Rubriik: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2023

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Pärnu esindused kolisid aadressile Roheline 64. Kõiki sertifikaate väljastatakse antud aadressilt. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud sellest, et valmis riigimaja, mis koondab enda alla kuue ameti teenused. Seega kolisid Kerese tänava ja Haapsalu mnt esindused varasema kahe asukoha asemel ühele aadressile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta. Riigimaja linnapoolses osas on viit jahimeestele proovide toomiseks.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:
Taimed ja taimsed saadused
Loomad ja loomsed saadused
ELi välised avatud turud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2023

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi kindlaks võõrsuhkruid sisaldava toote, mida müüdi mee nimetuse all. Antud toode kõrvaldati koheselt müügilt.

Mesi UNIQUE 320g (8g x 40 tk), parim enne 10.01.2025, partii nr L3010. Mee päritoluriigiks on märgitud Euroopa Liidust pärit mee segu. Toote maaletooja on Scandic Vector OÜ ning toode on saadetud Eestisse Bulgaaria ettevõttest ROYAL PACK LTD.

Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Foto: E. Jendek // https://gd.eppo.int/taxon/AGRLPL

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2023

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Nii nagu varasematel aastatel, ei leitud ka tänavu Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel saarepuude kahjurit Eestis. Meile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal jätkatakse seirega samas mahus. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul kasutati kogu seireperioodi vältel ka feromoonpüüniseid, sest ainuüksi vaatlustest selle kahjuri ülesleidmiseks ei piisa. „Väga oluline on kahjur varakult avastada, sest ainult siis võib olla veel võimalik tema levikut pidurdada,“ sõnab Tasa, kelle sõnul on seiretegevus kahjuri varajase tuvastamise seisukohalt väga oluline.

Tasa sõnul on Eestis saare-salehundlase poolt ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. „Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,“ märgib ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. „Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 89 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised,“ jätkab Tasa. „Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem, püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast neli kuni kaheksa nädalat.“ 13 seirekohas (nt Harju, Võru ja Ida-Viru maakonnas) oli lähiümbruses kasvamas ka pensilvaania saari, mis teadaolevalt on saare-salehundlasele eelistatuim puuliik. Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistest ei leitud, kuid 74 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid, mille arvukus võrreldes eelmiste aastatega oli suurem.

Senini ei ole saare-salehundlast mitte üheski Euroopa Liidu riigis leitud. Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, et vältida levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada, sest taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kelle tekitatud kahjustuste tagajärjel hakkavad puud kuivama ja seejärel hukkuvad. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3–4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Kahjuri tuvastamise korral tuleb kolde likvideerimiseks rakendada tõrjemeetmeid. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt: https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2023

 

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust septembri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Eesti on endiselt viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond.

2023. aasta seire käigus tehti kokku 273 kontrolli ning analüüsiti 222 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul kontrollitakse viljapuu-bakterpõletiku seire käigus peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võtame laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab Ilau.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud, Eestile on Euroopa Komisjon andnud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse. See tähendab, et Eestis see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab ta meie territooriumit. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku leitud kahel aastal, esimest korda 2012. aastal ning teist korda 2019. aastal. Mõlemal korral tuvastati kahjustaja mitmes asukohas ning kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmed – nakatunud taimed hävitati ning kahel järgneval aastal tehti leiukohtade ümber puhveralades intensiivset seiret. Tõrjemeetmed osutusid edukaks ning üheski leiukohas ega selle ümbruses hiljem viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimi ei leitud ning Eesti säilitas kaitstava piirkonna staatuse.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikultvarakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakterErwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna tema levikut on väga keeruline peatada ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: ka renditöötajal peab olema toiduga tegelevas ettevõttes kehtiv tervisetõend

Kõigil, kes valmistavad toitu või pakuvad seda müügiks, sh teenindajad või koristustöötajad, peab olema kehtiv tervisetõend. Selleks tuleb enne tööle asumist pöörduda perearsti/töötervishoiuarsti poole, kes väljastab tervisetõendi. Tervisetõendita ei tohi olla ka vaid üheks päevaks tööle tulnud nn renditöötaja.  

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on amet tuvastanud mitmeid rikkumisi seoses töötajatega, kes on värvatud vahendusfirmadest. „Paraku oleme märganud, et on tulnud ette olukordi, kui restorani pidajad ei omanud tegelikult täpset ülevaadet, kes neile rendifirmast ajutiselt tööle tulnud on ning kas neil on ka tervisekontrolli läbimist tõendav toidukäitleja kirjalik tervisetõend olemas. Väidetavalt kinnitatakse restoranipidajale tööjõu rendifirmast, et kõik on korras ja töötajad on terved ning omavad tervisetõendeid, kuid tervisekontrollis käimist tõendavat tervisetõendit, kus oleks märge, et töötaja võib töötada toidukäitlejana või nõudepesijana, neil kaasas ei ole,“ selgitas Jankovenko.

Jankovenko lisab, et tegemist on tõsise ohuga rahva tervisele ning tarbijate usalduse kuritarvitamisega, mille osas lasub vastutus toidukäitlejal. „Võib juhtuda, et ajutine töötaja rendifirmast on haigussümptomiteta pisikukandja, kes võib eneselegi teadmata saastada toitu ja käitlemisvahendeid, millest tingituna võivadki alguse saada inimeste rühmaviisilised haigestumised,“ selgitas Janovenko.

Erilist tähelepanu peaks toidukäitlemisettevõttes pöörama just ajutistele töötajatele, kes on võimalikest ohtudest vähem teadlikud. Ettevõttes tuleb määrata isik, kes vastutab töötaja eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile suunamise eest, kontrollib töötaja, sh renditöötaja tervisetõendi olemasolu ja kehtivust, registreerib töötajate haigestumised ja terviserikked, korraldab personali varustatuse tööriietuse ja töökohal isikliku hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.09.2023

 

Valminud on zoonooside seire 2022. aasta aruanne

2022. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et peamiselt tuvastati Salmonella bakterit kanaliha ja kanalihatoodetest. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid salmonelloos ja kampülbakterenteriit.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brita Smitti sõnul võeti eelmisel aastal hulgaliselt proove nii toidust kui ka loomadelt. ,,2022. a jooksul võeti proove haigustekitajate määramiseks nii kodulindudelt, põllumajandusloomadelt ning toidust ja söödast. Tulemused näitasid, et toidust võetud mittenõuetekohaste Salmonella proovide osakaal on veidikene tõusnud, kampülobakterit tuvastati vaid 2 proovis, Listeria monocytogenes’i positiivsete proovide osakaal võrreldes aastaga 2021 on langenud’’.

Smitt rõhutab, et kõikide mittenõuetekohaste proovidega tegeletakse. „Juhul, kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis sellesse suhtutakse tõsiselt, tootele tehakse tagasikutsumine ja kõrvaldatakse müügilt. Siiski on oluline meeles pidada, et haigestumise vältimiseks on väga tähtis toidu valmistamine nõuetekohaselt – kuumutamist vajavad tooted on vaja korralikult kuumutada ja läbi küpsetada, juurvilju ning puuvilju hoolikalt pesta. Siinkohal on oluline isiklik hügieen, korralik kätepesu ning hoida töövahendid, nõud ja pinnad puhtana.“

Põllumajandusloomadelt ja -lindudelt võetud positiivsete proovide osakaal on vähenenud. Kui 2021. aastal tuvastati salmonelloosi tekitaja 2,7% uuritud karjades, siis 2022. aastaks oli see langenud 2% peale. See näitab, et meie loomapidajad on teadlikud bioturvalisuse olulisusest ja rakendavad neid järjepidevalt vähendamaks zoonooside levikut.

Zoonooside seires on antud ülevaade ka mikroobide antibiootikumiresistentsusest. Seire tulemused näitavad võrreldes 2020. aastaga tõusutrendi. „Analüüsides antimikroobiresistentsuse analüüside tulemusi näeme, et kuigi antibiootikumide kasutamine loomade raviks on vähenenud, on mikroobide antibiootikumiresistentsuse probleem säilinud. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, millele otsitakse lahendust paljudes riikides ning Põllumajandus- ja Toiduamet teeb koostööd valdkonna ekspertidega, teadlastega ja loomapidajatega,“ selgitas Smitt.

Jätkuvalt moodustavad salmonelloos ja kampülobakterenteriit kõige suurema osakaalu inimeste seas, seejuures rühmaviisiliste haigestumiste arv võrreldes 2021. aastaga on langenud.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjase kinnitusel järeldub sama ka Terviseameti statistikast: kõige sagedamini registreeritakse salmonelloosi ja kampülobakterenteriiti. „Haigestumine on jõudnud pandeemiaeelsele tasemele, rühmaviisiliste haigestumiste arv on langenud,“ selgitas ta ja lisas, et haigestumise vältimiseks on oluline kinni pidada toidukäitlemise nõuetest, isiku- ja toiduhügieeni reeglitest.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab iga-aastase proovide võtuga nii loomadelt, söödast kui ka toidust. Eesmärk on ennetada haiguste levikut, kaitsta inimesi ja loomi zoonootiliste haiguste eest.

Hea teada:

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Aruande leiab siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023

 

Valminud on saaste- ja lisaainete 2022. aasta aruanded

Mittevastavusi tuvastati peamiselt suitsutatud lihatoodetes, kus esines polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ületusi. Lisaainete puhul oli enim rikkumisi seotud märgistusega.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul teostab amet saaste- ja lisaainete seireid igal aastal. „Eelmisel aastal analüüsiti saasteainete seire raames 362 proovi ning lisaainete seire käigus 72 proovi. Mõlema seire raames tuvastati ka nõuetele mittevastavusi,“ kirjeldas Orgusaar.

Saasteainete kontrolliprogrammi puhul tuvastati enim nõuetele mittevastavusi tootmisprotsessi käigus tekkivate saasteainete, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) ja akrüülamiidi, seast. „Probleemseks tootekategooriaks osutusid taas traditsiooniliselt suitsutatud lihatooted, kus 36-st proovist tuvastati rikkumisi lausa 14 proovis. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane,“ selgitas Orgusaar.„Samas on hea tõdeda, et raskemetallide, dioksiinide, mükotoksiinide ja nitraatide sisalduses mittevastavusi ei tuvastatud.“

Lisaainete kontrolliprogrammi käigus tuvastati kahel juhul tuunikalas liiga suures koguses askorbiinhapet ja askorbaate ning ühel juhul tuvastati lubamatu bensoehappe ja bensoaatide kasutamine granaatõunamahlas. Lisaks uuriti lisaainete ning lõhna- ja maitseeainete kasutamist ka toidukäitlejate juures plaaniliste kontrollide raames.

„Rikkumisi tuvastati vastavalt 13 ja kahel korral. Rikkumised olid seotud värvaine erütrosiin kasutamisega toidulisandites, kus selle kasutamine ei olnud lubatud, samuti lisaainete märgistuse ja säilivusega. Lõhna- ja maitseainete puhul tuvastati puudusi märgistuses. Ettevõtteid kohustati toodang turult tagasi kutsuma,“ täpsustas Orgusaar.

Põllumajandus- ja Toiduamet teostab saasteainete ja lisaainete seiret igal aastal. Eesmärgiks on kontrollida saaste- ja lisaainete esinemist toidus. Saasteainete puhul on fookuses keskkonna, põllumajanduslikud ja tööstuslikud saasteained. Lisaainete puhul analüüsitakse looduslikke, loodusidentseid ja sünteesi teel saadud lisaaineid. Saasteained mõjutavad toidu kvaliteeti ja võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. Lisaainete suuremates kogustes tarbimine võib tekitada allergiaid ning nõrgendada immuunsüsteemi.

Saasteainete aruanne on leitav siit ja lisaainete aruanne siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.07.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: sigade Aafrika katku ja lindude gripi levikuoht on kasvanud

Viimastel nädalatel on sigade Aafrika katku (SAK) taudipuhangutest sigalates teatanud naaberriik Läti, aga ka kaugemad riigid, nagu Leedu, Poola, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kreeka. Samuti on leitud meie lähiriikides ja viimasel nädalal ka Eestis väga palju lindude grippi nakatunud mets- ja veelinde. SAKi ja lindude gripi levikuoht loomapidamise ettevõttesse on suur ka Eestis.

Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal teavitatakse pidevalt nii SAKi kui ka kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) positiivsetest leidudest metsloomadel – vastavalt metssigadel ning mets- ja veelindudel. Lisaks on KPLG juhtumitest metslindudel teavitanud ka Soome ja Rootsi.

„Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal. See näitab, et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele,“ kommenteerib Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Käesoleva aasta varakevadel oli Eestis lindude gripi puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Alates maikuust on tuvastatud lindude gripp naerukajakatel ja kormoranidel Tallinnas ja selle lähiümbruses ning tiirul Pärnumaal. „Viiruse esinemine ja levik nii rändlindude kui ka kohaliku linnupopulatsiooni hulgas kujutab endiselt ohtu kodulindudele,“ jätkab Veetamm.

Vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse nõuded ning nende järgimine.

Samasugune vastutus on ka linnupidajatel. Nakkusohu vähendamiseks tuleb tagada, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

„SAK võimaliku leviku kõrghooaeg kestab vähemalt septembri lõpuni,“ sõnab Veetamm. „KPLG viiruse püsimine metslindudel suvekuudel näitab, et viiruse levimise oht metslindudele ja imetajatele ning viiruse sissetoomine kodulinnukasvatuse ettevõtetesse on pidev.“

Mida teha kui leiad surnud linnu või metssea:

1. Teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse linnugripp.ee/teatakaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.
2. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
3. Teavita surnuna leitud metsseast veebirakenduse seakatk.ee/teata kaudu.
4. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
5. Teavita kodulinnu või kodusea surmast veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp ja sigade Aafrika katk kuuluvad eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustavad lindude ja loomade massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud ja loomad hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnu- ja loomapidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.