Rubriik: PTA

Nüüdsest saab maaparanduse kaardirakendusest näha riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude lõike, kus Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab käesoleval aastal hoiutöid.

Kui avastad, et su kodukandis toimuvad hoiutööd, siis nüüd saad Maaparanduse avalikustkaardirakendusest järele uurida. Selleks, et kaardil näha 2024. aasta hoiutööde lõike, tuleb paremalt kaardikihtide nimekirjast sisse lülitada kiht „Hoiutööd riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel“.

Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatavate hoiutööde kohta saab rohkem infot maaparanduse- ja maakasutuse osakonna peaspetsialistilt Karoline Zilmerilt meiliaadressil karoline.zilmer@pta.agri.ee.

Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud on suured, üle 10 km² valgalaga vooluveekogud, mille hoiukohustuse on riik enda kanda võtnud. Hoiutööde kihti uuendatakse jooksvalt. Tegevused eesvooludel on kooskõlastatud Keskkonnaametiga ning tööde tegemisel juhindutakse veekeskkonda säästva hoiu põhimõtetest. Paljude hoiutööde kavandamisse on kaasatud keskkonnaeksperte.

Haigust on tuvastatud viiel metsseal kolmes maakonnas. Seapidajad peavad olema tähelepanelikud ning järgima bioturvanõudeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loometervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on olukord murettekitav. „Viimase kahe nädala jooksul on Eestis sigade Aafrika katk diagnoositud viiel surnuna leitud metsseal. Põlvamaal ja Valgamaal – mõlemas kahel metsseal ning ühel Võrumaal. Põlvamaal leiti korraga surnuna 18 metssiga, SAKi diagnoosimiseks võeti proovid kahelt metssealt, mis osutusid SAK positiivseteks,“ kirjeldas Veetamm. Kokku on sel aastal juuli keskpaigaks SAK diagnoositud 13 metsseal.

Olukord ei ole kiita ka lähiriikides. „Lätis on SAK diagnoositud neljas seafarmis ning üle 700 metsseal. Leedus on SAK diagnoositud samuti neljas seafarmis ning ligi 600 metsseal,“ lisas Veetamm.

Seoses SAK levikuriski suurenemisega tuletab Põllumajandus- ja Toiduamet seapidajatele meelde järgmist.

• Kõik seapidajad peavad teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registrit sigade pidamisest ning kõik seapidamiskohad peavad olema PRIA registris registreeritud. Nõue kehtib ka nendele seapidajatele, kes peavad sigu lemmikloomana, nt minisead, Vietnami rippkõhtsead jne.
• Kõik seapidajad peavad teavitama peetavate sigade arvu muutusest kuu viimase päeva seisuga järgmise kuu 5. kuupäevaks.
• Kõik seapidajad peavad seoses sigade Aafrika katku ohuga täitma kõrgendatud bioturvanõudeid, sigu tuleb pidada siseruumides ning peab olema välistatud nende kokkupuude muude loomadega, kõrvaliste isikutega ning nakkusohtliku materjaliga. Sigade sööt ja allapanu peab olema ohutu ning loomakasvatushoonesse sisenedes vahetatakse riided ja jalanõud ning pestakse ja desinfitseeritakse käed.
• 2016. aastast kehtib Eestis sigade väljaspidamise keeld. Sigade väljaspidamine on lubatud erandjuhtudel ja SAK nakkusohu maandamiseks peab loomapidaja kasutama riskimaandamise meetmeid.

Sigade pidamisel lemmikloomana peetakse sigu eluruumides või selleks kohandatud ruumides enda eluruumide ligiduses tarastatud territooriumil. Tuleb välistada kontaktid metssigade ja teiste loomade ning inimestega, kes võivad nakkust edasi kanda. Lemmikloomana peetavate sigade erandid kohalduvad vaid juhul, kui sigu ei taastoodeta ega müüda seapõrsaid. Põrsaste tasu eest või tasuta üleandmine on lubatud vaid juhul, kui täidetakse kõiki seapidamises kehtivaid nõudeid, sh sigade liikumise igakordne PTA teavitamine ja vajalikud terviseuuringud enne liikumist.

Sigade pidamisel loomaparkides ja hobitaludes saab lubada sigu välitingimustesse, kui sellest on PTAd eelnevalt teavitatud. PTA analüüsib igal konkreetsel juhtumil sigade väljaspidamisega seotud riske ja lubab või keelab sellistes asutustes sigade väljaspidamise.

PTA juhib kõigi seapidajate tähelepanu, et vastutus sigade tervise eest lasub loomapidajal ning äärmine tähelepanelikkus bioturvanõuete täitmiseni tagab teie loomade tervise.

Sigade Aafrika katk on eriti nakkav loomataud ning haiguse tuvastamisel kuuluvad kõik nakatunud ettevõtte sead hukkamisele. SAK tuvastamisel kodusigadel kehtestatakse piiragutsoonid nakkuskolde ümber, see aga toob kaasa piirangud sigade, sealiha ja sealihatoodetega kauplemisel, mis tähendab suurt majanduslikku kahju seapidamisega seotud ettevõtjatele.

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2024. aasta seire käigus kahel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Viirus võib põhjustada tomatikasvatajale suurt majanduslikku kahju. Leiu korral nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Tomativiirus inimese tervisele ohtlik ei ole.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2024. aasta seire käigus 81 proovi 20-st Eesti ettevõttest, kus kasvatati tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) tuvastati kahes tootmiskohas. „Ühel juhul oli tegemist väikese koguse nakatunud taimedega, mis olid toodetud turustamiseks,“ räägib Ilau. „Teisel juhul oli tegemist tomati viljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus peale saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed,“ jätkab ta, lisades, et kummaski tootmiskohas taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud.

Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Praeguseks on seda viirust leitud enamikus Euroopa Liidu (EL) riikides, Eestis on varem ToBRFV leitud 2021. ning 2022. aastal. Euroopasse jõuab viirus EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tomatiseemnetega. EL-i riikides on piirikontrolli käigus ToBRFV leitud tomatiseemnetel, mis on pärit erinevatest riikidest, näiteks Hiinast, Iisraelist, Indiast, Peruust, Türgist, Tansaaniast, Tšiilist, Keeniast.

„Tegemist on väga hõlpsalt edasi kanduva viirusega, kasvuhoones on viirust väga kerge tööriistade ja riietega taimelt taimele kanda,“ juhib peaspetsialist tähelepanu. Eestisse jõudis viirus tõenäoliselt imporditud tomatiseemnetega. ToBRFV resistentseid tomatisorte ei ole teada.

Kuigi Euroopa Liitu imporditavad tomatiseemned peavad olema ToBRFV suhtes kontrollitud, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest (nt Hiina, Iisrael, India) pärit seemne kasutamist. Samuti soovitame hoiduda söögiks mõeldud tomatite seemnete mahapanekust.

Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides, samuti tõrjemeetmete rakendamise kahjustaja leiu korral – nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Nakatunud tomatitaimede vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole. Seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

ToBRFV nakkus võib kulgeda ilma tunnusteta, kuid halvimal juhul põhjustab viirus tugevaid haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. ToBRFV põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga, kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. ToBRFV nakkuse tagajärjeks võib olla täielik saagikadu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.07.2024

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab üle Eesti oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul on Eesti viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. „Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab,“ sõnab Ilau.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud,“ jätkab Ilau, lisades, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Erilist tähelepanu pöörame viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. Kõikides sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kahel korral ning kord aastas võtame proove viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ lisab ta.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku tuvastatud 2012. ning 2019. aastal, mõlemal korral peatati taimekahjustaja edasine levik tõrjemeetmete rakendamisega ning kaitstava piirkonna staatus säilis.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2024

Muudatus puudutab kõiki kasutajaid, kes tegelevad loomade, loomsete saaduste, toidu ja sööda ning taimede impordi ja ekspordiga. Kui seni oli TRACES NT süsteemi võimalik siseneda kasutades parooli, siis juunist tuleb kasutusele kaheastmeline autentimine. See on vajalik süsteemi turvalisuse suurendamiseks ja andmete kaitsmiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul tähendab see muudatus seda, et kasutajatel tuleb valida teine autentimismeetod. Muudatus puudutab ligikaudu 3000 TRACES NT süsteemi kasutajaid üle Eesti. „Alates 11. juunist 2024 saab TRACES NT süsteemi sisse logida kasutades mobiilrakendust (EU Login mobile App) koos PIN- või QR-koodiga, mobiiltelefoni koos SMS-iga, või ID-kaarti. Seejuures võib kasutajal võib olla ka mitu autentimisvõimalust, nt kasutada nii mobiilrakendust, kui ka SMS-iga autentimist,“ selgitas Trohhatšova.

Trohhatšova sõnul peaksid TRACES süsteemi kasutajad esimesel võimalusel kasutusele võtma kaheastmelise autentimise. „Palun kõikidel TRACES kasutajatel võtta kasutusele teine autentimismeetod juba praegu ning mitte oodata hetkeni, kui selline muudatus on kohustuslik. Kui teine autentimismeetod on loodud, siis saab kindel olla, et igal momendil saate süsteemi sisse logida ilma tõrgeteta,“ selgitas Trohhatšova.

Vajalikud juhendmaterjalid on leitavad ameti kodulehel.

TRACES süsteem on Euroopa Komisjoni veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifitseerimiseks, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, mitteloomse päritoluga toidu ja sööda ning taimede importimisel Euroopa Liitu ning teatud elusloomade ja loomsete saaduste ELi-siseseks liikumisel ja EL-ist eksportimisel.

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 15 830 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 14 777 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 600 tonni seemet ja 2732 tonni seemnekartulit.

Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 514 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud. Karantiinsete bakterhaiguste  määramiseks võetud 203 mugulaproovis ei tuvastatud karantiinseid taimekahjustajaid. Kartuli viiruste määramiseks võetud 45 mugulaproovist kuulus praakimisele üks seemnekartuli partii (1,62 ha).

PRESSITEADE: Põllumajandus- ja Toiduamet
08.05.2024

Märtsikuuga lõppesid 2024. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2024. aasta seire käigus 48 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 102 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Proovid võeti enam kui 6800 tonnist tarbekartulist.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud, viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2022. aastal Viljandimaal,“ kommenteerib Kinkar. „Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole, küll aga on kahjustajat, kaasa arvatud kartuli-kiduussi, leitud üksikutel juhtudel sisse toodud toidukartulist,“ jätkab nõunik, märkides, et seetõttu ei ole poest ostetud toidukartuli kasutamine maha panekuks kindlasti soovitatav.

Tarbekartuli tootjatel on tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut. Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordsed kontrollid enne, kui see jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki. Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et tegemist on õige sordiga ning et mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

PTA pressiteade