Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.07.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse, mis võimaldab tunnustatud kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidel  saada ettemaksu oma tootmis- ja turustamistegevuste kavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks, et tagada elujõulisus konkurentsiturul.

„COVID‐19 puhangu tõttu  on  tekkinud raskused kalandustoodete  turustamisel, mis on põhjustanud tootjatele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete müügihindade ja -mahtude  langust, mis omakorda mõjutab kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtete toimetulekut,“ ütles minister Aller.

„Kui senise korra järgi sai tunnustatud kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon oma kavas ettenähtud tegevuste elluviimise eest toetust taotleda alles siis, kui Maaeluministeerium oli kava elluviimise aruande heaks kiitnud, siis nüüd saab tootjaorganisatsioon taotleda oma tootmis- ja turustuskava elluviimiseks määratud toetuse summast kuni 50% ettemaksena. Lisaks suurendatakse tootmis- ja turustuskavade toetuse ülemmäära 3 protsendilt 12 protsendini tootjaorganisatsiooni kolme viimase kalendriaasta turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest,“ selgitas Aller.

Määruse  ,,Tootmis- ja turustamiskavade toetus’’ alusel antav toetus tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest, mille eelarvest on meetmeks ette nähtud 300 000 eurot. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.07.2020

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed kokku 282 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

„Suurepärane uudis on see, et hoolimata vahepealsest eriolukorrast jätkuvad ettevalmistused avatud talude päeva toimumiseks algselt plaanitud ajal ning sündmusest võtab osa samas suurusjärgus talusid ja maaettevõtteid kui mullu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Viimased kuud on koroonaviiruse mõju tõttu olnud keerulised ka maaettevõtjate jaoks ning erinevad piirangud on mõjutanud nii tootmist kui ka müüki. Avatud talude päev pakub muu hulgas hea võimaluse pakkuda otse oma õues eestimaist toitu ja kaupa tuhandetele perekondadele, kes sel nädalalõpul Eesti maapiirkondasid avastavad.“

Samas lisas minister, et säärase suure ürituse korraldamisel tuleb siiski arvestada COVID-19 viiruse levimisohuga – sellest tulenevad piirangud kehtivad nii taludele kui ka külastajatele. „Ka järgmise nädala lõpus toimuval avatud talude päeval tuleb hoida distantsi ja järgida hügieenireegleid – tuleb tagada kätepesuvõimalus või siis käte desinfitseerimisvahendi olemasolu. Kutsun talude külastajaid üles oma desinfitseerimisvahendeid kaasa võtma.“

Arvo Alleri sõnul peab samuti jälgima, et ruumide täituvus ei ületaks 50% ning üritusel ei viibiks korraga üle 1000 inimese – viimane ei tohiks samas avatud talude päeval probleemiks kujuneda.

Talu või maatootmise väravas peab olema koroonateavitus – infosilte jagab Maaeluministeerium peagi laiali talupäeva piirkondlike koordinaatorite kaudu, samuti saab neid alla laadida avatud talude veebilehelt alates järgmisest nädalast. Samuti on plaanis taludele laiali jagada käte desinfitseerimisvahendit.

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (41) ning Pärnumaal (37), nendele järgnevad talude arvukuselt järgmised piirkonnad: Tartumaa (29), Saaremaa (27), paarikümne ringis talusid on avatud Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal. 220 talu ootab külalisi ka laupäeval, 18. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 19. juulil. Osalejatest avavad oma uksed esimest korda 50 talu ja maaettevõtet.

Avatud talude päeva avaüritus toimub tänavu Eesti kartulipealinnas Simunas. Külastajatel aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Bussireiside info loodame avaldada hiljemalt 10. juulil.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2020

29.juunil toimus Maaeluministeeriumis selle aasta teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati põllu- ja metsamaa müümist ning rentimist käsitlevat analüüsi ning ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu.

Nõukogule tutvustati Vabariigi Valitsuse tööplaanis ette nähtud ülesande – leida võimalused reguleerida maa ja metsa müümist ja eelistada põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel kohalikku tootjat – täitmiseks koostatud analüüsi. Samuti tutvustati nõukogus teistelt ministeeriumidelt, asutustelt ning partneritelt saadud arvamusi ja seisukohti. Mitu esindajat tõid välja murekohad, mis on seotud riigimaade müümise ja rentimisega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib maa müümisel või kasutusse andmisel kohaliku tootja eelistamine tuua kaasa vastuolu Euroopa Liidu aluslepingutega ja igasugused piirangud ei tohi takistada kapitali vaba liikumist „Seega on mänguruum üsna ahtake, kuid esitame Vabariigi Valitsusele oma ettepanekud, millega võiks edasi töötada,“ lausus minister. Tuginedes analüüsile koostas Maaeluministeerium järeldused, mida arutatakse valitsuse kabinetiistungil juuli keskpaigas.

Lisaks tutvustati istungil toidutarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu esmast versiooni, millega võetakse Eesti õigusesse üle sätted, mis sisalduvad samal eesmärgil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustooteid ja toitu tarnivaid ettevõtjaid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevate ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile järelduste ja ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Nõukogu istungil osalevad põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide liikmed ja teised kaasatud asutuste esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2020

 

 

Täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku  kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu. 

 

Kohtumisel osalenud maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib Eesti poolt vaadatuna ülevaadete ja kokkuvõtetega üldjuhul rahul olla, kuid mõned aspektid vajasid meie jaoks täpsustamist.

 

Otsetoetuste võrdsustamine on üks Eesti jaoks tundlikke teemasid. „Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid, on vastuvõetamatu, et otsetoetused erinevad ELis kuni kolm korda,“ märkis Aller. 

 

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. „Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,“ sõnas minister.

 

„Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,“ ütles Arvo Aller. 

 

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul. 

 

„Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses,“ toonitas Arvo Aller.

 

Lisaks, ütles Aller, tuleb tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr.  

 

Ta lisas, et suuremas plaanis tuleks aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest. „Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse.“