Lemmikloomade vaktsineerimise kampaania Kagu-Eestis tuleb taas

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
25.08.2020

28.08–30.08 toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Põlva-, Valga- ja Võrumaal.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis täna marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud. „Kagu-Eesti piirneb kahe riigiga, millest ühes on marutaudijuhtumeid esinenud lähiminevikus ning teises on haigus jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on eriti oluline, et antud piirkonnas oleksid lemmikloomad vaktsineerimise tulemusel marutaudi eest kaitstud,“ selgitas Niin.

Amet viib lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniat läbi juba teist aastat. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Põlva- ja Võrumaal kahe päeva jooksul üle pooletuhande kassi ja koera. „Tänu kampaaniale sai möödunud suve lõpul vaktsiinisüsti suur hulk Kagu-Eesti maapiirkonna lemmikloomi. Ka kohalikud elanikud kinnitasid sellise ettevõtmise vajalikkust. Seega loodame, et ka sellel aastal on rohkelt loomaomanikke, kes lasevad oma lemmiklooma vaktsineerida,“ ütles Niin.

Koeri ja kasse tuleb vaktsineerida marutaudi vastu vähemalt iga kahe aasta tagant. Selle eest, et lemmikloomal oleks toiming regulaarselt tehtud, vastutab loomaomanik. VTA käivitas vaktsineerimise kampaania aitamaks kaasa vaktsineeritud lemmikute osakaalu tõusule ning juhtimaks veel kord tähelepanu vaktsineerimise olulisusele. Kuna rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga, siis on oluline, et Eesti koerad ja kassid oleksid vaktsineeritud marutaudi vastu kaitsmaks loomade ja inimeste elu.

Koostöös loomakliinikutute ning veterinaararstidega vaktsineeritakse kolmel päeval kasse ja koeri Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Selleks liiguvad meeskondadena eri piirkondades ringi tegevusluba omavad loomaarstid ning erinevatel päevadel pakuvad tasuta vaktsineerimist ka kampaaniaga liitunud loomakliinikud.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Alates 26. augustist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine algab juba täna

Pressiteade
19.08.2020

 PRIAs algab põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Taotluste vastuvõtt toimub 26. augustist kuni 2. septembrini. Taotluste eeltäitmine toimub e-PRIAs 19.-25. augustini.

Alates tänasest, 19. augustist on e-PRIAs avatud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot. 2020. a taotlusvooruks, mis on järjekorras viies, on kavandatud 3 750 000 eurot ja meetme rahastajateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Eesti riik. Otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 25. novembriks.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Katrin Märss ütleb: „Viimane määruse muudatus lihtsustas nõudeid toetuse taotlejatele. Füüsilisest isikust ettevõtjate või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride kutsekvalifikatsiooni langetati varasemalt viiendalt tasemelt neljandale. Soovitame noortel põllumajandustootjatel aegsasti tutvuda toetuse tingimustega.“

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Koroonakriisis kannatada saanud põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad saavad maaelu arengukavast toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.08.2020

 

Valitsus kinnitas täna maaeluministeeriumi ettepanekul Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014‒2020 kuuenda muudatuste paketi. Arengukavasse lisandub erakorraline toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, kelle tegevust on COVID-19 negatiivselt mõjutanud.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul soovitakse kavandatava toetusega leevendada välisturgudel tegutsevate ettevõtete likviidsusprobleeme, mis on tekkinud koroonakriisi tõttu. „Eesmärk on erakorralise toetuse abil säilitada ettevõtete müügivõimekus ja konkurentsivõime,” ütles minister. Meetme eelarve on ligikaudu 1,5 miljonit eurot.

„Arengukava muudatused vajavad veel Euroopa Komisjoni heakskiitu. Loodame selle saada esimesel võimalusel, et saaksime toidusektori ettevõtjatele võimalikult kiiresti appi tulla ning juba sel aastal toetuse taotlusi vastu võtma hakata,“ lisas minister.

Muudatustega leevendatakse ka majandusliku elujõulisuse nõudeid noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse puhul. See võimaldab ettevõtjatel oma äriplaani senisest paindlikumalt ellu viia.

Majandustegevuse mitmekesistamise meetmest toetatakse edaspidi ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete soetamist. See võimaldab maapiirkonna ettevõtjatel oma pakutavaid teenuseid mitmekesistada.

Põllumajanduspotentsiaali taastamise meede muudetakse toetuse taotlejat soosivamaks ning jäetakse ära taotluste hindamine ja järjestamine. See võimaldab hoida taotlusvooru avatuna aasta ringi ning põllumajandustootjad saavad hakata tootmispotentsiaali taastama niipea, kui vaja.

Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 muutmise algatas maaeluministeerium ja tehtavaid muudatusi arutati arengukava seirekomisjonis, kuhu kuuluvad valdkonna esindusorganisatsioonid ning ministeeriumide esindajad.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ võitjad on selgunud!

Maaeluministeerium
Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
12.08.2020

Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­­­­­­­–2020 LEADER-toetusmeetme parimad projektinäited. Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti.

Parimad kuulutati välja 11. augustil 2020 Jäneda Pullitalliteatris toimunud tunnustusüritusel.

Maaeluminister andis üle tänukirjad ja meened kuues kategoorias ning parimale LEADERi videole ja rahva lemmikule. „Konkurss tõstab esile silmapaistvaid LEADER-meetme projekte ja näitab, kui mitmekesine võib olla tegevuste spekter, mida kogukonna initsiatiivil on ellu viidud. Rõõmu teeb ka see, et Eesti on populaarne partnermaa teistele riikidele,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. Võitjate seas on esindatud eriilmelised projektid üle Eesti.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ võitjad

 Parim piirkonna arengule suunatud projekt

  • Rahvusvaheline koostööprojekt “Säästva turismi printsiipide rakendamine rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades”. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa koos välispartneritega Lätist, Sloveeniast ning Portugalist. Projekt on suunatud Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa piirkondadele.

Parim koostöö ja kaasamise projekt

  • „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“. Teostaja: Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga, Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendusega.

Parim uuenduslik projekt

  • Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal. Teostaja: Saaregurmee OÜ ja Saarte Koostöökogu.

Parim keskkonna- ja kliimasõbralik projekt

  • Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine. Teostaja: Sutu OÜ, Saarte koostöökogu.

Parim ettevõtlusprojekt

  • Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine.

Parim rahvusvaheline koostööprojekt

  • „Kestlik ettevõtlus maal” – SEIC Sustainable Entrepreneurship in Countryside. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Ida-Harju Koostöökoda koosöös Soome ja Läti partneritega.

Parim LEADER-projekti video

  • „BabyCool- Märka LEADERit 2.0“. Teostaja: Saaregurmee OÜ, video autor Eluolu Fotod OÜ.

Rahva lemmik LEADER-projektide seast

  • „Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine“. Teostaja: OÜ Koorti Kartul.

 

Taust

LEADER-programm sai alguse 1990ndatel Euroopas ning jõudis peagi ka Euroopa Liidu maaelu toetusi pakkuvasse Eestisse. LEADERi keskmes on kohalik algatus, kus kogukond ise leiab oma piirkonna probleemidele ja vajadustele lahendusi.

Alates 2007. aastast on LEADERit rakendatud maa- ja rannapiirkondades. Programmi abil on loodud tuhandeid töökohti, algatatud kümneid võrgustikke ning võrsunud hulganisti uuenduslikke ideid, mis on tänaseks lõimunud igapäevaellu. Eesti maaelu arengukavast on praegusel perioodil (aastad 2014–2020) toetatud juba üle 3700 LEADER-projekti üle Eesti. Pool rahast on läinud mikro- või väikeettevõtluse toetamiseks valdkondadesse, kuhu teised meetmed ei ulatu.

Tulevastel aastatel on LEADER-programmil jätkuvalt kindel osa maaelu arengukavas ehk uue nimega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas.

Täpsem info: Ave Bremse, Põllumajandusuuringute Keskus, ave.bremse@pmk.agri.ee või

Krista Kõiv, 511 2562, krista.koiv@pmk.agri.ee.

Täna hakatakse valima parimat talu

Maaeluministeerium
Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
11.08.2020

Täna, 11. augustil algab talukonkursis osalevate talude ringreis, et välja selgitada selle aasta parim talu.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Eriolukorra taustal on talutootmise olulisus veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parima talu valib žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe ja Andrus Toss (Maaeluministeerium), Teele Üprus (Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Tänavu osaleb konkursil 9 talu ja külastatakse Harju-, Jõgeva-, Järva-, Pärnu-, Saare- ja Ida-Virumaa talusid.

Parim talu kuulutatakse välja hilissügisel Talupäeva kongressil. Parima talu valimist korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Eesti lähiriike laastab sigade Aafrika katk

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
04.08.2020

Lätis, Leedus ja Poolas on katku tõttu hukatud või hukkunud ligi 60 000 kodusiga.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on olukord murettekitav. „Eesti inimesed on hakanud palju reisima ning just lähiriikidesse, kus katk endiselt levib. Nõnda võib aktiivne viirus jõuda ka meile ning seda just läbi inimfaktori,“ kirjeldas Sammel.

Eestis pole viimastel aastatel katk farmidesse jõudnud, kuid endiselt tuvastatakse sigade Aafrika katku (SAK) antikehadega metssigu. Nendel metssigadel on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks. „Kui meie metssigade populatsioonis ei esine sigade Aafrika katku, on ka haiguse jõudmine kodusigade farmidesse vähetõenäoline. Siiski võib inimeste reisimine tuua Eestisse aktiivse haiguse ning sellisel juhul on oht, et SAK hakkab meil taas levima,“ selgitas Sammel.

„Käes on haiguse leviku aktiivne periood, sest teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid,“ kirjeldas Sammel hetkeolukorda. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud veel Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Vältimaks katku levimist farmi, tuleb väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid. Endiselt on keelatud sigu väljas pidada ja sööta värske rohuga.

Toidulisandites on vitamiine ja mineraalaineid lubatud kasutada teatud kogustes

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
22.07.2020

 

Teatud vitamiinidele ja mineraalainetele on määratud ohutud tarbimise ülempiirid.

Eesti lähtub toidulisandite ohutuse hindamisel Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt määratud vitamiinide ja mineraalainete ohututest tarbimise ülempiiridest. Viimased iseloomustavad neid vitamiinide ja mineraalainete koguseid, mida võib tarbida pidevalt pikema aja jooksul ilma, et see kujutaks ohtu inimese tervisele.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets rõhutab, et kõik, kes Eestis toidulisandeid toodavad või turustavad, peavad tagama toodete ohutuse: „Tootjad ja turustajad peavad veenduma selles, et tooted oleksid nõuetekohased, ehk vitamiinide ja mineraalainete sisaldus päevases annuses ei ületaks lubatud piirmäära.“

„Amet on tuvastanud kõige rohkem rikkumisi vitamiin D toidulisandites, kus lubatud maksimaalne kogus täiskasvanutele 100 µg päevas (ehk 4000 IU),“ kirjeldas Salumets.

VTA kontrollib toidulisandite koostist ja märgistust teavitamisel, mil toidulisand tuuakse Eesti turule, suunatud kontrollide käigus ja vihjete alusel. Samuti võetakse proove, mille eesmärgiks on kontrollida toote märgistust ja saasteainete piirnormidele vastavust.

Vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed lubatud kogused toidulisandites võivad riigiti erineda, sest mõned riigid on kehtestanud oma maksimaalsed lubatud kogused. Seetõttu on toidulisandite turustamisel oluline tähelepanu pöörata Eestis lubatud vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsele kogusele.

VTA kodulehel on leitav info vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsete koguste kohta toidulisandites.

Lüpsilehma heaolu-alane teadusuuring aitab kaasa karja tervise paranemisele

PRESSITEADE 21.07.2020

Lüpsilehma heaolu-alane teadusuuring aitab kaasa karja tervise paranemisele

Teadus-arenduskeskus  BioCC OÜ teadlased koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ja ettevõtluspartnerite Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning  AS Dimediumiga viis läbi nelja-aastase piimakarja looma heaolu-alase uuringu. Projekti peamine eesmärk oli rahvusvaheliselt tunnustatud loomade heaolu hindamise protokolli kohandamine siinsetes suurtes vabapidamisega piimafarmides ja kohandatud protokolli rakendamine katsefarmides nii, et tulevikus oleks igal huvilisel võimalik hinnata ja mõõta lüpsilehma heaolu.

Projekti juht professor David Arney ütles, et Eestis hinnati esmakordselt nii laiaulatuslikult  ühe põllumajanduslooma heaolu. „Koostöös ettevõtluspartneritega kaasasime 21 piimakarja üle Eestis, kus andmete kogumine käis aastaringselt. Teadupoolest võivad nii piimajõudluse kui tervisenäitajad aastaaegade lõikes pisut erineda. Seega keskendusimegi nende muutuste seostele looma heaoluga“ lisas Arney.

Veise heaolu on kompleksne mõiste, mis sisaldab söötmiskorralduse, pidamistingimuste, tervise ja loomuomase käitumise hindamist. Kohalikele oludele sobitatud kriteeriumite alusel heaolu hindamine karja tasandil võimaldab loomapidajatel analüüsida oma loomade hetke olukorda ja teha teadlike otsuseid, mis mõjutavad nii looma tervist kui ka toodangu kvaliteeti. Projekti meeskond usub, et läbi viidud uuring loob eelduse, et tulevikus kasutavad antud projekti raames loodud veise heaolu hindamise protokolli teadlaste kõrval ka loomapidajad ja ametnikud.

Ettevõtluspartner Dimedium on oma töös aastaid väitnud, et ainult terve loom suudab tasuvalt toota. „Antud uuring kinnitas ilmekalt ja rahaliselt mõõdetavalt, kuidas erinevad heaolu parameetrid mängivad piimatootmise tasuvuses märkimisväärset rolli,“ väitis Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullman. „Püstitasime ka hoopis kaugeleulatuvama küsimuse, kas ebamugavust või valu kannatavate looma piima koostis muutub ja kui jah, siis kuidas“.

Heaolu uuringu projekti koordinaatori Marko Kassi sõnul ongi antud uurimuse puhul lisaväärtuseks läbi viidud veise lonke uuring. „Meie holsteini lehmal on jäseme haigused üheks peamiseks karjast väljamineku põhjuseks, seega on probleemide õigeaegne avastamine ja ennetamine veisekasvatuse kestlikkuse aspektist ülioluline,“ sõnas Kass. „Ilmselt analüüsisime esmakordselt maailmas seoseid lehma lonkamise ja suure hulga piima kvaliteedinäitajate vahel,“ täiendas Kass.

Projekti osapooled tunnevad head meelt, et piimaveise heaolu protokolli praktilist rakendatavust ja tõhusust näitas uurimuses osalenud farmide suur huvi ning asjaolu, et teadlaste ettepanekuid heaolu parandamiseks asuti juba uuringu ajal piimakarjakasvatajate poolt  ellu viima.

BIOCC-LÜPSILEHMA HEAOLU SEOS PIIMANÄITAJATEGA

Lähem info:

David Arney, projekti vastutav täitja, looma heaolu professor, david.arney@emu.ee, tel. 731 3413

Marko Kass, farmi uuringute koordinaator, söötmisteaduse dotsent, marko.kass@emu.ee, tel. 731 3412

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

PRESSITEADE
21.07.2020
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Žürii esinaise Ragne Värgi sõnul on aasta aastalt näha ja tunda võistlejate hulgas aina tugevamat konkurentsi. Üha enam panustatakse toodete maitsetesse, koostisesse, tervislikusesse ja pakenditesse. Viimase arengus on suur samm edasi astutud ja nii mõnigi talutoode on saanud väga ägeda disaini. „Taas oli väga tugev konkurents juustude arvestuses ning olen lummatud, et Eesti parima talutoidu valimisel nii palju häid juuste on esindatud. Isiklikult leidsin sellest kategooriast taas palju lemmikuid,“ kinnitab Värk. Ta lisab, esmakordselt oli sel aastal esindatud ka alkohoolsete jookide kategooria ning selles on tunda tegijate tugevust ja teadmisi. Lisaks oli üheks positiivseks üllatajaks tema sõnul maiuste kategoorias Nopri juustušokolaad.

Žürii liige, Selveri ostudirektor, Katrin Riisalu osales parima talutoidu valijate seas esimest korda ja kinnitas juba teada tõde – Eesti talupidajad valmistavad väga palju põnevaid ja maitsvaid tooteid. „Tugevamad kategooriad olid piimatooted, juustud ja jookide kategooria. Aina enam panustatakse toodete visuaalsesse väljanägemisse, mis on väga oluline. Tihti sõltub toote müügiedu just sellest, kuidas see riiulilt silma hakkab. Värsked katsetused selles vallas on positiivselt üllatavad,“ kiitis Riisalu.

2020aasta parim talutoit selgitati välja kaheksas kategoorias:

  1. Parim tervisetoode 2020 – Kooritud kanepiseemned (Tammejuure mahetalu)
  2. Parim lisand 2020 – Vaarikasinep (Tänava talu)
  3. Parim piimatoode 2020 – Lambapiimajogurt Cocco (Viinamärdi talu)
  4. Parim talujuust 2020 – Andre Prima Old (Andre Juustufarm)
  5. Parim valgutoode 2020 – Kartulivorst (Otto talu)
  6. Parim alkoholivaba jook 2020 – Kaseglögi (Birch Lagoon)
  7. Parim alkoholiga jook 2020 – Kästitööõlu „Väike Wiik (Kolk)
  8. Parim maius 2020 – Andre Juustušoks (Andre Juustufarm)

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitati välja ka konkursi üldvõitja ehk kõige enim punkte kogunud toode, mille pälvis Andre juustufarm oma tootega “Andre Prima Old”.

Tänavu valitati esimest korda ka parim piirkonnatoode. Sellel aastal on fookus Läänemaal ning piirkonnatoote võitja kuulutatakse välja Haapsalus Valge Daami festivalil. Võidutooteid aitab tutvustada Selver.

13-st liikmest koosnev hindamiskomisjoni kuulusid tunnustatud kokad, toidublogijad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine oli Ragne Värk.

Parimat talutoitu valiti viiendat aastat järjest. Eelmisel aastal sai selle tiitli Kasekunsti tume mahekasesiirup. 2018. aasta parim talutoit oli Männiku lambapiimajogurt ja 2017. aastal võidutses Andre Juustufarmi juust Grand Old. 2016. aastal võttis võidu Pajumäe talu mahekeefir.

Lisainfo:
www.talutoit.ee

Kerli Ats
Tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Ettevõtjad saavad soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks 

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20. juuli 2020

Maaeluminister allkirjastas kobareelnõu, millega muudetakse kokku 11 põllumajandus- ja maaeluministri määrust, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks.

 „Kevadine eriolukord mõjutas väga paljusid ettevõtjaid, raskendades nende olukorda. Seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku tegelikkuses ilmnenud vajadustega. Investeeringutoetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Lisaks nõuete paindlikkuse suurendamisele pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimist järgmistes toetusmeetmetes.

  • Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused rahuldati. Investeeringud tuleb teha 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.
  • Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused rahuldati, toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra ka nendel toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal.