oktoobrikuu AGRIFISH-i istungil nõukogu üldise lähenemiseni.

Maaeluminister Arvo Aller täna toimuval Euroopa põllumajandus– ja kalandusnõukogu istungil võimaliku koroonaohu vältimise tõttu ise ei osale. Eesti seisukohad edastab ja Arvo Alleri nimel esineb istungil Coreper I suursaadik Marten Kokk.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2020

19. septembril toimus Tallinna Botaanikaaias Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud taimetervise teemapäev, millega tähistati rahvusvahelist taimetervise aastat. 

Teemapäeva avakõnes pööras maaeluminister Arvo Aller rõhku taimede tervislikule seisundile, mis on ministri sõnul üha rohkem ohus. „Kliimamuutused ja inimtegevus on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust ning loonud taimekahjustajatele uusi levikuviise. Samal ajal on kaubandus ja reisimine viimasel kümnendil kolmekordistunud ning koos sellega on kasvanud oht levitada kahjureid ja haigusi üle maailma,” sõnas minister. „Kaotame praegu taimekahjurite ja -haiguste tõttu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist,” lisas Aller.

Minister sõnas oma kõnes, et taimede kaitsmine kahjustajate ja haiguste eest on palju tõhusam kui hilisemate kahjustustega tegelemine. „Juba laialt levinud ja kohastunud kahjureid ning haigusi on sageli võimatu tõrjuda, mistõttu on nende leviku ennetamine olulise tähtsusega. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana,” ütles Aller.

Maaeluminister autasustas teemapäeval fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutas botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Üritusel oli võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ning osaleda jalutuskäigul botaanikaaias, mille raames räägiti aias leiduvatest kahjustajatest ning taimehaigustest. Lisaks toimus taimeterviseteemaline loeng, mille esitas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd.

Soome ettepanekul ja ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel. Rohkem infot taimetervise aasta kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Fotod taimetervise päevast: https://cloud.agri.ee/s/fKGQ2SZtsBBLg4S