Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
08.11.2023

Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas välja aasta konsulendi 2023, kelleks on maaelu ja finantsmajanduse konsulent Olavy Sülla Pärnumaalt.

„Olavy Sülla on staažikas konsulent, kes on oma teadmiste ja kogemustega olnud aastate jooksul abiks väga paljudele põllumeestele ja maaettevõtjatele. Lisaks klientide rahulolule tunnustavad Olavy kolleegid teda ka selle eest, et Olavy annab oma panuse nõuandesüsteemi laiemate küsimuste lahendamiseks ning arendamiseks,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse kolleegide hinnangud kandidaatide töö kvaliteedile ja klientidelt saadud tagasiside, lisaks ka lõppeval aastal sõlmitud nõustamislepingute arv, rahaline maht ja nõustatud klientide hulk.

Kuni novembrini 2023 korraldas põllu- ja maamajanduse alast nõuandetegevust Maaelu Edendamise Sihtasutus. Jaanuarist 2024 koordineerib teenust Eesti Maaelu Teadmuskeskus.

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2023

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi kindlaks võõrsuhkruid sisaldava toote, mida müüdi mee nimetuse all. Antud toode kõrvaldati koheselt müügilt.

Mesi UNIQUE 320g (8g x 40 tk), parim enne 10.01.2025, partii nr L3010. Mee päritoluriigiks on märgitud Euroopa Liidust pärit mee segu. Toote maaletooja on Scandic Vector OÜ ning toode on saadetud Eestisse Bulgaaria ettevõttest ROYAL PACK LTD.

Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema

Keskkonnaagentuuri pressiteade
31.10.2023

 

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema 

Kultuurikatlas toimuv mess „Ringmajanduse Roheaed 2023“ toob kokku valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja pakub huvilistele põnevat kuulamist ning tegevusi.

Esmakordselt Eestis toimuv ringmajanduse mess ootab Kultuurikatlas külalisi juba homme kell 10.00 – 18.00. Üritus on külastajatele tasuta, registreeruda saab ringmajandusemess.eelehel.

„Üritus pakub kindlasti palju avastamisrõõmu kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele ja neile, kes tahavad rohkem teada, mida kõike hõlmab endas ringmajandus,“ ütleb peakorraldaja rollis oleva Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Peame liikuma ringmajandavama majandusmudeli suunas, et hoida kasulikke tooteid ja materjale ringluses nii kaua ning palju, kui see vähegi võimalik on. Nii toodame vähem jäätmeid, hoiame alles ressursse ning looduslikku mitmekesisust,“ lisab Ala.

Kohapeal on oma stendidega väljas ligi kolmkümmend erinevat ettevõtet, kes moel või teisel panustavad ringmajandusse.

„Soovime sündmusel tutvustada ringmajandavaid ettevõtteid. Lisaks pakume harivat aruteluprogrammi oma valdkonna ekspertidelt, et külastajad näeksid, milliste lihtsate nippidega saab olla oma igapäevaelus ringmajandaja,“ ütleb Keskkonnaagentuuri ringmajanduse projektijuht Kaili Simberg. „Soovime, et inimesed teeksid teadlikumaid ning keskkonnale ja oma tervisele paremaid valikuid,“ võtab ta kokku ürituse korraldamise põhieesmärgi.

Vaata, kes ettevõtetest stendidega väljas on ning milliseid esinejaid toob ning teemasid pakub sisuprogramm.

Väikesed külalised saavad lustida laste alal, kus võib meisterdada, mängida ja nelja inimesesuuruse keskkonnarobotiga tutvust teha.

Oodatud on ka ettevõtjad, et luua uusi kontakte ja leida koostöövõimalusi.

Kellel pole võimalik Kultuurikatlasse kohapeale tulla saavad sisuprogrammi jälgida Keskkonnaagentuuri YouTube või Facebookkanalist või postimees.ee/ringmajandusemess.

Korraldavad: Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Ringmajanduse võimekuse tõstmine“ projekt.

Ajakirjanikud on oodatud!

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Foto: E. Jendek // https://gd.eppo.int/taxon/AGRLPL

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2023

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Nii nagu varasematel aastatel, ei leitud ka tänavu Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel saarepuude kahjurit Eestis. Meile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal jätkatakse seirega samas mahus. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul kasutati kogu seireperioodi vältel ka feromoonpüüniseid, sest ainuüksi vaatlustest selle kahjuri ülesleidmiseks ei piisa. „Väga oluline on kahjur varakult avastada, sest ainult siis võib olla veel võimalik tema levikut pidurdada,“ sõnab Tasa, kelle sõnul on seiretegevus kahjuri varajase tuvastamise seisukohalt väga oluline.

Tasa sõnul on Eestis saare-salehundlase poolt ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. „Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,“ märgib ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. „Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 89 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised,“ jätkab Tasa. „Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem, püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast neli kuni kaheksa nädalat.“ 13 seirekohas (nt Harju, Võru ja Ida-Viru maakonnas) oli lähiümbruses kasvamas ka pensilvaania saari, mis teadaolevalt on saare-salehundlasele eelistatuim puuliik. Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistest ei leitud, kuid 74 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid, mille arvukus võrreldes eelmiste aastatega oli suurem.

Senini ei ole saare-salehundlast mitte üheski Euroopa Liidu riigis leitud. Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, et vältida levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada, sest taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kelle tekitatud kahjustuste tagajärjel hakkavad puud kuivama ja seejärel hukkuvad. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3–4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Kahjuri tuvastamise korral tuleb kolde likvideerimiseks rakendada tõrjemeetmeid. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt: https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
26. oktoober 2023

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Ida-Virumaa kohalikele kogukondadele avaneb võimalus taotleda toetust projektidele, millega soodustada kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF). Esimesed taotlusvoorud plaanitakse avada novembris.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Toetust saab taotleda sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks või kohalikele noortele suunatud tegevusteks.

Abikõlblikeks projektideks võivad olla näiteks, mõne uue keskkonnasõbraliku kogukonnapõhise toote või -teenuse arendamine, keskkonnahoidlike eluviiside juurutamisele suunatud programmide loomine, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavad noorsootöötegevused, kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavad algatused, aga ka näiteks põlevkivisektori töötajate elulugudele pühendatud kirjutiste väljaandmine või endise tootmishoone kasutuselevõtt kohaliku kogukonnakeskusena. Kõik projektid peavad panustama kliimaüleminekust tulenevate mõjude leevendamisse Ida-Virumaal.

Toetust saab taotleda nii põhivarainvesteeringu projektide kui arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvate projektide realiseerimiseks. Meetme põhiliseks sihtgruppiks on mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Omafinantseeringu määr on miinimum 10% ehk meetme raames saab kogukond tänu Euroopa Liidu toele oma ideede realiseerimiseks kuni 9kordset rahalist võimendust.

Suurte ja väikeste projektide taotlusvooru planeerib Riigi Tugiteenuste Keskus avada 2023. aasta novembris. Keskmise suurusega projektide taotlusvoor avatakse 2024. aasta esimesel poolel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Loe meetme tingimuste kohta lisaks: Perioodi 2021-2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

PRIA alustas suvel taotletud erakorralise toetuse väljamaksmisega põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele

Pressiteade
25. oktoober 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustas suvel taotletud erakorralise toetuse väljamaksmisega põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele

Juunis ja juulis võeti PRIAs vastu taotlusi toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsi säilitamiseks loodud erakorralise toetuse saamiseks. Toiduainetööstusele mõeldud toetus on klientidele välja makstud ning täna alustati toetuse väljamaksmist põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et toidujulgeolekut toetavad täiendavad meetmed on väga olulised ning PRIA eesmärk on olnud ja on ka tulevikus kõik toetused võimalikult sujuvalt taotlejateni toimetada. „Kui toiduainetööstustele on toetus juba välja makstud, siis tänasest alustasime ka põllumajandustoodete esmatootjatele kõnealuse toetuse väljamaksete tegemisega. Toetusrahad jõuavad toetuse saajateni paari nädala jooksul,“ lisab Tanel Trell.

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 4.–11. juulil.

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtete erakorralise toetuse ühikumäärad on järgmised:

  • emise kohta 67 eurot;
  • emise kohta, keda peeti Saaremaal, 80 eurot;
  • muu sea kohta 4,30 eurot;
  • muu sea kohta, keda peeti Saaremaal, 5,20 eurot;
  • broileri, pardi, hane ja kalkuni kohta 0,85 eurot;
  • munakana kohta 0,60 eurot;
  • vuti kohta 0,13 eurot;
  • avamaal kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul 100 eurot hektari kohta;
  • köetavas kasvuhoones köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika- või lillekasvatuse puhul 8 eurot ruutmeetri kohta.

Toiduainetööstuses tegelevatele töötlemisettevõtetele mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 14.–21. juunil ja käesolevaks hetkeks on kõik määratud toetused PRIA poolt toetusesaajatele välja makstud. Toetust määrati ettevõtjatele kokku üle 4,3 miljoni euro.

Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
25.10.2023
Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks, mis on suunatud kohalike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks või sotsiaalse taristu ajakohastamisele. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
„Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi, et aastal 2050 me ei paiska kasvuhoonegaase õhku rohkem, kui loodus siduda jõuab. Üleminek keskkonnasõbralikumale majandusele avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Üks suurimaid muutusi saab olema fossiilsete kütuste, näiteks põlevkivi, kasutamise vähendamine. Sellel on oluline mõju ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning selleks vajab piirkond täiendavaid investeeringuid, et tulla paremini toime eesseisvate tööturu- ja sotsiaalmajanduslike muutustega.“
Seetõttu on Eesti Õiglase Ülemineku fondi kavas välja toodud, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise tõttu tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Toetust saab taotleda investeeringuteks avalike hoonete energiatõhususe parandamiseks või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid. Samuti saab taotleda toetust investeeringuteks koolituskeskuste, lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste taristusse.
Toetusskeemi esimeses etapis koostatakse kohalike omavalitsuste projektiettepanekutest investeeringute kava. Voor investeeringute kavasse projektiettepanekute esitamiseks plaanitakse avada hiljemalt 6. novembriks 2023. Ettepanekute esitamise vooru avamisest ja selle tähtajast teavitab Riigi tugiteenuste Keskus.
Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2023

 

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust septembri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Eesti on endiselt viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond.

2023. aasta seire käigus tehti kokku 273 kontrolli ning analüüsiti 222 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul kontrollitakse viljapuu-bakterpõletiku seire käigus peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võtame laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab Ilau.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud, Eestile on Euroopa Komisjon andnud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse. See tähendab, et Eestis see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab ta meie territooriumit. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku leitud kahel aastal, esimest korda 2012. aastal ning teist korda 2019. aastal. Mõlemal korral tuvastati kahjustaja mitmes asukohas ning kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmed – nakatunud taimed hävitati ning kahel järgneval aastal tehti leiukohtade ümber puhveralades intensiivset seiret. Tõrjemeetmed osutusid edukaks ning üheski leiukohas ega selle ümbruses hiljem viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimi ei leitud ning Eesti säilitas kaitstava piirkonna staatuse.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikultvarakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakterErwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna tema levikut on väga keeruline peatada ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni Tallinna esindus kolis Väike-Paala 3 B-korpusest C-korpusesse. Ka taimetervise fütosanitaarsertifikaate väljastatakse nüüdsest aadressil Väike-Paala 3 (C-korpus). Aadressil Uus-Sadama 24/4 sertifikaate enam ei väljastata. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud vajadusest kasutada olemasolevaid ruume säästlikumalt ja tõhusamalt. Kolimise tulemusena antakse Väike-Paala aadressil kaks korrust tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta.

Samuti on toimunud Väike-Paala 3 aadressil ümberkolimine. Alkoholiregister on nüüdsest B-korpuses. Alkoholiregistri toimingud saab valdavalt teha e-teeninduse kaudu, täpsemalt loesiit.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:

Taimed ja taimsed saadused

Loomad ja loomsed saadused

ELi välised avatud turud