Põldtunnustamise taotlusi saab esitada maikuu lõpuni

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 15 830 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 14 777 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 600 tonni seemet ja 2732 tonni seemnekartulit.

Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 514 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud. Karantiinsete bakterhaiguste  määramiseks võetud 203 mugulaproovis ei tuvastatud karantiinseid taimekahjustajaid. Kartuli viiruste määramiseks võetud 45 mugulaproovist kuulus praakimisele üks seemnekartuli partii (1,62 ha).

PRESSITEADE: Põllumajandus- ja Toiduamet
08.05.2024

Ilmunud on taimetervise infokirja „Terve taim“ kolmas number

Ilmunud on taimetervise infokirja „Terve taim“ kolmas number, mille on üheskoos kokku pannud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Infokirjas käsitleme ohtlikke taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatuste kohta, tutvustame METKi taimetervise ja mikrobioloogia labori teenuseid ning kirjutame lisaks paljust muustki põnevast.

Infokiri on leitav lehel https://www.agri.ee/taimetervise-infokiri-terve-taim-012024-03.

Lõppesid 2024. aasta ohtlike kartulikahjustajate seired

Märtsikuuga lõppesid 2024. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2024. aasta seire käigus 48 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 102 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Proovid võeti enam kui 6800 tonnist tarbekartulist.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud, viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2022. aastal Viljandimaal,“ kommenteerib Kinkar. „Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole, küll aga on kahjustajat, kaasa arvatud kartuli-kiduussi, leitud üksikutel juhtudel sisse toodud toidukartulist,“ jätkab nõunik, märkides, et seetõttu ei ole poest ostetud toidukartuli kasutamine maha panekuks kindlasti soovitatav.

Tarbekartuli tootjatel on tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut. Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordsed kontrollid enne, kui see jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki. Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et tegemist on õige sordiga ning et mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

PTA pressiteade

Kolmest meest tuvastati taas võõrsuhkruid 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.01.2024

 

Kolmest meest tuvastati taas võõrsuhkruid 

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas võõrsuhkruid sisaldavad tooted, mida müüdi mee nimetuse all. Esmakordselt leiti võõrsuhkruid ka Eesti meest. Kõik tooted kõrvaldati müügilt.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Triinu Allika sõnul kõrvaldati kõik tooted müügilt. „Esmakordselt tuvastati ka Eesti meest võõrsuhkruid. Eesti mett müüdi Maximas ja teised tootepartiid olid müügil A1000 Marketi kauplustes,“ selgitas Allika.

Eesti mee juhtumi puhul selgus, et võõrsuhkrud sattusid mette ilmselt kevadise lisasöötmise kaudu. Mesinik kasutas raame, kuhu oli jäänud talvesööda jäägid. Sisuliselt tähendab see seda, et mesilased said lisasööta ajal, mil toimus korje. See aga pole lubatud, kui mett soovitakse turustada. Mesinik hindab kevadel, kas mesilastel on piisavalt sööta või mitte. Kui ei ole piisavalt, siis pannakse sööta juurde. Kui kevad juhtub olema jahedapoolne ja vihmane, võib tekkida vajadus anda mesilasperedele lisasööta.

Võõrsuhkruid leiti järgnevatest toodetest:

1. Ukraina mesi 500 g, parim enne 01.04.2024, partii nr 01.04.2024.48. Toodetud Esimesi OÜ tellimusel mee pakendamiskeskuses Pakimesi OÜ. Mee maaletooja oli Esimesi OÜ.

2. Mesi 1 kg, parim enne 01.11.2024, partii nr 01.11.2024.39. Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Pakendaja Kerekman OÜ. Kerekman OÜ on äriregistrist kustutatud. Selgus, et antud toote müüja oli Esimesi OÜ ning toode pakendati Esimesi OÜ tellimusel ettevõttes Pakimesi OÜ. Toote pakendamisel oli kasutatud vanasid etikette. Selles mee segus kasutatud mee maaletooja oli Esimesi OÜ. Segus kasutati Hiina mett ning Poola mett.

3. EESTI MESI 250 g, parim enne 03.08.2025. Selle toote tootja on Eesti ettevõtte I.S.E.Puit OÜ.

Tegemist on pettustega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealustest partiidest endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Mesi on looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2023

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Pärnu esindused kolisid aadressile Roheline 64. Kõiki sertifikaate väljastatakse antud aadressilt. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud sellest, et valmis riigimaja, mis koondab enda alla kuue ameti teenused. Seega kolisid Kerese tänava ja Haapsalu mnt esindused varasema kahe asukoha asemel ühele aadressile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta. Riigimaja linnapoolses osas on viit jahimeestele proovide toomiseks.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:
Taimed ja taimsed saadused
Loomad ja loomsed saadused
ELi välised avatud turud

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2023

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi kindlaks võõrsuhkruid sisaldava toote, mida müüdi mee nimetuse all. Antud toode kõrvaldati koheselt müügilt.

Mesi UNIQUE 320g (8g x 40 tk), parim enne 10.01.2025, partii nr L3010. Mee päritoluriigiks on märgitud Euroopa Liidust pärit mee segu. Toote maaletooja on Scandic Vector OÜ ning toode on saadetud Eestisse Bulgaaria ettevõttest ROYAL PACK LTD.

Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Foto: E. Jendek // https://gd.eppo.int/taxon/AGRLPL

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2023

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Nii nagu varasematel aastatel, ei leitud ka tänavu Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel saarepuude kahjurit Eestis. Meile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal jätkatakse seirega samas mahus. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul kasutati kogu seireperioodi vältel ka feromoonpüüniseid, sest ainuüksi vaatlustest selle kahjuri ülesleidmiseks ei piisa. „Väga oluline on kahjur varakult avastada, sest ainult siis võib olla veel võimalik tema levikut pidurdada,“ sõnab Tasa, kelle sõnul on seiretegevus kahjuri varajase tuvastamise seisukohalt väga oluline.

Tasa sõnul on Eestis saare-salehundlase poolt ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. „Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,“ märgib ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. „Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 89 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised,“ jätkab Tasa. „Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem, püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast neli kuni kaheksa nädalat.“ 13 seirekohas (nt Harju, Võru ja Ida-Viru maakonnas) oli lähiümbruses kasvamas ka pensilvaania saari, mis teadaolevalt on saare-salehundlasele eelistatuim puuliik. Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistest ei leitud, kuid 74 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid, mille arvukus võrreldes eelmiste aastatega oli suurem.

Senini ei ole saare-salehundlast mitte üheski Euroopa Liidu riigis leitud. Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, et vältida levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada, sest taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kelle tekitatud kahjustuste tagajärjel hakkavad puud kuivama ja seejärel hukkuvad. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3–4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Kahjuri tuvastamise korral tuleb kolde likvideerimiseks rakendada tõrjemeetmeid. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt: https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2023

 

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust septembri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Eesti on endiselt viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond.

2023. aasta seire käigus tehti kokku 273 kontrolli ning analüüsiti 222 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul kontrollitakse viljapuu-bakterpõletiku seire käigus peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võtame laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab Ilau.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud, Eestile on Euroopa Komisjon andnud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse. See tähendab, et Eestis see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab ta meie territooriumit. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku leitud kahel aastal, esimest korda 2012. aastal ning teist korda 2019. aastal. Mõlemal korral tuvastati kahjustaja mitmes asukohas ning kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmed – nakatunud taimed hävitati ning kahel järgneval aastal tehti leiukohtade ümber puhveralades intensiivset seiret. Tõrjemeetmed osutusid edukaks ning üheski leiukohas ega selle ümbruses hiljem viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimi ei leitud ning Eesti säilitas kaitstava piirkonna staatuse.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikultvarakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakterErwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna tema levikut on väga keeruline peatada ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni Tallinna esindus kolis Väike-Paala 3 B-korpusest C-korpusesse. Ka taimetervise fütosanitaarsertifikaate väljastatakse nüüdsest aadressil Väike-Paala 3 (C-korpus). Aadressil Uus-Sadama 24/4 sertifikaate enam ei väljastata. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud vajadusest kasutada olemasolevaid ruume säästlikumalt ja tõhusamalt. Kolimise tulemusena antakse Väike-Paala aadressil kaks korrust tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta.

Samuti on toimunud Väike-Paala 3 aadressil ümberkolimine. Alkoholiregister on nüüdsest B-korpuses. Alkoholiregistri toimingud saab valdavalt teha e-teeninduse kaudu, täpsemalt loesiit.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:

Taimed ja taimsed saadused

Loomad ja loomsed saadused

ELi välised avatud turud

Põllumajandus- ja Toiduamet: ka renditöötajal peab olema toiduga tegelevas ettevõttes kehtiv tervisetõend

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: ka renditöötajal peab olema toiduga tegelevas ettevõttes kehtiv tervisetõend

Kõigil, kes valmistavad toitu või pakuvad seda müügiks, sh teenindajad või koristustöötajad, peab olema kehtiv tervisetõend. Selleks tuleb enne tööle asumist pöörduda perearsti/töötervishoiuarsti poole, kes väljastab tervisetõendi. Tervisetõendita ei tohi olla ka vaid üheks päevaks tööle tulnud nn renditöötaja.  

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on amet tuvastanud mitmeid rikkumisi seoses töötajatega, kes on värvatud vahendusfirmadest. „Paraku oleme märganud, et on tulnud ette olukordi, kui restorani pidajad ei omanud tegelikult täpset ülevaadet, kes neile rendifirmast ajutiselt tööle tulnud on ning kas neil on ka tervisekontrolli läbimist tõendav toidukäitleja kirjalik tervisetõend olemas. Väidetavalt kinnitatakse restoranipidajale tööjõu rendifirmast, et kõik on korras ja töötajad on terved ning omavad tervisetõendeid, kuid tervisekontrollis käimist tõendavat tervisetõendit, kus oleks märge, et töötaja võib töötada toidukäitlejana või nõudepesijana, neil kaasas ei ole,“ selgitas Jankovenko.

Jankovenko lisab, et tegemist on tõsise ohuga rahva tervisele ning tarbijate usalduse kuritarvitamisega, mille osas lasub vastutus toidukäitlejal. „Võib juhtuda, et ajutine töötaja rendifirmast on haigussümptomiteta pisikukandja, kes võib eneselegi teadmata saastada toitu ja käitlemisvahendeid, millest tingituna võivadki alguse saada inimeste rühmaviisilised haigestumised,“ selgitas Janovenko.

Erilist tähelepanu peaks toidukäitlemisettevõttes pöörama just ajutistele töötajatele, kes on võimalikest ohtudest vähem teadlikud. Ettevõttes tuleb määrata isik, kes vastutab töötaja eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile suunamise eest, kontrollib töötaja, sh renditöötaja tervisetõendi olemasolu ja kehtivust, registreerib töötajate haigestumised ja terviserikked, korraldab personali varustatuse tööriietuse ja töökohal isikliku hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega.