Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
12.08.2020

Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­­­­­­­–2020 LEADER-toetusmeetme parimad projektinäited. Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti.

Parimad kuulutati välja 11. augustil 2020 Jäneda Pullitalliteatris toimunud tunnustusüritusel.

Maaeluminister andis üle tänukirjad ja meened kuues kategoorias ning parimale LEADERi videole ja rahva lemmikule. „Konkurss tõstab esile silmapaistvaid LEADER-meetme projekte ja näitab, kui mitmekesine võib olla tegevuste spekter, mida kogukonna initsiatiivil on ellu viidud. Rõõmu teeb ka see, et Eesti on populaarne partnermaa teistele riikidele,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. Võitjate seas on esindatud eriilmelised projektid üle Eesti.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ võitjad

 Parim piirkonna arengule suunatud projekt

• Rahvusvaheline koostööprojekt “Säästva turismi printsiipide rakendamine rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades”. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa koos välispartneritega Lätist, Sloveeniast ning Portugalist. Projekt on suunatud Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa piirkondadele.

Parim koostöö ja kaasamise projekt

• „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“. Teostaja: Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga, Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendusega.

Parim uuenduslik projekt

• Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal. Teostaja: Saaregurmee OÜ ja Saarte Koostöökogu.

Parim keskkonna- ja kliimasõbralik projekt

• Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine. Teostaja: Sutu OÜ, Saarte koostöökogu.

Parim ettevõtlusprojekt

• Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine.

Parim rahvusvaheline koostööprojekt

• „Kestlik ettevõtlus maal” – SEIC Sustainable Entrepreneurship in Countryside. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Ida-Harju Koostöökoda koosöös Soome ja Läti partneritega.

Parim LEADER-projekti video

• „BabyCool- Märka LEADERit 2.0“. Teostaja: Saaregurmee OÜ, video autor Eluolu Fotod OÜ.

Rahva lemmik LEADER-projektide seast

• „Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine“. Teostaja: OÜ Koorti Kartul.

 

Taust

LEADER-programm sai alguse 1990ndatel Euroopas ning jõudis peagi ka Euroopa Liidu maaelu toetusi pakkuvasse Eestisse. LEADERi keskmes on kohalik algatus, kus kogukond ise leiab oma piirkonna probleemidele ja vajadustele lahendusi.

Alates 2007. aastast on LEADERit rakendatud maa- ja rannapiirkondades. Programmi abil on loodud tuhandeid töökohti, algatatud kümneid võrgustikke ning võrsunud hulganisti uuenduslikke ideid, mis on tänaseks lõimunud igapäevaellu. Eesti maaelu arengukavast on praegusel perioodil (aastad 2014–2020) toetatud juba üle 3700 LEADER-projekti üle Eesti. Pool rahast on läinud mikro- või väikeettevõtluse toetamiseks valdkondadesse, kuhu teised meetmed ei ulatu.

Tulevastel aastatel on LEADER-programmil jätkuvalt kindel osa maaelu arengukavas ehk uue nimega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas.

Täpsem info: Ave Bremse, Põllumajandusuuringute Keskus, ave.bremse@pmk.agri.ee või

Krista Kõiv, 511 2562, krista.koiv@pmk.agri.ee.

PRESSITEADE 21.07.2020

Lüpsilehma heaolu-alane teadusuuring aitab kaasa karja tervise paranemisele

Teadus-arenduskeskus  BioCC OÜ teadlased koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ja ettevõtluspartnerite Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning  AS Dimediumiga viis läbi nelja-aastase piimakarja looma heaolu-alase uuringu. Projekti peamine eesmärk oli rahvusvaheliselt tunnustatud loomade heaolu hindamise protokolli kohandamine siinsetes suurtes vabapidamisega piimafarmides ja kohandatud protokolli rakendamine katsefarmides nii, et tulevikus oleks igal huvilisel võimalik hinnata ja mõõta lüpsilehma heaolu.

Projekti juht professor David Arney ütles, et Eestis hinnati esmakordselt nii laiaulatuslikult  ühe põllumajanduslooma heaolu. „Koostöös ettevõtluspartneritega kaasasime 21 piimakarja üle Eestis, kus andmete kogumine käis aastaringselt. Teadupoolest võivad nii piimajõudluse kui tervisenäitajad aastaaegade lõikes pisut erineda. Seega keskendusimegi nende muutuste seostele looma heaoluga“ lisas Arney.

Veise heaolu on kompleksne mõiste, mis sisaldab söötmiskorralduse, pidamistingimuste, tervise ja loomuomase käitumise hindamist. Kohalikele oludele sobitatud kriteeriumite alusel heaolu hindamine karja tasandil võimaldab loomapidajatel analüüsida oma loomade hetke olukorda ja teha teadlike otsuseid, mis mõjutavad nii looma tervist kui ka toodangu kvaliteeti. Projekti meeskond usub, et läbi viidud uuring loob eelduse, et tulevikus kasutavad antud projekti raames loodud veise heaolu hindamise protokolli teadlaste kõrval ka loomapidajad ja ametnikud.

Ettevõtluspartner Dimedium on oma töös aastaid väitnud, et ainult terve loom suudab tasuvalt toota. „Antud uuring kinnitas ilmekalt ja rahaliselt mõõdetavalt, kuidas erinevad heaolu parameetrid mängivad piimatootmise tasuvuses märkimisväärset rolli,“ väitis Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullman. „Püstitasime ka hoopis kaugeleulatuvama küsimuse, kas ebamugavust või valu kannatavate looma piima koostis muutub ja kui jah, siis kuidas“.

Heaolu uuringu projekti koordinaatori Marko Kassi sõnul ongi antud uurimuse puhul lisaväärtuseks läbi viidud veise lonke uuring. „Meie holsteini lehmal on jäseme haigused üheks peamiseks karjast väljamineku põhjuseks, seega on probleemide õigeaegne avastamine ja ennetamine veisekasvatuse kestlikkuse aspektist ülioluline,“ sõnas Kass. „Ilmselt analüüsisime esmakordselt maailmas seoseid lehma lonkamise ja suure hulga piima kvaliteedinäitajate vahel,“ täiendas Kass.

Projekti osapooled tunnevad head meelt, et piimaveise heaolu protokolli praktilist rakendatavust ja tõhusust näitas uurimuses osalenud farmide suur huvi ning asjaolu, et teadlaste ettepanekuid heaolu parandamiseks asuti juba uuringu ajal piimakarjakasvatajate poolt  ellu viima.

BIOCC-LÜPSILEHMA HEAOLU SEOS PIIMANÄITAJATEGA

Lähem info:

David Arney, projekti vastutav täitja, looma heaolu professor, david.arney@emu.ee, tel. 731 3413

Marko Kass, farmi uuringute koordinaator, söötmisteaduse dotsent, marko.kass@emu.ee, tel. 731 3412

PRESSITEADE
21.07.2020
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Žürii esinaise Ragne Värgi sõnul on aasta aastalt näha ja tunda võistlejate hulgas aina tugevamat konkurentsi. Üha enam panustatakse toodete maitsetesse, koostisesse, tervislikusesse ja pakenditesse. Viimase arengus on suur samm edasi astutud ja nii mõnigi talutoode on saanud väga ägeda disaini. „Taas oli väga tugev konkurents juustude arvestuses ning olen lummatud, et Eesti parima talutoidu valimisel nii palju häid juuste on esindatud. Isiklikult leidsin sellest kategooriast taas palju lemmikuid,“ kinnitab Värk. Ta lisab, esmakordselt oli sel aastal esindatud ka alkohoolsete jookide kategooria ning selles on tunda tegijate tugevust ja teadmisi. Lisaks oli üheks positiivseks üllatajaks tema sõnul maiuste kategoorias Nopri juustušokolaad.

Žürii liige, Selveri ostudirektor, Katrin Riisalu osales parima talutoidu valijate seas esimest korda ja kinnitas juba teada tõde – Eesti talupidajad valmistavad väga palju põnevaid ja maitsvaid tooteid. „Tugevamad kategooriad olid piimatooted, juustud ja jookide kategooria. Aina enam panustatakse toodete visuaalsesse väljanägemisse, mis on väga oluline. Tihti sõltub toote müügiedu just sellest, kuidas see riiulilt silma hakkab. Värsked katsetused selles vallas on positiivselt üllatavad,“ kiitis Riisalu.

2020aasta parim talutoit selgitati välja kaheksas kategoorias:

1. Parim tervisetoode 2020 – Kooritud kanepiseemned (Tammejuure mahetalu)
2. Parim lisand 2020 – Vaarikasinep (Tänava talu)
3. Parim piimatoode 2020 – Lambapiimajogurt Cocco (Viinamärdi talu)
4. Parim talujuust 2020 – Andre Prima Old (Andre Juustufarm)
5. Parim valgutoode 2020 – Kartulivorst (Otto talu)
6. Parim alkoholivaba jook 2020 – Kaseglögi (Birch Lagoon)
7. Parim alkoholiga jook 2020 – Kästitööõlu „Väike Wiik (Kolk)
8. Parim maius 2020 – Andre Juustušoks (Andre Juustufarm)

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitati välja ka konkursi üldvõitja ehk kõige enim punkte kogunud toode, mille pälvis Andre juustufarm oma tootega “Andre Prima Old”.

Tänavu valitati esimest korda ka parim piirkonnatoode. Sellel aastal on fookus Läänemaal ning piirkonnatoote võitja kuulutatakse välja Haapsalus Valge Daami festivalil. Võidutooteid aitab tutvustada Selver.

13-st liikmest koosnev hindamiskomisjoni kuulusid tunnustatud kokad, toidublogijad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine oli Ragne Värk.

Parimat talutoitu valiti viiendat aastat järjest. Eelmisel aastal sai selle tiitli Kasekunsti tume mahekasesiirup. 2018. aasta parim talutoit oli Männiku lambapiimajogurt ja 2017. aastal võidutses Andre Juustufarmi juust Grand Old. 2016. aastal võttis võidu Pajumäe talu mahekeefir.

Lisainfo:
www.talutoit.ee

Kerli Ats
Tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20. juuli 2020

Maaeluminister allkirjastas kobareelnõu, millega muudetakse kokku 11 põllumajandus- ja maaeluministri määrust, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks.

 „Kevadine eriolukord mõjutas väga paljusid ettevõtjaid, raskendades nende olukorda. Seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku tegelikkuses ilmnenud vajadustega. Investeeringutoetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Lisaks nõuete paindlikkuse suurendamisele pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimist järgmistes toetusmeetmetes.

• Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused rahuldati. Investeeringud tuleb teha 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.
• Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused rahuldati, toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra ka nendel toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.07.2020

Täna, 18. juulil avas maaeluminister Arvo Aller pidulikult avatud talude päeva 2020 kartulipealinnas Simunas. Homme, 19. juulil on külastamiseks avatud 281 talu üle Eesti. Samas on kolmveerand neist külastajatele avatud ka täna.

Maaeluminister märkis oma kõnes, et avatud talude avaürituse kohaks sai tänavu valitud kartulipealinn Simuna, märkamaks siinseid maatootjaid, rõhutamaks omamaise toidutootmise olulisust ning näitamaks kuidas ja kus kasvab Eesti toit. „Maapiirkondade ettevõtjad on tunnustamist väärt, liiga tihti jääb varju või suisa tähelepanuta nende panus riigi toidujulgeoleku tagamisse või maaelu edendamisse väiksemateski kohtades. Tänan südamest teid kõiki,“ lausus Arvo Aller.

Minister eemaldas koos Kartul Simunast kaubamärgi all tegutsevate ettevõtete omanike, vendade Kulle ja Gustav Põldmaaga katte viimaselt laost välja toodud mulluse kartuli koormalt, et ruumi teha tänavusele saagile ning kuulutas sellega ühtlasi ka avatud talude päeva avatuks.

Gustav Põldmaa andis avaüritusele kogunenud huvilistele lühiülevaate pereettevõtete tegevusest. Lisaks toidu- ja seemnekartulile on külvikorras ja teravili ja raps. Kartulit kasvatatakse tänavu 120 hektaril ja saaki annab 11 erinevat kartulisorti.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg lausus oma sõnavõtus, et avatud talude päevast on kujunenud oluline üritus maatootjate ja maaelu tundma õppimiseks. Samas kutsus ta üles külastama talusid ja põllumajandusettevõtteid aastaringselt, milleks annab hea võimaluse põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon ehk agroturism. Eestis pakub agroturismi võimalusi ligemale 40 talu.

Eestimaa Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Einar Jakobi kutsus avatud talude päeval talude külastajaid hindama pakutavat võimalust ja väärtustama Eesti toidutootjat. Seda enam, et ükski supermarket ei suuda tema sõnul pakkuda kõike seda, mida taludest saada võib.

Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Katrin Iidla märkis, et oma majapidamiste avamine külalistele pole enamus talu jaoks sugugi igapäevane tegevus ning sellega peaks ka talude külastajad arvestama.

Rahvast tervitasid humoorikal viisil Väike-Maarja volikogu esimees, rukkikuningas Hans Kruusamägi ja vallavanem Indrek Kesküla. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk lausus, et avatud talude päeva järjeks võib pidada tänavu 26. septembril toimuvat maal elamise päeva, mil saab samuti tulla ja vaadata, kuidas maal päriselt elatakse.

Üritusel esinesid rahvale Simuna kapell ja tantsutrupp WAU+, avatud oli põlltöömasinate näitus ja lapsed said värvida kive. Samuti sai tutvuda kartuli tootmise aastaringiga videote kaudu ning uudistada laohoonet.

Avatud talude päevale osalema on praeguse seisuga end registreerinud 281 talu ja maaettevõtet. Ülevaate avatud taludest ja nende päevakavast leiab ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee.
Endale meelepärase teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
15. juuli 2020

 

Sel nädalavahetusel toimuval avatud talude päeval osalevate talude kaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Lisaks aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Paberkaarti sel aastal ei tehtud.

Avatud talude päeval osalevate talude kaart leiab ürituse ametlikul veebilehelt. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida ülerahvastatust vältides sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada. Lisaks avatud talude veebilehele saab ürituse kaarti uurida ka Navicupi veebilehel.

Paberkaarte tänavu ei tehtud, kuna eriolukorrast tingituna ei jäänud selleks aega.

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed üle 280 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Pressiteade
15.07.2020

Käesoleval aastal saab PRIAst uue toetusena taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust. 15.-21. juulini saab taotlusi eeltäita ning taotlusi saab esitada 22.-29. juulini.

Alates tänasest, 15. juulist on e-PRIAs avatud jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine. Toetus on mõeldud kütitud jahiulukite esmakäitlemisega seotud jahindussektorile ja selle raames toetatakse jahipiirkondadesse nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamist. Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks ning käitlemisettevõttesse vajaliku seadme ostmiseks. Samuti on toetatav omanikujärelevalve.

Toetust saavad taotleda eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on Veterinaar- ja Toiduametile esitanud majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks.

Taotluste esitamine toimub 22.-29. juulil ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotlusvooru eelarve on 2 miljonit eurot ja toetuse maksimaalne suurus ühe käitlemisettevõtte kohta on 20 000 eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Toetuse määramine otsustatakse PRIAs hiljemalt 19. novembril 2020. a.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehetoetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.