Tänasest saab esitada taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks

Pressiteade
9. märts 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Käesoleval aastal saab PRIAst taas taotleda investeeringutoetust põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks. Taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 9.-17. märtsini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Juhime taotlejate tähelepanu sellele, et algava vooru puhul on toetuse saamise tingimustesse sisse viidud mitmeid muudatusi. Näiteks on oluliselt muutunud taotluste hindamise põhimõtted ja eelistatud on investeeringud, mis panustavad keskkonnasäästlikesse lahendustesse. Täpsustatud on ka toetuse sihtgruppi. Palume taotlejatel kindlasti vaadata infot PRIA kodulehel, et teaks kõigi muudatustega arvestada.“

Toetuse käesoleva taotlusvooru jaoks on eelarves planeeritud 25 miljonit eurot. Eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 7 500 000 eurot;

2) piimatootmine – 7 500 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 000 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 5 000 000 eurot.

Toetuse abil on võimalik soetada põllumajandustootmises vajalikke masinaid ja seadmeid, ehitada ja rajada tootmishooneid ning nende juurde kuuluvaid taristuid, teha investeeringuid bioenergia tootmiseks jne.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta käesoleval programmiperioodil on kokku 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 26. juulil 2022.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.02.2022

2022. aastal muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused 

Tänavu muutuvad põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise tingimused, mis toob kaasa põllumassiivi  piiri muutmise ligemale 1250 toetuse taotlejale. 

Põllumajandusministri määrusest „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ tulenevalt määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala. Sellest arvatakse maha maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus pole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks reguleerib nimetatud määrus ka nn 50 puu reeglistikku, mis tähendab, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Määruse muudatus tugineb juba aastaid kehtivatel Euroopa Komisjoni juhistes toodud reeglitel, millest on PRIA senini toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtunud.

Määruses kehtestatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu (nt päikesepaneelide alune maa, haljasala, õueala, golfiväljak), kuna selliste maade toetusõiguslikkus pole olnud alati üheselt selge ning on tekitanud põllumajandustootjates küsimusi.

Sisuline muudatus puudutab aga puittaimestikuga seotud alade käsitlust ja üksikute puude arvestamist. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 2021. aastal kui ka Riigikohus 2020. aastal. Kohtute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Seni arvestati metsaks, võsaks ja põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud või põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes.

Uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad, sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Edaspidi loetakse puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puude kõrguseks vähemalt 1,3 meetrit. Puude tihedust hakatakse arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Põõsastike all peetakse edaspidi silmas vähemalt 30-protsendilise võrastiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa-alasid.

Toetusõigusliku maa põhimõtte muutumine puittaimedega kaetud alade puhul toob kaasa eelduslikult 4500 põllumassiivi piiri muutmise ligikaudu 1250 taotlejal. Üldjuhul on tegemist püsirohumaadega. Uute reeglite rakendamine võib põllumajandustootjatele kaasa tuua kahte tüüpi olukordi. Teisisõnu tähendab see seda, et teatud juhtudel võib taotlejale lisanduda põllumassiivi pindala hulka toetusõiguslikku maad või vastupidi, mõned maad võivad toetusõigusliku põllumassiivi pindalast välja jääda.

Puittaimestikuga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa tingimuste muutumist arvestab PRIA põllumassiivide piiride uuendamisel ja pindalatoetuste menetlemisel alates 2022. aastast. Muutunud tingimuste alusel ei tehta tagasinõudeid eelnevatesse aastatesse, mil kehtisid varem sätestatud 50 puu arvestamiseks kohaldatud tingimused. Samuti ei määrata selle muudatuse tõttu muutunud mitmeaastaste kohustuste pindala vähenemisel kohustuste vähenemisest tulenevaid karistusi. Pärast määruse jõustumist uuendab PRIA juhendmaterjale ning annab muutunud tingimustest kodulehe ja infokirja kaudu teada.

Alates 2022. aastast peavad taotlejad arvestama muutunud tingimustega põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel nii andmeid põllumassiivide registrisse kandes kui ka pindalatoetusi taotledes. Täiendavate küsimuste korral saab infot PRIA põldude registri büroost telefonil +372 504 2135.

 

PRIA alustab piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse väljamaksmist

Pressiteade
24.01.2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustab täna, 24. jaanuaril piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse väljamaksetega. Kõik toetused makstakse toetusesaajatele välja käesoleva nädala jooksul.

 PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „COVID-19 pandeemia on ka loomapidajate jaoks olnud raske ning tegime kõik endast oleneva, et olukorra leevendamiseks mõeldud toetus jõuaks võimalikult kiiresti taotlejateni. Rõõm on öelda, et saame maksetega alustada tähtajast varem ning juba selle nädala jooksul jõuavad maksed toetusesaajate arvetele.“

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse ühikumäärad kinnitati PRIA poolt 19. jaanuaril ning on järgnevad:

  • piimalehmad – 36,69 eurot/piimatõugu lehma kohta;
  • sead – 0,48268 eurot/taotleja tööjõukulu ühe euro kohta, mis ei ületa 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetuse taotluste vastuvõtt toimus 1.-7. detsembril 2021. aastal. Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksetega. Aasta suurimad toetusrahad jõuavad põllumeesteni jõuludeks

Pressiteade
7.12.2021

 

PRIA alustas 7. detsembril otsetoetuste väljamaksmist. Toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks. Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive sõnul on otsetoetuste taotlemine ja menetlemine käesoleval aastal laabunud sujuvalt. Nii põllumehed kui PRIA töötajad on hästi toime tulnud ka COVID-19 tingimustes. Hea meel on selle üle, et võrreldes eelmise aastaga on taotletud pindala taas suurenenud. Põllupidajate jaoks on kindlasti oluline, et suurenenud on enamuse otsetoetuste hektaripõhised ühikumäärad.

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 13 976 ja ÜPTd taotleti kokku üle 969 tuhandele hektarile, mis on üle 2000 hektari rohkem kui eelmisel aastal.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Lõplikud andmed makstud toetuste kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIAteenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Muutub investeeringutoetuste kuludokumentide esitamine e-PRIAs

Maksetaotlusel kuludokumentide sisestamise lihtsustamiseks e-PRIAs ja sellest tulenevate järelpärimiste ning muudatustaotluste arvu vähendamiseks loobub PRIA investeeringutoetuste maksetaotlustel eraldi ettemaksuarvete sisestamise nõudest. Edaspidi sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist. Selgem kuludokumentide sisestamise reeglistik muudab ühtlasi tõhusamaks kulutuste topelt finantseerimise kontrolli.

Kuludokumentide esitamisel on e-PRIAs abiks maksetaotlusel olev nupp “Vajad abi? Vajuta siia”, mille alt leiab muuhulgas ka muudetud maksetaotluste täitmise juhendid.

Muudatuse tulemusena:

Üldreeglina sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist.

Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 on maksukohustuslane (kauba või teenuse tarnija) kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või sama seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast. KMS § 37 lg 7 p 7 alusel tuleb arvele märkida kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev (nt ettemaksuarve alusel toimunud makse), kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Kui toetuse saajale ei ole tarnija poolt põhiarvet väljastatud, siis tuleb toetuse saajal seda tarnijalt küsida.

Kui põhiarvega on seotud ka ettemaksuarve(d), mille alusel on toimunud tasumised (neile on viidatud maksekorraldustes), siis laetakse ettemaksuarved põhiarve juurde lisafailidena.

Ainult väga erandlikul juhul, kui tarnija ei ole pärast ettemaksuarve täielikku tasumist väljastanud põhiarvet ning ei ole seda teinud ka toetuse saaja täiendaval nõudmisel ehk toetuse saajal ongi investeeringu tegemist tõendava kuludokumendina olemas ainult ettemaksuarve, võib maksetaotlusele sisestada ka ettemaksuarve andmed. Sellisel juhul peab ettemaksuarvega koos olema esitatud kindlasti ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mis tõendab toetatava tegevuse tegelikku üleandmist toetuse saajale.

Sellega seoses on muudetud maksetaotlusel ka kuludokumendi andmevälja „Kuludokumendi tasumise kuupäev“ väärtuse kontrolli selliselt, et oleks võimalik sisestada kuludokumendi kuupäevast varasemat tasumise kuupäeva. Vastav juhis taotlejale: esimesena sisestatakse kuludokumendi tasumise kuupäev. Kui kuludokument on tasutud mitmes osas, siis sisestatakse viimase ja lõpliku osa tasumise kuupäev. Tasumise kuupäeva sisestamisel teeb süsteem automaatse kontrolli kuludokumendi kuupäeva suhtes  ja vajadusel kuvatakse hoiatusteade, et juhtida kasutaja tähelepanu võimalikule sisestusveale.

Kui kuludokumendina sisestatakse põhiarve, aga tasumine on toimunud põhiarvest varem väljastatud ettemaksuarve alusel, siis on loogiline, et kuludokumendi tasumise kuupäev on sisestatud kuludokumendi kuupäevast varasem ning kuvatavat hoiatusteadet võib eirata.

Kui sisestatud kuludokumendi tasumise kuupäev on varasem kuludokumendi kuupäevast, siis kuvatakse väljapõhine hoiatusteade: „Kuludokumendi tasumise kuupäev ei saa üldjuhul olla varasem kuludokumendi väljastamise kuupäevast. Palun kontrollige sisestatud tasumise kuupäeva õigsust. Kui tasumine on toimunud varem väljastatud ettemaksuarve alusel ehk tasumise kuupäev on põhiarve kuupäevast varasem, siis võite käesolevat hoiatusteadet ignoreerida.“

Käesolev muudatus tuleb aluseks võtta uute maksetaotluste puhul. Kui juba esitatud ja menetluses pooleli olevate maksetaotluste kuludokumentide sisestus vastab seni kehtinud reeglitele, siis sisestust eraldi muutma ei pea. Iseasi, kui muudatustaotluse esitamiseks on veel ka teisi põhjuseid. Kui juba esitatud maksetaotlustel ei vasta kuludokumentide sisestus seni kehtinud reeglitele ning andmete sisestust on vaja parandada, siis on mõistlik muuta andmete sisestus vastavaks uutele reeglitele, sisestades põhiarve andmed. Muutmiseks vajalike andmete olemasolul teeb vajalikud parandused PRIA.

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
5.10.2021

 

 1.–17. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 5. oktoobril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1958 mesinikku ja toetust taotleti kokku 38 062 mesilasperele. Toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 1. oktoobril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2021. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 22,68 eurot mesilaspere kohta.

Toetus makstakse taotlejatele välja ning toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelt hiljemalt 15. oktoobril.

Noortaluniku toetust taotleb 144 noort ettevõtjat

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
3. september 2021

 

1. septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotluse esitas 144 noortalunikku, kes taotlevad kokku üle 5,7 miljoni euro toetust. Eelarves on toetusteks ette nähtud 4 miljonit eurot.

Toetust said taotleda kuni 40-aastased noored põllumajandusettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Maksimaalne toetussumma on taotleja kohta kuni 40 000 eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss on rõõmus, et võrreldes eelmise aastaga on noortaluniku toetuse vastu huvi tõusnud, käesolevas voorus esitati ligi kümme protsenti rohkem taotlusi kui eelmisel aastal.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (25), Võrumaalt (14) ja Saaremaalt (13). Populaarseteks tegevusvaldkondadeks on mesindus ning teravilja- ja köögiviljakasvatus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumidealusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril 2021. a.

 

Pindala- ja maaelu arengukava loomatoetusi taotleb tänavu 14 326 põllumajandustootjat

Pressiteade
17. juuni 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2. maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 326 põllumeest, mida on 23 võrra vähem kui eelmisel aastal. Taotlusalust pinda on kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Pindalatoetused ja MAK loomatoetused moodustavad märkimisväärse osa PRIA vahendatavatest toetustest. Vastuvõtt kulges sujuvalt ning taotlejate arv võrreldes eelmise aastaga jäi samale tasemele. Ühtse pindalatoetuse puhul võib välja tuua, et toetust taotletakse suuremale pinnale kui eelmisel aastal.“

Toetusi on kokku viisteist, mille jaoks Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on eraldatud kokku üle 254 miljoni euro.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 017 taotlejat 971 261 hektarile, mis on ca 3850 hektarit rohkem, kui möödunud aastal. Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1388 taotlejat ca 452 200 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1863 taotlejat ca 204 600 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 856 taotlejat ca 35 500 hektarile. Täpsemat statistikat pindalatoetuste taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2021. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2021. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2022. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea:

Tootjad saavad taotleda toetust saagi ja loomade kindlustamiseks aastaringselt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.06.2021

 

Põllumajandustootjad saavad toetust taotleda oma saagi ja loomade kindlustamiseks või kahjustunud toomispotentsiaali taastamiseks aastaringselt.

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, mille alusel saab “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” ja meetmes 17.1 „Saagi, loomade ja taimede kindlustuse maksed” toetust taotleda aastaringselt. 

„Muudatus võimaldab põllumajandustootjatel saada kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks toetuse otsuse varem või siis kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on oluline teha toetuste taotluste rahuldamise otsused võimalikult ruttu meetmetes, mis panustavad nii tootmisriskidest tekkida võiva finantskahju vähendamisse kui ka kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisse.

Senine voorupõhine toetuse taotlemine muutub aasta ringi avatud taotlusvooru põhiseks. Kuna edaspidi saavad toetuse taotlejad esitada taotlusi aasta ringi, siis ei kehtestata enam ka taotluse esitamise tähtaega. PRIA avaldab taotluste esitamise alguse ja lõpu kuupäevad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Samuti ei ole toetuse taotlejatel enam vajalik esitada andmeid, mis seni olid vajalikud taotluste hindamiseks. Kuna PRIA ei pea enam taotlusi hindama, siis lihtsustab muudatus taotluste menetlemist ja kiirendab taotluste rahuldamise otsuste tegemist.

Meetme 5.2 puhul toimub edaspidi toetuste taotlemine PRIA e-teenuse keskkonnas. See tähendab, et edaspidi on toetuse taotlemiseks võimalik esitada avaldus vaid PRIA veebilehel avatava e-teenuse keskkonna kaudu. Muudatus lihtsustab toetuse taotlemise protseduuri.

Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus PRIA valdkondades on välja makstud

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
10. juuni 2021

 

COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks mõeldud erakorraline toetuspiimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas on PRIA klientidele välja makstud.

 

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et soovisime põllumeestele niigi keerulisel perioodil võimalikult kiiresti erakorralise toetuse välja maksta ning saame öelda, et pingutus kandis vilja. Ta lisab, et tähtajast pea kuu aega varem alustatud toetuste maksmine on meie poolt lõpule jõudnud ja PRIA toetusesaajad on oodatud toetussummad kätte saanud.

Väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud PRIA valdkondade kaupa on järgmised:

Põllumajandustootjad said erakorralist toetust taotleda 15.-22. märtsini. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kandis toetusraha kliendile PRIA. Lihaveise-, mahemunakanade ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab ühikumäärad, teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES. MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad 11. juunil. Kõik määratud toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.